Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus
Vene helilooja P.Taikovski (1840-1893) on loonud palju meeldejäävaid muusikateoseid, nende hulgas klaverikontserte ja 6 sümfooniat, balletid ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja", ooperid ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" jt. Taikovski 5. sümfooniat juhatas Anu Tali tuliselt (ägedalt on vist dirigeerimise kohta ebasobiv sõna), mis annab tunnistust tema professionaalsusest. Kriitikud kirjutavad, et Anu Tali paneb suurt rõhku Taikovski kõlapildi väljatoomisele. 5.sümfoonias oskab ta esile tuua kõige õrnema tundlikkuse ja purskuva temperamendi koosluse. Anu Tali ehitab sümfoonia veenvalt ja järjekindlalt üles. Tema zestid on täpsed, väljendusrikkad ja mõjusad. Küpsele orkestrikõlale lisandub rütmiline erksus, mis annab tervikule säravad kontuurid. Sümfoonias kõlasid kaunid erinevad teemad ja meloodiad. See ei olnud üldse sünge ega igav. Põhiliselt esitasid ilusaid meelodiaid keelpillid viiulid, tsellod ja kontrabassid
Beethoven mäletas, mismoodi üksvõi teine kooskõla või muusika instrument kõlas ning kujutas endale seda ette uute teoste loomisel.Hilisesse loominguperioodi kuulub ka Beethoveni suuremõõtmeline"Missa Solemnis" ehk pidulik missa, mida helilooja ise pidas omatähtsaimaks helitööks. Selles ning teisteski hilise perioodi teostes kasutab Beethoven sageli polüfooniavõtteid. (Tema 7-osalise(!) keelpillikvarteti avaosakson fuuga). Sümfonism Beethoveni III sümfoonias nähakse teose arenguloogika ja ulatuslike mõõtmete tõttu kogu 19. sajandi sümfonismi algust. Tema populaarseim sümfoonia on allutatud üheainsa põhimotiivi teisendusele. Peakujundi sisemine liikumine algab nõrgalt taktiosalt (takti algul on paus) ja on suunatud viimasele noodile rõhulisel taktiosal: ta-ta-ta-taa! IX sümfoonias sidus Beethoven sümfoonia vokaalmuusikaga esmakordselt osalevad sümfoonia ettekandel (finaalis) koor ja solistid. Tekstpärines F
traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli. Loomingu iseloomustus: · Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit
loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel.
1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Sarnasused: 1)Teemade rohkus. 2)meloodilised teemad, viisid. 3) sarnased žanrid Erinevused: 1)Romantikutel soolohääl + klaver (nt Shumann ja Schubert) Hilisromantikutel aga soololaul +orkester (nt Mahler) 2)Hilisromantikutel orkester paisutatud (nt Mahleri 170 inimest orkestris) 3)Hilisromantikutel teoste mastaabid suuremad, kestvus 1-1.5h. 4)Hilisromantikutel puuduvad ranged vormiskeemid. (Nt Mahleri 8 sümfoonias on 2 osa, tema 2 sümfoonias on aga 5 osa.) 5)Hilisromantikutel oli teoste aluseks tihti filosoofiline mõte või idee. Nt(Mahleri 8 sümfoonia 1 osa “Tulelooja vaim” - vaimulik tekst ning sama sümf. 2 osa põhineb Göte Fausti ainetel.) 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Ta sai ise oma teoseid juhatada ja katsetada, kuidas need kõlavad ja tunnetas tervikut väga hästi ja sai paremini sellepärast oma teoseid luua. 3. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti.
Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel. Austriast algas ka trombooni taassünd, seda kasutasid näiteks Leopold Mozart ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, sest trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni kasutas ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 aastal oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. sümfoonias. Tromboon on üks vanimaid orkestripille. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatakse kõige rohkem tenortromboone, mitmekesiste kõlavuste tõstmiseks. Nad mängivad nii akordinoote, kui ka soolopartiisid. Dünaamiliste võimaluste, särava tämbri ja suure kõlajõu tõttu kasutataksegi tromboone. Tänapäeval on tromboon populaarne ka dzässmuusikas Üks kuulsamaid tromboniste on Alton Glenn Miller, ta sündis 1
tuues kaasa rusuvaid tundeid. IV osas ,,Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Klassikalise nelja osa asemel on siin viis osa. ,,Fantastiline sümfoonia" on monotemaatiline teos: esimese osa peateema (armastatu meloodia) läbib kõiki osi ja mõjutab ka teisi teemasid. IV ja V osa ületasid uudsuselt kõiki teisi. Esmakordselt esinesid sümfoonias inetute elunähtuste kujundid. See põhjustas ka uudsete võtete, kõlavavärvide, rütmide enneolematu külluse, mis muutis Berliozi sümfoonia järglastele romantiliste väljendusvahendite ammendamatuks allikaks. Ta kasutab neis osades enneolematult suure koosseisuga orkestrit. Esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele nagu timpanitele.
Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949
· Õppis Viini konservatooriumis · Esmase tuntuse saavutas dirigendina (vaimustust avaldasid nt. J.Brahms, P.Tsaikovski) heliloojana saavutas tuntuse mõnevõrra hiljem. · LOOMING: jaotub kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid o Sümfooniad: Kirjutas 9.sümfooniat Kui klassikalise sümfoonia vormitüskkel on neljaosaline, siis Mahleri sümfooniates võib osade arv varieeruda kahest kuueni. Sümfoonias kastutab tsitaate lauludest Oma 2.sümfoonias kasutab koori osa 8.sümfoonia Es-duur tema loomingu tippteos · Valmis kõiest 8 nädalaga · Ajaliselt enneolematult pikk teos (~1,5h) · Tohutu esituskoosseis. Seda nim. ka ,,Tuhande sümfooniaks" · Esietendusel (1910.a) mängis 171 muusikut, kolmes kooris oli kukku 850 lauljat ning lisaks 8 solisti HILISROMANTISM
Teostes salakavalaid sepitsusi ja iseenda kuigi ta üritas vältida esinevad ootamatud seigad nõrkusi. Mozarti looming on loodutemaatika kasutamist (rõhub ootamatusele, taotleb sügavalt humaanne. Ta muusika (linnuhääled jms), on VI üllatust ja nalja).Loomingut kõige on samuti mitmetahuline ja sümfoonia erandlik selle poolest, rohkem näiteks 107sümfooniat peenekoeline. et just selles sümfoonias on ta kirjutanud. jäljendanud loodushääli. Klassitsism tuleb ladinakeelest ja tähendab esmaklassilist ja parimat.Kõrgajaks 1780- 1810.Zanrid:sonaat,sümfoonia,keelpilli kvartett,avamäng ja kõikide zanrite esimesed osad kirjuatti sonaat-allegro vormis.1)Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes,koht peamist helistikkutoonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis.2)Töötlus-on sonaadivormi püsimatu
muusikalist materjali. Beethooveni looming: sümfoonia, sonat, klaverisonaat, sümfoniaat. Sarnanes Haydeni ja Mozarti muusikaga, Sümfooniaga kaasati ka koore, soliste oratooriumitesse. Paradoksaalne muusik. Loomingus kajastub võitlusmeeleolu, rõõm, samuti võidurõõm. Äärmiselt mitmekesine looming. Näiteks, kuigi ta üritas vältida loodutemaatika kasutamist (linnuhääled jms), on VI sümfoonia erandlik selle poolest, et just selles sümfoonias on ta jäljendanud loodushääli. Haydni looming: Looming äärmiselt "liikuv", elujõuline, vaimukas, lihtne, huumoririkas, lopsakas. Mõjutatud Austria rahvamuusikast. Teostes esinevad ootamatud seigad (rõhub ootamatusele, taotleb üllatust ja nalja) Mozarti looming: Looming pakatab armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Mozarti looming on sügavalt humaanne
saj) Klassitsism oli mõistuse ajastu. Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Klassitsismi ajal loodi mitmed tänapäeval kasutatavad žanrid. Tekkinud žanrid: sonaat, sümfoonia, kontsert Heliloojad: Christoph Willibald Gluck – Saksamaa Joseph Haydn – Austria Wolfgang Amadeus Mozart – Austria Ludwig van Beethoven – Austria Romantism(19.saj) Romantismi ajal võeti sümfoonias kasutusele harf, timpanid, tuuba ja lisati vaskpille. Soolopillina võeti kasutusele kontrabass ja klaver. Romantismi ajal oli tüüpiline kangelane õnnetult armunud mees. Paljud väike rahvad hakkasid arendama oma kultuuri romantismi ajal. Tekkinud žanrid: sümfooniline poeem, süit, operett, etüüd(harjutusvõte), prelüüd(eelpala), ballaad(jutustav), nokturn(ööpala), humresk(naljapala), soololaul Heliloojad: Niccolo Paganini – Itaalia Fryderyk Chopin – Poola
Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Orkestrimuusika: · Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib Erkki-Sven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia ja kontserdi vahepealset, sest lisaks sümfooniaorkestrile osaleb selles ka löökpillisolist. · Tüüri instrumentaalkontserdid mõjuvad omakorda rohkem sümfooniatena, millesse on lisatud solistipartii. Valminud on tsellokontsert (1997), viiulikontsert (1998) ja
antisemitismile, hirmuvalitusele, vaimsele rõhumisele. 1959 Esimene tsellokontsert (pühendatud Rostropovitsile). 1960 abiellus kolmandat korda, tervis halvenes: kaks infarkti, kopsuvähk. Kuulsus aina kasvas, reisis kõikjal Euroopas ja ka USAs. Elu viimane kümnend loominguliselt küllaltki viljakas; huvitus 12-heli tehnikast, kuid ei arendanud seda Uus Viini kk vaimus, vaid kasutas väga vabalt, seostas seda nt surma ja tardumusega (nt XII ja XIII kvartetis, XIV ja XV sümfoonias). Surma teema teostes üsna sage. XIV sümfoonias (1969) kummaline koosseis: sopran, bariton, keelpillid, löökpillid; Lorca, Apollinaire'i, Rilke luuletused surmast. XV sümfoonia (1971) kubiseb tsitaatidest helilooja enda minevikust, stiilidest ja teostest, mis teda on mõjutanud. 1974 valmis XV keelp.kvartett, mida peetakse helilooja reekviemiks iseendale. Samal aastal lubati taas lavale ooper "Nina". Viimane suurteos, Vioolasonaat valmis vaid mõned päevad enne surma.
Seitsmenda sümfoonia valmimisaeg jääb aastatesse 1955-1958. Sümfoonia on varasematest teostest kammerlikum. See on kirjutatud väikesele sümfooniaorkestrile ja kaldub teiste sümfooniatega võrreldes rohkem "absoluutse" muusika valdkonda. Ka see sümfoonia on kolmeosaline. Võrreldes Kuuenda sümfooniaga on Seitsmenda helikeel suuresti lihtsam. Tubin ise on öelnud, et ta soovis kirjutada võimalikult lihtsalt, aga samal ajal tungida ka atonaalsuse võimalustesse. Kaheksandas sümfoonias, mille valmimisaeg jääb aastatesse 1965-1966, on kasutatud suurt sümfooniaorkestrit, millele on lisatud karakterpillina tselesta. See teos on Eduard Tubina monumentaalsetest sümfooniatest viimane ja samas kõige ekspressionistlikum sümfoonia Eesti muusikas. 1961. aastal, pärast kodumaa külastust, tabas heliloojat sügav hingeline kriis, millest on ,,inspireeritud" kaheksas sümfoonia. Väliseestlased valasid Tubina üle solvangute ja
ALEKSANDER BORODIN (1833-1887) Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa,
Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 4. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Samal perioodil kirjutatud laulutsükilites sümfooniad ja vastupidi. Sümfooniad ja laulutsüklid põimuvad omavahel, kasutab nendes samu materjale ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need žanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 5. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Beethooveni momentaalsus, 9 sümfoonia orkester ja koor, Bhrams muusikas kohtleb samamoodi lalvaid teemasid nt 4 sümfoonia. Nendelt heliloojatelt võttis Mahler midagi, mis kõik koos andsid tema muusikale iseloomu
(Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepäras t on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik Goethe sõnadele loodud(Faustit) "Gretchen voki juures" (laul)"Teisik" samuti laul NB!Tema lauludel on väga viimistletud saatepartiid, enamasti klaverisaatel. ,,Lõpetamata sümf."- Sümfooniatest tuntuim imekaunis ,,Lõpetamata sümfoonia" Koosneb 2-st osast , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. Lõpetamata sümfoonias on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust .Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi .
(Mehrfachstromerzeuger), mida ta kasutas siinusekujulise väljundpinge saamiseks 1928. aastal Maurice Martenot' poolt ehitatud Ondes Martenot puhul oli tegu helisagedusi liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat. Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur Honegger oratooriumis "Jeanne d'Arc tuelriidal" (Jeanne d'Arc au bûcher). Muusika ja müra mõju inimesele Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. Müra tugevuse kategooriad I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad II KATEGOORIA - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates
Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse, meloodiad rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt.Ooper "Vürst Igor"e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest". Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele
Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid
Teosed: Ta on maailmatuntud helilooja, kuid teoste arv on üliväike. Tuntumad teosed on: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper ning 2 sümfooniat ja kümmekond laulu ja keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse. Meloodiad on rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia on venepärased. Teosed on minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses on püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt. Ooper "Vürst Igor" e. "Vägilase ooper" aluseks on 12. sajandi lõpust pärineva eeposest "Jutustus Igori sõjaretkest". Lugu on selline, et Kiievis valitses Igor, kellele tungis kallale Polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja Polovetside vahel. Ooper
keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside koduselt tuttavaid intonatsioone tunneme ära helilooja paljudes teostes. Näiteks V sümfoonias on kaasaegne teravakõlaline helikeel kokku põimitud rahvaviisi "Meil aiaäärne tänavas" motiividega. Rahvuslikkust taotles helilooja teadlikult ja on ka ise öelnud: "Olen katsunud peaaegu kõiki oma teoseid ikka kuidagi rahvamuusika piiridesse viia". Tubina loomingu kaalukama osa moodustavad sümfoonilised teosed, eelkõige 10 sümfooniat. Nendega tõuseb ta 20. sajandi suurte sümfoonikute Sibeliuse, Mahleri, Sostakovitsi kõrvale. Tema sümfooniad on muusikaliselt terviklikud,
LOOMING · Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · Lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusikat · Tuntud on ka 8. sümfoonia (,, Lõpetamata sümfoonia"). "LÕPETAMATA SÜMFOONIA" · Sümfooniatest tuntuim imekaunis "Lõpetamata sümfoonia" · 2 osa , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. · "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust · Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi · Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. ,,FORELL" · Kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on Forellikvintett . · kirjeldas ta Forelli, kui peategelast, kes helendavas vees vingerdab ja teeb äkilisi
keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside koduselt tuttavaid intonatsioone tunneme ära helilooja paljudes teostes. Näiteks V sümfoonias on kaasaegne teravakõlaline helikeel kokku põimitud rahvaviisi “Meil aiaäärne tänavas” motiividega. Rahvuslikkust taotles helilooja teadlikult ja on ka ise öelnud: “Olen katsunud peaaegu kõiki oma teoseid ikka kuidagi rahvamuusika piiridesse viia”. Tubina loomingu kaalukama osa moodustavad sümfoonilised teosed, eelkõige 10 sümfooniat. Nendega tõuseb ta 20. sajandi suurte sümfoonikute Sibeliuse, Mahleri, Šostakovitši kõrvale
sümfoonia Ma vaatasin YouTube’ist Beethoveni 5. sümfooniat, mida esitas West-Eastern Divan Orchestra Royal Albert Hall’is, 23. juulil aastal 2012. Dirigendiks oli Daniel Barenboim. West-Eastern Divan Orchestra asub Sevillas, Hispaanias. See koosneb Lähis-Ida riikide muusikutest, kes on Egiptuse, Iraani, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Palestiina, Süüria ja Hispaania päritolu. Selle asutas 1999. aastal dirigent Daniel Barenboim, kes ka selles sümfoonias oli nende dirigent. Daniel Barenboim ise on sündinud Argentiinas, kuid on Hispaania kodanik. Barenboim on saanud palju auhindu, sealhulgas seitse Grammy auhinda ja mitmeid teenetemärke. Royal Albert Hall on kontserdisaal Londonis, Lõuna-Kensingtoni põhja servas. See on üks Ühendkuningriigi kõige väärtuslikumaid ja silmapaistvamaid hooneid. See mahutab 5272 pealtvaatajat. Beethoveni 5. sümfoonia on klassikalise muusika žanrist ning klassitsismi ajastust. Seda esitatakse C-mollis
kontrapunktitehnika ja tume koloriid. Kapp on oma loomingus haaranud väga erinevaid teemasid nii ühiskonna üldisi kui ka filosoofilisi probleeme. Üheks suureks erandiks tema loomingus peetakse ,,Noortesümfooniat", mis on rõõmsameelne, tore, nooruslik, helikeelelt palju lihtsam. Kapp kasutas sümfoonias tantsulisi kujundeid, veriatsioone, rahvalaulu viisikesi (nii eesti kui ka vene viise). Nende looming hõlmab laialdaselt erinevaid vorme nii suur- kui ka väikevorme. Viimased meeldisid eriti Heino Ellerile, kes on
20. sajandi muusika. *Rohkelt eri stiile *4 põhilist muusikavoolu hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism *Viljeleti atonaalset muusikat HILISROMANTSIM Gustav Mahler(1860-1911) *Sündinud Böönimaal (Tsehhi) *Õppinud Viinis *Esmane tunnustus dirigendina, heliloojaks sai hiljem *Kirjutanud 9 sümfooniat *Orkestraadiga laulutsüklid *Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest= *9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis)
Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera
publikut uudsusega. Teine sümfoonia, Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, on Wolfgang Amadeus Mozarti tuntuim teos. Teema algab lüüriliselt ning loo tuum on pidevalt korduv lihtne motiiv. Kolmas sümfoonia, Sümfoonia nr 9, IV osa Finaal, valmis Beethoveni elutöö kokkuvõttena aastatel 1822-1824. Selle teose kõige kaalukam osa on finaal (IV osa), milles ta esimesena ühendas sümfooniaorkestriga vokaalsolistid ja koori ning andis seega teosele ka oratooriumlikke jooni. Lihtne meloodia, mis sümfoonias on aluseks pikale variatsioonide ahelale, on tänaseks saanud ka Euroopa hümniks. Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit, altviiul ehk vioola ja tsello). Haydni kvartetis enamus aja
Hilisromantism- mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. Klassikalisele muusikaeetikale tuginevat suudna esindas Johannes Brahms. Tema tõekspidamisi arendasid hiljem edasi Anton Bruckner ja Max reger ning sealt edasi Paul Hindemith. Ennenägematud olid Richard Wagneri ooperid. Tema põhimõtteid arendasid hilejm edasi Richard Strauss ja Gustav Mahler.Gustav Mahleri looming jaotub kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Väljapaistval kohal maailma sümfoonias on monumentaalne , 1970. Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Tema sümfooniad ketsavad kuni poolteist tundi. Richard Straussi varajane looming sarnaneb varasemate muusikaloojate loomingule. Programmilise muusika rajajaks peetakse Hector Berliozi. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat
liitlasriikides. Pärast 1948. aastat tõmbus Sostakovits endasse. ,,Ullike" jätkas kohustuslike avalike esinemistega, kandis kiirustades ja ilmse vastumeelsusega ette patukahetsusi ja paatoslikke avaldusi, mida ta polnud ise kirjutanud. Tema teosed kadusid repertuaarist, ilma et keegi oleks sellele reageerinud. Tema maailm oli täis reetmist ja hirmu. Kui rahva ,,suur juht ja õpetaja" viimaks suri, võttis Sostakovits Stalini ajastu kokku oma kümnendas sümfoonias (1953). Kui võimud otsustasid 1960. aastal määrata Sostakovitsi Vene NFSV heliloojate liidu esimeseks sekretäriks, pidi ta astuma parteisse. Hilisemal loominguperioodil domineeris tema muusikas mõte surmast. Helilooja tervis, mis polnud kunagi olnud eriti hea, hakkas kiirelt halvenema. Pika ja üksildase teekonna lõpu eel süvenes kahtlus, et ta ei ole oma elus kuskile jõudnud. Mõnikord olevat ,,kapidissident" Sostakovitsile tundunud, et inimestele võis jääda
1.Romantismiajastu muusika üldised teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm, rändurimeeleolu, mineviku idealiseerimine ja vabadusearmastus uuendused muusikas: Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheos...
ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni tarvitasid ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Inspiratsiooni heliloominguks andis oma aja tuntuim trombonist Thomas Gschladt Salzburgi õukonnaorkestrist.Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. Sümfoonias KASUTATUD MATERJALID 1. Eesti Entsüklopeedia 2. http://www.jazzkaar.ee/et/ 3. http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BE%C3%A4ss 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:D%C5%BE %C3%A4ssmuusikud 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ameerika_ %C3%9Chendriikide_d%C5%BE%C3%A4ssmuusikud 6. http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/Fil e/jazzmuusika.pdf
inimesed tunnetasid, et muusik on enda surma ette aimanud . 11. Millistel teemadel on ta kirjutanud ballette? Too näiteid. Ballette kirjutas sümfoonilistel teemadel, tahtis, et läbiv tegevus saaks vastava muusikalise arenduse. Muusika, millel oli siiani abistav, saatemuusika iseloom, sai nüüd koreograafilise tegevuse aluseks. 12. .Missuguses Tsaikovski teoses on tunda autobiograafilist tausta? Meenuta kuulatut ja kirjelda seda teost. (6. sümf.) Tsaikovski VI sümfoonias on tunda autobiograafilist tausta. Ta on läbi elanud õnnetu armastuse, pettunud naissoos, mis viisid ta enesetapu äärele. Peale seda rändas ta 7 aastat Euroopas ringi, naasedes elas ta Moskva lähistel, kus ta ka suri. Enda surmaeelsetel aegadel oli just valmimas VI, milles tunnetava kuulajad tema saabuvat surma, mida Tsaikovski ise väga täpselt tajus. Kardioloog Rein Vahisalu on leidnud Tsaikovski viimase teose
Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste. Ta teoseid oli raske mängida. Kirjutas üle 800 teose: 13 sümfoonilist poeemi, 19 ungari rapsoodiat, 2 sümfooniat. Richard Wagner: ooperid: Haldjas, Armastuse keeld, Lendav hollandlan, .Rienzi.Tannhäuser, Tristan ja Isolde, Nibelungide sõrmus,Parsifal. Loobub numbriooperist. Ta kangelased hukkuvad, ühiskond on alatu.Berloiz Fantastilises sümfoonias on tugevalt autobiograafiliste sugemetega programm. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Bizet põhiooper Carmen on sisult väga traagiline mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu.
13. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti. Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 14. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need zanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ?
Nimelt lõpevad teose kõik kolm osa timpanilöögiga re- noodil ning kuna see on löökpillide ainus partii, siis on ka selge, et nendel timpanilöökidel on sümboolne tähendus terve sümfoonia muusikalises dramaturgias. Honeggeri 3. ja 5. sümfoonia on mõlemad dramaatilised ning kirjutatud suurele sümfooniaorkestrile, siis teise sümfooniate paari moodustavad märksa kammerlikumad 2. ja 4. sümfoonia. Nii on 2. sümfoonia (1941) partituuris vaid keelpillid ja üks trompet, 4. sümfoonias "Basseli rõõmud" ("Deliciae Basilienses", 1946) on lisaks keelpillidele orkestris veel ka puhkpillide kahene koosseis. Oma pilvitult heakõlalise helikeelega on 4. sümfoonia traagilistele 3. ja 5. sümfooniale suureks kontrastiks. Võrreldes nii mõnegi teise oma kaasaegse heliloojaga (näiteks Stravinski või Milhaud` ga), on Honeggeri helikeel mõnevõrra konservatiivsem. Oma raamatus "Je suis compositeur" ("Mina
“Kuldkingakesed”, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” ja “Jolanthe” – need on tema ooperite pealkirjad. Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puškini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tšaikovski ooperites vokaalne külg. Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem žanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadežda von Meckile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab sissejuhatusega, milles on saatuse teema. Peateema on liikumisega, kõrvalteema valslikus rütmis. Töötluses korduvad kirglikud õnnepüüdlused, mille nurjab alati saatus. Järgnevad repriis ja coda. 6. sümfoonia esiettekannet juhatas helilooja nädal aega enne oma surma. Pidas seda oma parimaks teoseks
aastal tellis Moskva teatrite direktsioon Tsaikovskilt balletimuusika. Valmis ballett "Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877. Õnnetu abielu A. I. Miljukovaga põhjustas heliloojal närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta välismaale - viibis Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jm. Tema kontserdid mitmetes Euroopa linnades olid menukad. Kriisist aitas heliloojal üle sada tegelemine loominguga. 1877 valminud IV sümfoonias peegelduvad helilooja traagilised tunded ja pettumus. Seda muusikat on võrreldud puhastustulega, mis muudab inimesed paremaks. 1878. aasta algul lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta lahkus Moskva Konservatooriumi professori kohalt. Nüüd oli tal rohkem vabadust loominguga tegelemiseks. Ka järgnevatel aastatel viibis Tsaikovski palju välismaal. 1879 kirjutas ta ooperi "Orlèans´i neitsi", Reisides kohtus Tsaikovski ka paljude heliloojatega (näiteks Brahms, Grieg, Massnet).
1875. aastal tellis Moskva teatrite direktsioon Tsaikovskilt balletimuusika. Valmis ballett "Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877. Õnnetu abielu A. I. Miljukovaga põhjustas heliloojal närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta välismaale - viibis Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jm. Tema kontserdid mitmetes Euroopa linnades olid menukad. Kriisist aitas heliloojal üle sada tegelemine loominguga. 1877 valminud IV sümfoonias peegelduvad helilooja traagilised tunded ja pettumus. Seda muusikat on võrreldud puhastustulega, mis muudab inimesed paremaks. 1878. aasta algul lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta lahkus Moskva Konservatooriumi professori kohalt. Nüüd oli tal rohkem vabadust loominguga tegelemiseks. Ka järgnevatel aastatel viibis Tsaikovski palju välismaal. 1879 kirjutas ta ooperi "Orlèans´i neitsi", Reisides kohtus Tsaikovski ka paljude heliloojatega (näiteks Brahms, Grieg, Massnet).
Ta oli saanud 2 konservatooriumi loomingulisele konkursile esitatud kantaadi ,,Sardanapali viimne öö" eest Rooma preemia, mille eest sai ta end 2 aastat Itaalias ja 1 aasta Saksamaal tasuta täiendada, kuid ta pettus Itaalia muusikas valitsevas konservatiivsuses ning tuli enne stipendiumi lõppemist tagasi Pariisi. 1830. aastal valmis tal ka esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia". Sümfoonias oli viis osa ning selle esiettekanne toimus 5.detsembril 1830.aastal Pariisi konservatooriumi väikeses saalis. 1833. aastal leidis Hector oma elus armastuse ning abiellus Harriet Smithsoniga, kuid perekonna elus temaga koos ei toonud õnne. Helilooja püüdis Smithsoni tähelepanu äratada muusikuna, dirigendina, kuid tagajärjetult. Nende elamuste tulemuseks ongi kirjutatud "Fantastiline sümfoonia". Pärast kuut aastat olles rahulikus abielus, hakkasid Joonis 2
Muusikaliselt meeldis kõige vähem Rose`i pulmade ajal mängitav muusika ehk Armastav,op.14. Sümfoonia nr.2 D-duur,op.43(1901-1902) Teine sümfoonia on Sibeliuse seitsmest sümfooniast kõige tuntum. Kuna sümfoonia loomise ajal oli tsaarireziimi surve Soomes kõige tugevam, tõlgendati teost kui konkreetsete päevapoliitiliste sündmuste ja rahvuslike utoopiate muusikalist kajastust. Ometi on Sibelius öelnud, et selles sümfoonias ei ole otsest sõnumit, tegemist on puhta muusikaga, helilooja sõnul:" Justkui oleks Jumal taevast mosaiigi tükid alla visanud ja lasknud mul nad kokku panna." Teine sümfoonia, eriti selle finaal on Sibeliuse rahvusromantilise stiili tipuks. Hilisemad sümfooniad toovad kaasa uudse stiili, uued vormipõhimõtted ning muusikalise materjali ja vormi üha suurema terviklikkuse. ,,Armastav",op.14(1893/1911) ,,Armastav" alustas oma elu 1893.aastal 3-osalise koorilauluna, mille Sibelius kirjutas
Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum", "Arhitektoonika VI" , "Crystallisatio" ja Kolmandas sümfoonias. Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod": "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali. Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav,
palju hella lüürikat. Lüüriline on Jaroslavna muusika ,,Vürst Igorist", lüürilised on mitmed romansid (,,Kauge kodumaa kallastele" jt.) Kõige paremini näitab Borodin end lüürikuna keelpillikvartettides. Eriti palju õrnust on Kvartetis nr. 2, mille südamlik III osa ,,Nokturn" on populaarsemaid teoseid vene kammerloomingus. Tema jõuline muusika kannab kuulaja muistestesse vägilasaegadesse. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntaksegi ,,Vägilassümfoonia" nime all. Selle alapealkirja andis sümfooniale Stassov. Borodin oli kord Stassovile öelnud, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bojani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning finaalis (IV osa) anda hoogsat ja rõõmsat peopilti. Tema tähtsamad teosed · 1867 "Sümfoonia nr 1 · 1876 "Sümfoonia nr 2 · 1879 "Keelpillikvartett nr 1
Carl Nielsen · Sündis 12-lapselises perekonnas · Esimesed viiluli tunnid isalt · Mängis Odense sõjaväeorkestris · 1883. aastal saadeti õppima Niels Gade käe ala Kopenhaageni konservatooriumisse. · 1889.aastal töötas viiuldajana Taani Kuningliku Teatri orkestris · 1915-27 juhatas Kopenhaageni Muusikaühingu orkestrit Nilseni tuntakse enamasti väljapaistva sümfoonikuna.1. sümfoonia tõi talle tunustuse Taanis ja 3.sümfoonia rahvusvahelise tunnustuse.1. sümfoonias kasutas esimest korda nn progressiivset tonaalsust-teos algas ühes ja lõppes teises helistikus.Nielseni esimene sümfoonia valmis 1892 ja viimane 1925.Esimesed 3 sümfooniat olid klassikalised ja romantlised, 4-6 aga viitavad juba uuele ajastule.Alates 4 sümfooniast , mille loomisaeg langeb kokku I maailmasõjaga, muutub helilooja väljenduslaad intensiivsemaks ning muutub negatiivsemaks.Kirjutas ka 2 ooperit ,,Saul ja Taavet" ja ,,Maskeraad".Samuti kirjutas ka
ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Mozart oli imelaps-haruldase muusikalise kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu ja loomingulise väljendustungiga. Tabades poja geniaalsust, õpetas isa talle varakult heliloomingu aluseid ja pani kirja ning kohendas Mozarti esimesi kompositsioone.Leopold Mozart koos 6-aastase Wolfgangi ja sellest veidi
Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna Anna (Nixoni ,,Kolm musketäri"), solistipartiid Raveli ,,Boléros" ja Scholzi ,,Teises sümfoonias". Ta on Helsingi rahvusvahelise balletivõistluse finalist 2009 ning on võitnud Eesti teatri aastaauhinna 2012 ja ERGO tantsuauhinna 2012. Denis Klimuk Denis Klimuk on lõpetanud Valgevene Riikliku Koreograafiakooli (2002). Aastatel 20032013 oli ta Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2014. aasta sügisest on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Ta on olnud pikka aega ka Gruusia Balleti külalissolist, kus ta tantsis solistirolle Ashtoni,
annaabi.ee 
