Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika klassikud, vene romantikud (0)

1 Hindamata
Punktid
JEAN SIBELIUS (1865-1957)
  • Esimene Soome helilooja , kes viis oma rahvusliku heliloomingu maailmatasemele
  • 6-a esimesed loomingukatsetused
  • 15-a esimesed ülesastumised pianistina
  • Haridus : õppis Helsingi ülikoolis õigusteaduse ja Helsingi muusikaakadeemias viiulit ja kompositsiooni
  • LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse
    • Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias
    • 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule
    • 20.saj. algus – loomingu kõrgperiood
  • 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse „Ajaloolised stseenid “. Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem „ Finlandia
  • 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi „Ainolaks“

EDVARD GRIEG (1843-1907)
  • Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks
  • Sündis Bergenis
  • Esimeseks õpetajaks oli ema
  • 12-aastaselt esimesed loomingukatsetused
  • Õppis Leipzigi konservatooriumis ( klaver , kompositsioon , muusikateooria )
  • LOOMING: kõige arvukama osa moodustavad soololaulud(140) ning klaveri- ja orkestripalad
    • Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest
    • Kasutab loomingus muinasjutulisi karaktereid
    • Erilise kuulsuse saavutas muusika H. Ibseni draamale „Peer Gynt

MODEST MUSSORGSKI (1839-1881)
  • Elulugu: sündis Pihkva kubermangus
  • 1852 suundus õppima Kadettide kooli, 4 aasta möödudes alustas teenistust kaardiväeohvitserina
  • 1860- debüteeris heliloojana
  • Tema majanduslik olukord halvenes. Sõltus vennast ja sõpradest, kuid veetis enamiku ajast joomakaaslastega
  • Suri nädal pärast 42. Sünnipäeva
  • LOOMING: tema peamine tõekspidamine oli: „ Kunst peab kajastama tegelikku elu.“
    • Tundis suurt huvi Venemaa ajaloo ja tsaarivõimu telgitaguste vastu
    • OoperBoriss Godunov “ A.Puškini samanimelise ajaloolise draama järgi. (See on draagiline lugu tsaar Borissist, kes tuleb võimule mõrva abil ja üha kasvavate süümepiinade ränga koorma all kokku variseb). Ooperi aluseks on võetud ajaloolised sündmused, mis leidsid aset 17.sajandil
    • „Pildid näituselt“
      • Idee maailmakunstniku Viktor Hartmanni akvarellidelt
      • Esialgne versioon on klaveripalade tsüklina
      • Orkestratsiooni kirjutas prantsuse helilooja Maurice Ravel
      • Kaasaegse (elektroonilise) variandi kirjutas jaapanlane Isao Tomita
PJOTR TŠAIKOVSKI (1840-1893)
  • Sünis 25. aprillil 1840 Uuralites
  • 1849 kolis pere Peterburgi
  • 10-aastaselt pandi poiss õigusteaduste kooli, siin hakkas tegelema ka muusikaga.
  • 1859 lõpetas kooli ja asus tööle ministeeriumisse
  • 1862 astus vastavatud Peterburi konservatooriumisse
  • 1865 lõpetab konservatooriumi hõbemedaliga ja asus tööle Moskva konservatooriumisse (1866) harmooniaõppejõuks (seal töötades andis välja mitu teooriaõpikut)
  • 70-ndatel hakkas Tšaikovski elama rändurielu. Loobus pedagoogitööst, pühendus täielikult loomingule
  • 80-ndate keskajapaiku jättis rändamise ja elukohaks sai Klin (90 km Moskvast)
  • Suri 6.nov 1893.a Versioone surma põhjuseks on mitmeid.
  • LOOMING: Tšaikovski läks ajalukku kui sümfonist ja ooperihelilooja, aga ka balletireformaator
    • Balletid „ Luikede järv“ ja „Uinuv kaunitar “ avavad uue, sümfoonilise balleti ajastu.
    • „Pähklipureja“ asub helilooja loomingus erilisel kohal. Ühendab ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteatrlike joontega
    • Ta ise on öelnud , et kõige südamelähedasem on talle sümfooniline muusika (üle 30 sümfoonilise teose)
    • Tippteoas VI sümfoonia „Pateetiline“
    • Silmapaistvate instrumentaalteoste hulka kuuluvad viiulikontsert ja klaverikontsert nr. 1.
    • Kirjutas programmilist klaverimuusikat („Aastaajad“, „Lastealbum“)
  • 1867 külastas Eestit Haapsalu

NIKOLAI RIMSKI -KORSAKOV ( 1844 -1908)
  • Vene helolooja, muusikaõpetaja
  • 6.aastaselt alustas muusikaõpingutega
  • 1856 -1862 oli Peterburis mereväe kadett. Muusikaga ja heliloominguga tegeles selle kõrvalt.
  • 1861 tutvus Balakireviga („Võimsa“ rühma liider), kes õhutas teda muusikaga tegelema
  • 1871 lahkus mereväest
  • Asus õppima muusikateooriat
  • LOOMING: ooperid - 15. Sisu pärineb tihti vene folkloorist ja ajaloost
    • „Muinasjutt Tsaar Saltaanist“, „Surematu Kaštšei“, „ Sadko “, „Tsaari mõrsja“, „Kuldkikas“ jt.
    • Sümfooniline süit „šeherazade“
      • Teose süžee põhineb araabia muinasjuttudel – kogu teos idamaise värvinguga. Aluseks „tuhande ühe öö muinasjutud
      • „Meri ja Sinbadi laev“, „Printss Kalenderi fantastiline jutustus“, „ Prints ja printsess “, „Pidu Bagdadis ja laev, mis hukkus vastu kaljut .“
  • Oli muusikateoreetik. Töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis
  • Tänaseni kannab konservatoorium tema nime
  • Tema juures on õppinud järgmised Eesti heliloojad : Rudolf Tobias, Artus Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig

ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1912)
  • Andekas. 6-aastaselt oli võimeline klaveril järgi mängima kuuldud lugu
  • Isa eeskujul pidi temast saama sõjaväelane
    • Õppis Moskva kadettide koolis
  • 1888 asus õppima Moskva konservatooriumi. Püüdles täiuslikkuse poole – tagajärjesk käe ülemängimine
  • 1892 lõpetas konservatooriumi klaveri erialal
  • LOOMING: üritas pageda argielust, kaldudes muusikasse ja sümbolismi
  • Loomingu põhiosa moodustavad klaveriväikevormid, sümfoonilised poeemid, 3 sümfooniat

HILISROMANTISM
  • Hõlmab aega 19.saj lõpp – 20.saj algus
  • Kõige mõjuvõimsam oli Saksamaal ja Austrias
  • Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri loomingust
  • Muusikas: loomuti tonaalsusest
    • Suurenes orkestri koosseis
    • Programmilisus
    • Ajaliselt pikad teosed
  • Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler , Richard Strauss
GUSTAV MAHLER (1860-1911)
  • Oli ütlenud enda kohta, et on kolmekordne kodutu
  • Juudi päritolu
  • Sündis Böömimaal
  • Õppis Viini konservatooriumis
  • Esmase tuntuse saavutas dirigendina (vaimustust avaldasid nt. J.Brahms, P.Tšaikovski) heliloojana saavutas tuntuse mõnevõrra hiljem.
  • LOOMING: jaotub kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid
    • Sümfooniad:
      • Kirjutas 9.sümfooniat
      • Kui klassikalise sümfoonia vormitüskkel on neljaosaline, siis Mahleri sümfooniates võib osade arv varieeruda kahest kuueni.
      • Sümfoonias kastutab tsitaate lauludest
      • Oma 2.sümfoonias kasutab koori osa
      • 8.sümfoonia Es-duur – tema loomingu tippteos
        • Valmis kõiest 8 nädalaga
        • Ajaliselt enneolematult pikk teos (~1,5h)
        • Tohutu esituskoosseis. Seda nim. ka „Tuhande sümfooniaks“
        • Esietendusel ( 1910 .a) mängis 171 muusikut , kolmes kooris oli kukku 850 lauljat ning lisaks 8 solisti

HILISROMANTISM
  • Hõlmab aega 19.saj lõpp – 20.saj algus
  • Kõige mõjuvõimsam oli Saksamaal ja Austrias
  • Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri loomingust
  • Muusikas: loomuti tonaalsusest
    • Suurenes orkestri koosseis
    • Programmilisus
    • Ajaliselt pikad teosed
  • Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss
VENE ROMANTIKUD
  • Kunstmuusika jõudis Veneemaale õukonna kutsel läbi lääne. Eeskätt itaalia heliloojate vahendusel.
  • Siiani oli Vene professionaalne helilooming hõlmanud ainult vaimulikku koorimuusikat (pillidel mängiti rahvamuusikat)
  • Romanss - klaverisaatega pala, mis ühendas endas Vene rahvalaulu ja mustlasviise
    • Õppesuunad:
      • Peterburi konservatoorium (1862)
      • Moskva konservatoorium (1866)

4
Muusika klassikud-vene romantikud #1 Muusika klassikud-vene romantikud #2 Muusika klassikud-vene romantikud #3 Muusika klassikud-vene romantikud #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sander230 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vene romantikud ja Grieg-Sibelius
1
docx

Vene romantikud ja Grieg, Sibelius

Edvard Grieg (1843-1907)- norra helilooja, esimene põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta oma maa muusika euroopa klassikalise kunsti tasemele; teme looming on läbi pununud norra loodusest ja elementidest; tihti kajastavad teme helitööd muinasjutulisi kraktereid; krij. Muusika Ibseni draamale ,,Peer Gynt": jutustav norra külapoisi seiklustest, Peer arvas, et kodus ei saa olla õnnelik ja asus laia ilma õnne otsima. Vana mehena naastes mõistis, et otsitud õnne ei oleks lnud tarvis kaugelt otsida. ; kirjutas sololaule ja klaveri- ja

Muusika
MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn ­ öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),

Muusika
Romantismiaja muusika 19-sajand
6
docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks ­ vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid ­ hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus ­ sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu ­ neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat ­ muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik ­ sümfooniline poeem ­ mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu

Muusika
Muusikaajalugu
12
doc

Muusikaajalugu

saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni ­teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile ­ helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset

Muusikaajalugu
MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium
24
docx

MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918) Impressionismi võtmefiguur Üks mõjuvamaid heliloojaid 19. Saj lõpul ja 20. Saj algul Kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu

Muusika ajalugu
Muusikaajalugu 20-sajand
8
docx

Muusikaajalugu 20. sajand

Jaguneb 10neks episoodiks Lavamuusika  kokku 14 ooperit  1902 nägi Strauss O.Wilde’i näidendit „Salome“  1905 tuli Dresdenis lavale samanimeline ühevaatuseline ooper  ooperi tegevustik viib kristluse tekkimise aega IMPRESSIONISM  Mõiste pärineb Prants. 19.saj maalikunstist  C.Monet- ‘’Impressioon. Tõusev päike’’  ‘’impression’’- mulje  tugevad, intensiivsed värvid  helged toonid IMPRESSIONISTLIK MUUSIKA  eriline tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidel  süvenes tähelepanu peenetele nüansidele- iseloomulik nn ‘’sillerdav koloriit’’  hakati kasutama täistoonlaadi ja pentatoonikat  Mõjukaim helilooja- C. Debussy( Debüssii) Claude Debussy  helilooja, pianist, dirigent  Pärit Pariisi äärelinnast  Üldhariduskoolis ei käinud, lõpetas Pariisi konservatooriumi LOOMING  orkestrimuusika ja klaverimuusika

Muusika
Romantism-Operett- Võimas Rühm-Programmiline muusika
8
docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid.

Muusika
Impressionism-hilisromantism-neoklassitsism
5
doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

,,Nokturnid"-väikesed palad, kus peab väljenduma öömuusika; ,,Klaveriprelüüdid" ­ 2 kogumikku; 3 sümfoonilist eskiisi (pala, mis loob pilti) ­ kuulsaim 3-st muusikalist ,,Meri". Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid ,,Viis poeemi" Baudelaire sõnadele). Kriitika tema sümbolistliku luule ja muusika kohta ei olnud eriti mõistev, sest seal deklameeriti, mitte ei lauldud. Looming Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894. Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun