Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

2018 makroökonoomika kodutöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju on arvuliselt neid keda võib nimetada loomulikeks töötuteks?
  • Kuidas suhtuda täishõive taotlemisse?

Lõik failist


Makroökonoomika Nimi


aprill 2018 .a.
Kogu rahvastik on 1 miljon inimest, tööealisi elanikke on 700 tuhat , passiivne elanikkond ehk mitteaktiivsed on tööealiste hulgas 100 tuhat , tööga hõivatuid on 500 tuhat, struktuurse tööpuuduse näitaja on 7%, friktsionaalse tööpuuduse näitaja on 3%. Leida kui palju on töötuid, milline on tööpuuduse protsent, kui palju on arvuliselt neid, keda võib nimetada loomulikeks töötuteks? Kui palju on passiivseid elanikke kokku?(2 p).
NB! Tööealine rahvastik = aktiivsed (tööga hõivatud+töötud)+passiivsed
Aktiivsed = tööealised – passiivsed (mitteaktiivsed) = 700-100=600 tuhat
Töötud = aktiivsed – tööga hõivatud = 600-500=100 tuhat
Tööpuuduse protsent = töötud/aktiivsed = 100/600=0, 1666 ehk 16,7%
Loomulikud töötud = (0,07+0,03)*600= 60 tuhat
  • Riigis on järgmine tarbimise struktuur: toidukaupadele kulus 40% sissetulekust, tööstuskaupadele 30%, eluasemekulud olid 15% ja autokütusele läks 5% ning muud kulud moodustasid 10%. Aasta jooksul toidukaubad odavnesid 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10% eluasemekulud ning muud kaubad kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis? (2 p.)
    Ip=0,4*(-0,05)+0,25*0,02+0,15*0,04+0,05*0,1+0,15*0,04=
    -0,02+0,005+0,006+0,005+0,006=0,2%.
  • Okuni seadus, mida väljendab valem (Y*-Y)/Y*=k(u-u*)
    Olgu teada k=2,5, potentsiaalne Y* ületab tegelikku 10% ( ressursid on 10% võrra alarakendatud), loomulik tööpuudus u* on 8,5%. Kui palju on tegelik tööpuudus? (2 p.)
    (Y*-Y)/Y*=k(u-u*)
    u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis
    0,1=2,5(u-0,085)
    0,1=2,5u-0,2125
    0,3125=2,5u
    u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%.
  • Kodumajapidamise elukaar ulatub üle kolme perioodi, mille jooksul ta teenib vastavalt 50000 eurot, 330000 eurot ja 42200 eurot. Milline on selle majapidamise püsiv ( permanentne ) sissetulek üle kolme perioodi ja milline on säästmine kõigil kolmel perioodil (võib olla ka negatiivne)? Intressimäär on selles majanduses 10% perioodi kohta. (2 p.)
    Valem püsiva sissetuleku arvutamiseks on järgmine: YP+YP/(1+r) + YP/(1+r)2 = Ω(rikkus)=Y1+Y2/1+r + Y3/(1+r)2. Tuleks leida kõigepealt diskonteeritud sissetulekute summa üle kolme perioodi, mis ongi rikkus. Seejärel tuleb leida tegurite summa T väärtus 1+ 1/(1+r) + 1/ (1+r)2 väärtus. YP = Ω(rikkus)/T. Leida ka iga perioodi
  • 2018 makroökonoomika kodutöö #1 2018 makroökonoomika kodutöö #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Erkkkki Õppematerjali autor
    Makroökonoomika kodutöö
    teine osa

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Makroökonoomia kodutöö 2

    Makroökonoomika Kodutöö 2 Vastused 25.04.2014 1. Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%. / = e/e- Pw/Pw+P/P / = 1 ­ 2/100 + 4/100= 2/100 ehk eesti krooni reaalne vahetuskurss kallines 2% võrra. 2. Riigis on sularaha ringluses 10 miljardit krooni, nõ udmiseni hoiuseid on 5 miljardit krooni, tähtajalisi hoiuseid 2 miljardit krooni, SKP on 20 miljardit krooni. Määrake selle riigi rahapakkumise maht M0, M1 ja M2. Milline on selle riigi suhtelin

    Makroökonoomika
    thumbnail
    53
    docx

    Makro 2 KT- EKSAM

    Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

    Makroökonoomika
    thumbnail
    51
    docx

    Makro testid

    Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

    Makroökonoomika
    thumbnail
    196
    pdf

    Makroökonoomika

    13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5

    Makroökonoomika
    thumbnail
    12
    docx

    MAJANDUS eksami küsimused

    P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) ­ antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) ­ antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises v

    Majanduse alused
    thumbnail
    98
    pdf

    Makroökonoomika. Konspekt 2010.

    ....................................................46 KIRJANDUS ..........................................................................................................49 2 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV 1.1. SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    thumbnail
    226
    pdf

    FINANTSMATEMAATIKA

    2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah

    Majandus
    thumbnail
    15
    docx

    MAJANDUSE ÜLIKOOLI KONSPEKT

    MAJANDUS Kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus? ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas piiramatuid vajadusi rahuldatakse piiratud ressurssidega. 2. Nimeta majandusteaduse eeldused. ● Ratsionaalne valik, eelistused on püsivad, ceteris baribus-kõik muud faktorid jäävad samaks 3. Mida tähendab alternatiivkulu? ● Loobumiskulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind valikut tehes. saamata jäänud kasu kui ressursse oleks kasutatud muul parimal viisil. (valimata valiku hind-valitud valiku hind) 4. Mis on nõudluse seadus? Kujuta joonisega. ● Mida väiksemad on hinnad, seda suurem on nõudlus ja vastupidi. a 5. Mis on pakkumise seadus? Kujuta joonisega. ● Tingimustes samaks jäädes, pakkumine kasvab, kui hind kasvab ja vastupidi. 6. Milline seadus räägib toote hinna ja nõutava koguse seosest? ● Nõudluse seadus 7.

    Majandusteaduse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun