PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ERIALA Nimi REFERAAT LIIKUMINE JA TERVIS Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss....................................................................................... 3 Tervis kui ressurss............................................................................................................... 3 Südame tervis on põhiline ressurss..................................................................................... 4 Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise .............................................................. 5 Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus.......................
Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjust...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SILVER MINAJEV IX klass SÜDA JA VERESOONKOND Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD 1. SÜDA 3 Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja ja lõtvub - ,,lööb", nagu öeldakse. Südame löökide sagedus võib ollla küllaltki erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, imikutel aga peaaegu kaks korda sagedamini. Südamelöökide sagedus sõltub treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. Näide: Lance Armstrongi, kes on üks maailma parimai...
Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga...
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Vaimne tervis, kui vaimne heaolu.............................................................4 Stress ja sellega toimetulek.......................................................................5 Kriis inimeses endas..................................................................................7 Ristsõna.....................................................................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest, millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui palju toe...
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõt...
Kõne KODUSÜNNITUS POLE SOOVITATAV Kodusünnitus seadustati Eestis 1. august 2011 pärast aastatepikkust ägedat vaidlust. Enne seda polnud kodusünnitus küll keelatud, kuid sellega kaasnes ametiasutustes lapse sünni registeerimisel hulk probleeme. Eestis toimus enne kodusünnituse seadustamist umbes 100 kodusünnitust aastas. Kindlat arvu pole, kuna siis ei tehtud statistikaid. Kodusünnituse pooldajate lemmikväide on olnud, et kodus sünnitamine on ``loomulik`` protsess, kuhu arstid asjatult sekkuvad. Meie arvates on see väide väga vale. Muidugi, te võite tuua näiteid vanast ajast, kui polnud võimalust saada arstiabi või üldse minnes ürgaega, kus sünnitamine toimus nagu loomadel. Need on head näiteid, kuid neid on lihtne ümberlükata- tohutu suremus ja see oli tol ajal täiesti normaalne. Kodusünnituse toetajate jutust võib aru saada, et neile on tähtsam sünnitamise protsess, kui n...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Indrek Semm Tervisekäitumise muutmise projekt Referaat Juhendaja: Piret Einpaul Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. KEHALISE AKTIIVSUSE SUURENDAMINE...............................................................4 2. ebatervisliku toitumise asendamiNE tervislikumaga......................................................... 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 10 Lisa 1. Lisa pealkiri.............................................................................................................11...
Sportimise kasulikkus ja kahjulikkus Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Tänapäeval on enda tervise eest hoolitsemine materiaalsete huvide järel teisel kohal. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Spordi saab jaotada tervisespordiks ja võistlusspordiks. Tervisespordis ei ole oluline võitmine, tähtsal kohal on enda heaolu. Sport on inimesele kasulik, sest see pikendab inimese eluiga tunduvalt. Terve inimene elab kauem! Spordist ja lihaste aktiivsest töötamisest sõltub meie sisemine vaimne heaolu. Inimene, kes ei tegele natukenegi spordiga, justkui närbuks kogu oma olemuselt. Närbunud olek põhjustab aga inimestele stressi. Inimeste elu on kiire, neil on palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Nad ei teadvusta aga endale, et natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi ma...
Emotsioonid ja tervis. Hiina meditsiin jaotab haigusi esilekutsuvad põhjused välisteks (tuul, külm, kuumus, niiskus ja leitsak) ning sisemisteks (liigsed emotsioonid, vale toitumine, ülepingutus ja liikumisvaegus). Välised tegurid kahjustavad keha siis, kui nad on väga tugevad (paha ilm) või kui organismi kaitseenergia on nõrk. Seesmised tegurid on need, millega me ise oma tervist kahjustame. Hiina traditsioonilises meditsiinis on siseorganid (zhang-fu) vastavuses viie muutuva riigiga ehk viie liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses. Seetõttu saab rääkida siseorganite psüühilistest korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, e...
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisapara...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Maaturismiteenindus MTTp-11 Referaat ,,Kehaliste harjutuste mõju organimsmile" Koostaja: Annely Lindmets Väimela 2014 Kehaline aktiivsus Kolm põhjust miks iga inimene peaks olema sõber kehaliste harjutustega: Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. ...
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda ni...
Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale ...
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mi...
ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. ...
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal ...
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ...
Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilau...
Kehaline kasvatus koolis Enda nimi Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning nii on väiksem risk ennast vigastada. Venitada tuleb selleks, et hiljem lihased ei valutaks. Tegelikult võiks teha paar võimlemisharjutust ka hommikul, et valmistada end ette päevaseks liiumiseks. Sportimine on kasulik tervisele. Sportimine ennetab haiguste teket, parandab vormi, vähendab väsimuse teket, ...
FÜÜSILINE ARENG FÜÜSILINE ARENG – seaduspärasuste teadmise olulisus • meditsiiniline aspekt • mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küps...
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEEL...
Eneseteostus ja selle hind Paratamatult püüdlevad kõik inimesed elus millegi poole, olgu selleks siis kindel töökoht hea palgaga või suurepärased tulemused spordis. Tänapäeval on kujunenud välja arusaam, et igaüks peab end kuidagi teostama. Kuidas tänapäeva noored end teostavad ning mis hinda nad selle eest maksavad? Enamus noored alustavad eneseteostust koolis. Mõni teostab end läbi heade hinnete, teisele on aga olulisemad praktilised teadmised. Kool võimaldab nii üht kui teist, kuid põhirõhk on siiski akadeemilistel teadmistel. Juba varases eas peavad noored sooritama üleminekueksameid ning tasemetöid. Tegelikkus on see, et sellised eksamid viivad noorukid pingesse. Neil on kohustus need sooritada ning selleks tuleb kindlasti õppida ja palju vaeva näha. Mida vanemaks, seda tähtsamaks eksamid muutuvad. Esimesed tähtsamad eksamid on 9ndas klassis. Selle klassiga saab läbi põhikooli etapp. Pärast seda pe...
LYDIA KOIDULA (24.12.1843- 11.08.1886) Jekaterina Gusseva 10 A klass • Lapsepõlv Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändra köstritalus. • Vanema d Tema isa oli Johann Voldemar Jannsen, aga ema oli Annette Julianna Emilie. Isa töötas koolijuhatajana ja õpetajana. Annette Julianna oli koduperenaine. Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töö tanud Vändras juba mitu põvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks - saksa keel. Õed-vennad: Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem • Selles kirikus 6. jaanuaril last ristitakse, saab nimeks Lidia Emilie Florentine. Vändra kirik ...
Mihhail Bulgakov Tema täispikk nimi on Mihhail Afanasjevitš Bulgakov. Ta oli vene kirjanik. Mihhail Bulgakov sündis 15. mail 1891. aastal Kiievis, mis tollal kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Peres oli seitse last, tema oli esiklaps ning tal oli 4 õde ja 2 venda. Isa Afanasi Bulgakov töötas õppejõuna Kiievi Teoloogilises Seminaris ning ema Varvara Mihhailovna oli endine õpetaja. M.Bulgakovil oli õnnelik lapsepõlv. Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Kõik see tekitas temas huvi teatri vastu. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli...
Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid" Tegevustik: 1944. aastal, väikeses külas. Esimene vaatus Ants saadetakse sõtta, kõik on selle üle kurvad, pime tädu kudus talle kindad. Toimub suur pommitamine, tädi peitis end suurest hirmust keldri, kõik muretsevad Irma pärast. Tahavad tädi tütrele ja tütretütrele süüa viia Tallinna. Ema ja isa on väga vanad, tervis pole eriti hea, ainuke abikäsi on Ants. Ants saatis neile kirja, kuidas õpetab Suure-Jaanis noorsõdureid. Irma poeg Väino on surnud ja otsustab seetõttu mehega Saksamaale sõita. Irma küsis vanematelt selleks raha, isa ostis päranduseks renditalu ja Irma jätab perega hüvasti. Kogu öö jälle pommitas, Ants saadeti rindele. Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne. Soomest käivad paadid millega põgenetakse, Magda ja Helin teatavad, et tahavad ka põgeneda Soome ja sealt edasi Rootsi. Küsisid jälle raha selleks. Tädi lootis peale sõda välismaale h...
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (kül...
Mis on abort ? Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. Alates 1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4 MILJONIT (!) INIMELU - see on kaugelt enam, kui mistahes muude katastroofide - sõdade, küüditamiste, katkude või näljahädade tõttu on hukkunud! Fakt, et igal tööpäeval katkeb vägivaldselt umbes 100 lapse elu tema ema ihus, peaks iga ...
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust. Kui esimesed tulemused on käes siis tekib motivatsioon ja kohusetunne. ...
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret ....................................................................................................
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja ...
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis...
ALKOHOL Alkoholi kahjulikkus - SÜDA JA Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja VERERINGEELUNDID põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. HINGAMISTEED JA KOPSUD Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. SEEDEORGANID Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tava...
Romantism- Tekkis 19.sajandi teisel aastakümnel, iseloomujooneks on sügav vastuolu ideaalide ja tekkelise vahel. Romantikud pöörasid tähelepanu erandlikele isikutele, eesmärgiks ülima õnne saavutamine. Uuendused muusikas- Lõputu meloodia, sekventsi (ühe muusikalise motiivi kordus eri kõrgustel), kunstide läbemine, vormi vabadus, programmilisus. Programmilisus aitas lahendada keerulist instrumentaalmuusikat kuulajale. Lemmikanrid-Soololaulutsüklid, sõnadeta laul, sümfooniline poeem, lüüriline ooper, operett. Franz Schubert (1797-1828)-Muusikalise hariduse sai lauldes Viini õukonna poistekooris. Õpetajaks oli Antonio Salieri. Loominulised anded avaldusid varakult ning peale häälemurret kirjutas palju muusikat. Isa soov oli, et poeg hakkaks tööle kooliõpetajaks. Paraku Schuberti loomingulised impulsid olid nii suured, et ta jättis töö ja tekkis tõsine konflikt isaga. Lahkus kodust. Korraks pöördus tagasi veel ema surma tõttu, kuid 1822....
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga või...
Aneemia Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Triinu halliste OP'11 Mis on aneemia? Aneemia e. kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest madalam. Aneemia on tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus, mis põhjustab sageli omakorda sekundaarsete kliiniliste tunnuste tekke. Samas võib aneemia tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel, kui organism ei saa toidust piisavalt vereloomeks vajalikke aineid. Aneemia mõju organismile: Aneemia tagajärjel väheneb vere võime transportida hapnikku kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Juhul kui aneemiale ei järgne luuüdis uute erütrotsüütide tootmist, on tegemist mitteregeneratiivse aneemiaga. Inimrakkude sõltuvus hapnikust tekitab erinevaid aneemia vorme, põhjustades raskeid kliinilisi probleeme. Hemoglobiini (hapnikku vedav protei...
CHARLES DICKENS (1812-1870) Sünd Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12- aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma.Oli abielus Catherine Thompson Hogarthiga, kellega tal oli kümme last. Teosed. "Pickwick-klubi järelejäänud paberid", "Nicholas Nickleby elu ja seiklused", "Barnaby Rudge", "Antiikasjade kauplus", "Martin Chuzzlewit", "Kellad", "Dombey ja poeg", "Kõle maja", "Rasked ajad", "Väike Dorrit", "Suured lootused", "Meie ühine sõber", "Meie Issanda elu'', "David Copperfield", "Oliver Twist", "Jutustus kahest linnast", "Jõululaul", "Parimad tondijutud" ,,David Copperfield" (1849-1850) Alguses elab õnnelikult koos ema Clara ja teenijanna Peggottyga. Siis abiellub ema range mister Murdstone'iga, kes seab koos kuratliku õega sisse distsipliinil ja korral põhineva terro...
Tsakra diagnostika Tsakrate meetod on väga vana moodus oma füüsilise, emotsionaalse, mentaalse ja vaimse energia äratamiseks ja tasakaalu viimiseks. Mida vabamalt energiavool meie sees liigub, seda parem on me tervis ja edukam elu. Tsakrate meetodi järgi on lihtne teha nn. isiklikku diagnostikat, s.t. leida probleemi allikas üles iseenese seest, oma hingest, oma teadvusest. ESIMENE TSAKRA Ehk juurtsakra. Selle keskuseks on õndraluu, näärmeks neerupealised. Emotsionaalne tasand: Turvatunne ja ellujäämine. Raha ja materiaalsed väärtused, omamise tunne. Esimene tsakra on olemise algallikas ja seob meie keha Maaga. Inimese keha vajab suhtlemist loodusega, et esimene tsakra oleks korras. See tsakra on vastutav ellujäämise eest. See on instinktide tsakra. Esimese tsakra peamine tung on ellujäämine. Kui esimese tsakra vajadused ei ole rahuldatud, vaadatakse maailma läbi hirmu prisma. Et vabaneda hirmust, ...
MARIE UNDER Click to edit Master text styles Second level MARIE UNDER (1883-1980) Third level Fourth level Fifth level · Sündis 27.märtsil 1883. a Tallinnas · Vanemad - Friedrich Under ja Leena Under(sünd. Kerner) · Nad olid hiidlased, kuid vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna · 5lapseline pere Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried · M.Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt Click to edit Master text styles HARIDUSKÄIK Second level ...
Kiili Gümnaasium KEHALINE AKTIIVSUS Referaat Laura Kelly Lumi 10. klass Juhendaja: Tiiu Tamm Kiili 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening....................................................................................................................... 7 Tasakaalutreening..........................................................................................................
Ettekanne ,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja surmast. Romaan ,,Tõde ja õigus" on raamat täis kirjeldusi eestlaste tegemistest ja elu ühiskonnast. Kannatused ja surm on reaalne nähtus meie igapäeva elus. Kuid mida me saame nimetada kannatuseks ja surmaks. Kannatus on inimese vastu pidamine millelegi mis on talle vastumeelt või siis millegi või kellegi pärast halvasti tundma. Surmaks saame nimetada organismi elu lõppemist, kuid miks peab inimene tundma selliseid olukordi? Miks kiskus noore naise, Kõõda, süda valusasti rinnas kokku, nähes Eespere talu, nähes mäenukki, mida ümbritses soo, mõne männijändrikuga? Sellepärast, et tema hing ei oleks iialgi ettekujutanud sellist kodu, tema mõistis ikka kodu all põldu ja metsa- suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Kuid mis heliseks Vargamäel, kui tuleks lust lõõritada? See esimene kokk...
FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Chopini teosed mõjutasid paljudele 19. sajandi heliloojate loomingut, kellele Chopin kui esimesi romantikuid näitas teed tundeküllase kunsti rajamisel. Euroopa muusikaelu keskuseks Pariisi võis 19. sajandi esimesel poolel kohata paljude teiste rahvaste nimekaid kunstnikke ka kirjanikke. Eriti rohkesti ole nende seas poola pagulasi. Frédéric Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Muusiku isa, prantslane Nicolas Chopin saabus nooruses Prantsusmaalt Poolasse ja võttis koos poola patriootidega osa Poola vabadusvõitlusest. Pärast mässuliste lüüasaamist jäigi ta Poolasse ning töötas õpetajana. Kutsutud Zelazowa Wola krahvi lastele prantsuse keelt õpetama, tutvus ta krahvi kauge sugulase, majapidajanna Justyna Krzyanowskaga ning 1806 nad abiell...
Varstu keskkool 10. klass Kadri Reiljan Michael Andreas Barclay de Tolly Referaat Juhendaja: Riho Lehiste Varstu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Temaga seotud tähtsad paigad Eestis 4. Kasutatud kirjandus 5. Lisad 2 Sissejuhatus Kes siis üldse oli Michael Andreas Barclay de Tolly? Miks ta meile- eestlastele ajalooliselt nii tähtis isik oli? Oma töös ei pööra ma eriti tähelepanu tema lähedaste elule kuigi samas arvan et tervikliku Tollyde dünastia uurimine aitaks meil paremini mõista tema- Michael Andreas Barclay rasket elusaatust. Miks ma üldse valisin selle teema? Vastus ei olegi nii keeruline- mind valdas soov uurida sõjaajalooga seonduvat- olgu see siis isik või miski muu. Nii ma siis mõtlesingi uurida miks temast nii palju räägitakse, ja ksa ta ikka oli nii tähtis nagu arvatakse. Kuna töö teostamise aeg oli lühike ...
Rakvere Ametikool Liikumine ja tervis Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool 1. Liikumise tähtsus tervisele. Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti ...
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mi...
Abort Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Abort on embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks. Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast. Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel, või on tema surm põhjustatud kas otseselt või kaudselt mingitest välisteguritest, nt kirurgilisest või medikamentoossest sekkumisest või traumast. Teisel juhul väljutatakse elav embrüo või loode, kes võib jääda elama, kui abort toimub suhteliselt hilja (üldiselt pärast 28. arvestuslikku rasedusnäd...
Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal ...
Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming....................................................................................................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...