Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kiriku roll keskajal (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist rolli etendas kirik keskaja ühiskonnas?
  • Milliste meetoditega püüti kiriku tähtsust suurendada?

Lõik failist

Millist
rolli etendas kirik keskaja ühiskonnas?
Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see
legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade
kristianiseerimine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud
misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu
levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas.
Kui suureks võis aga kujuneda paavsti ja kiriku võim keskaja
ühiskonnas ning milliste meetoditega püüti kiriku tähtsust
suurendada?
Kuna kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon , võib oletada, et
kiriku võimsus hakkas kasvama eelkõige majandusliku tõusu pärast.
Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja igasugused
võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. Alates 11. sajandist

Kiriku roll keskajal #1 Kiriku roll keskajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor badlisette Õppematerjali autor
Millist rolli etendas kirik keskaja ühiskonnas?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
ppt

Keskaegne kirik

Keskaegne kirik Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Sissejuhatus Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kirik oli keskaegsete inimeste arvates rajanud Kristus, kui ta apostel Peetruse oma maiseks asemikuks määras. Usutõe peamine allikas oli piibel. Kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon. Kiriku sissetulekud Kirkikukümnis Erinevad annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ja hiljem pääseda taevariiki. 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut Suur Kirikulõhe Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, mida juhtis Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Ristiusukiriku tekkimine, katoliku kirik ja paavstivõim kesk

Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Ajaloo KT keskaeg

a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv.  Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.- 13.sajandi vahetusel

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Ristiusu kirik 1.-15.saj

Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. ­ enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristlaste tagakiusamine on 249-251.a. Decius kohistas

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste

Ajalugu
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu

Keskaeg
thumbnail
7
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades jääb paavstivõim mõjuvõimsamaks, keisrivõim kaotab oma tähtsuse. · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal. Mitmed Euroopa valitsejad tunnistavad end paavsti vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus. Ristisõjad 1096-1270 · 8 ristisõda (nendeks loetakse vaid Lähis-Itta korraldatuid) · Põhjused: a) paavsti soov laiendada oma mõjualuseid valduseid b) Bütsantsi keisri palve aidata võitluses türklaste vastu c) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere kaubandust d) vaesunud rüütlite soov saada juurde maavalduseid · Ajend: Jeesus Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas türklaste käest. · I RISTISÕDA: 1096-1099. Edukaim

Ajalugu




Kommentaarid (4)

Pantehr222 profiilipilt
Pantehr222: sobis kh, oleks võinud olla natuke sisukam, kuid sisu oli põhimõtteliselt olemas küll, see on hea, et selliseid materjale ikka lisatakes annaabi.ee-sse:D
16:42 08-02-2010
age12 profiilipilt
age12: üldiselt norm :)
20:37 07-01-2010
SoSweet profiilipilt
SoSweet: mnjah

21:28 29-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun