Claude Frollo süüdistuskõne (0)

Claude Frollo süüdistuskõne
Pariisi Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo saatis oma elu jooksul korda palju kurja. Ta peaaegu tappis külmavereliselt veidi lõdvade elukommetega, kuid siiski süütu mehe, kohtles halvasti endast nõrgemat inimest, kes teda oma isana võttis ja üritas korduvalt suruda oma armastust peale õrnale tütarlapsele.
Claude Frollo ei olnud kindlasti mitte algusest peale halb inimene. Tal oli raske noorusiga, kui ta kaotas oma vanemad katku tõttu ning ise alles lapsena sai eeskujuks oma nooremale vennale. Pole kahtlustki, et ta oma venda armastas , lubades Jehanile mugava lapsepõlve. Siiski on põhjust arvata, et tema armastus oma venna vastu oli isekas - nimelt lootis diakon, et Jehan tema jälgedes käib ja et ta noorukese üle uhkust saab tunda. Kui ta vennal ilmnesid aga teistsugused huvid, oli Frollo kiire pettuma Jehanis, talle käega lööma ja selga keerama.
Claude võib proovida ennast süüst puhtaks teha, väites et ta on kõik oma patud heastanud Quasimodo lapsendamisega. Siiski võib kindlalt ütleda, et miski ei õigusta tema korda saadetud jubedusi. On teada, et juba hüljatud vaeslast lapsendades mõlkus tal mõttes idee, et see talle pääsu taevariiki tagab ja tema patud heastab. Selle põhjal võib arvata, et tal olid juba siis oma tulevikuga seoses kahtlase varjundiga, või kui mitte seda, kahtles ta vähemalt oma võimetes Jumalale truuks jääda. Issandat ei ole aga võimalik ära osta, seda enam, et Frollo kohtles Quasimodot halvemini kui krantsi. Kellalööja vaatas oma isandale alt üles, täitis igat ta käsku ja kannatas kõiki tema tujusid. Näiteks oli Quasimodo valmis Frollo käsul isegi Esmeraldat röövima. Kui aga võimud vahele segasid ja Quasimodo kinni püüti ning karistuseks teda avalikuse ees alandati, kividega loobiti ja piitsutati, pööras Claude oma kasupojale selja, kartes enda nime määrimist.
Ülemdiakon oli vandunud tsölibaati, kuid vähe sellest et ta lubadusesr kõrvale kaldus, üritas ta sundida teisele isikule oma armastust peale. Ta ei andnud Esmeraldale isegi võimalust teda sallima või armastama hakata, sest neiu ei teadnud , kes ta on ja Frollo ei vaevunud ka ennast viisakalt tutvustama. Tantsijanna ja ülemdiakoni ainsaks kontaktiks oli Claude pidev sõim, mis mees tütarlapsele kaela kallas, kui too omale elatusraha üritas teenida. Ta sõimas vaest tüdrukut nõiaks, mis oli tollel ajal tõsine süüdistus, kuigi Esmeralda oli tegelikult täiest süütu.
Kõige suurem patt aga Frollo hingel on Phoebose surma soovimine . Ülemdiakoni südamedaan armastas kedagi teist ning selle tõttu soovis mees, et tema rivaal sureks. Tal oli selle jaoks hästi kavaldatud plaan, ning peale peidust Phoebose ja Esmeralda kohtumise jälgimist, hüppas ta sealt välja ning pussitas võõrast kavaleri. Phoebos küll ei surnud, kuid sellele järgnevad sündmused olid ainult seda jubedamad. Frollo põgenes ning kuna ainuke inimene peale haavatu seal ruumis oli mustlanna, siis süüdistati teda mõrvakatses. Kordagi ei astunud Claudius naise kaitseks välja ega tunnistanud oma süüd, vaid saatis tütarlapse otse surma. Ta proovis veel kahel korral neiu armastust ultimaatumitega võita, käskides tal valida surma või elu temaga vahel ning ühe korra proovis ta vaest Esmeraldat isegi vägistada. Kõik need teod tõid mustlasele palju kannatusi, sest lisaks Frollo poolt temale suunatud õudustele, vihkas tüdrukut nüüd ka kogu ülejäänud linn. Claude võttis aga vastu iseka otsuse, et kui tema Esmeraldat endale ei saa, siis ei saa teda ka keegi teine. See on tõestuseks, et mees tütarlast tegelikult üldse ei armastanud, vaid tahtis teda lihtsalt omada. Puhas armastus ei ole egoistlik , vaid tähendab teistest hoolimist, nendele head soovimist ja kui seda vaja on, siis isegi nende vabaks laskmist.
Ametinimetus diakon tähendab katoliku või õigeusu kiriku vaimulikku, kes on ühtlasi koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. Claude Frollo aga mitte ainult ei hoolitsenud endast nõrgemate eest, vaid lausa kohtles neid halvasti ja lavastas neid kuritegudes süüdi. Uskliku inimesena oleks ülemdiakon pidanud väga hästi tundma seitset surmapattu ning hoiduma nendest . Frollol aga õnnestus ristata oma teed nii alpusega, omandihimuga, kiimaga, kadedusega kui ka vihapidamisega.