Essee - Sportimise kasulikkus ja kahjulikkus (3)

Sportimise kasulikkus ja kahjulikkus
Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Tänapäeval on enda tervise eest hoolitsemine materiaalsete huvide järel teisel kohal. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Spordi saab jaotada tervisespordiks ja võistlusspordiks. Tervisespordis ei ole oluline võitmine, tähtsal kohal on enda heaolu.
Sport on inimesele kasulik, sest see pikendab inimese eluiga tunduvalt. Terve inimene elab kauem! Spordist ja lihaste aktiivsest töötamisest sõltub meie sisemine vaimne heaolu. Inimene, kes ei tegele natukenegi spordiga, justkui närbuks kogu oma olemuselt . Närbunud olek põhjustab aga inimestele stressi. Inimeste elu on kiire, neil on palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Nad ei teadvusta aga endale, et natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi mahutada, sest see leevendab stressi, kergendab olekut ja inimene tunneb end paremini ja õnnelikumana.
Lisaks aitab sport hoida keha heas vormis. Praegu on esile tõstetud probleem, et rasvumine on saanud inimeste seas tavaliseks nähtuseks. Rasvumine omakorda põhjustab muid raskeid haiguseid (nt suhkruhaigus ). Sport tagab inimesele hea ainevahetuse, mis selle probleemi kõrvaldab.
Sport tagab inimestele tugevad luud ja hambad. Soovitatakse küll tarvitada teatud piimatooteid , kuid öeldakse ka, et ainult sellest ei aita. Spordiga tuleb tegeleda mitu korda nädalas. Luukude peab saama omastada D-vitamiini ja mineraale, mis on kasulikud luudele ja hammastele, selleks tuleb aga lihastega tööd teha.
Kõige rohkem vajab regulaarset sportimist inimese süda. On teada, et inimese süda vajab 40 min päevas füüsilist koormust, et olla terve.
Kui palju on siis kasulik inimesele teha füüsilist koormust nädalas, et sportimine saavutaks oma eesmärgi? Kindlasti oleneb see inimese vanusest . Liiga harvad ja lühikesed treeningud ei anna tulemust. Usun, et inimene peab ise tundma kui palju ta on valmis korraga sporti tegema.
Sport ei ole kasulik kui sunnitakse sporti endale vägivaldselt peale. Kui näiteks pole jõudu teha hetkel sporti, ei tule vägivaldsest sundimisest sportimisele, mitte midagi head välja. Pigem on see tervisele kahjulik. Kui aga sellised „ei jõua tujud“ muutuvad liiga pikaajaliseks, tuleb end siiski enda heaolu nimel selleks sundida .
Spordiga ei tohi end ülekoormata. Spordiga tuleb tegeleda enda võimetele vastaval tasemel. Tuleb teada enda piire. Loomulikult ei ole sportimine kasulik teatud haiguste ajal (nt külmetus, venitus , maohaavad, vigastused). Sellisel haigusperioodil ei tohi organism kulutada oma jõudu lihastööle, vaid suunama kõik oma jõud haiguse vastu võitlemiseks.
Lõpetuseks võib märkida, et pigem on sport kasulik kui kahjulik, tuleb lihtsalt tunda piiri sportimise ja ülekoormuse vahel. Sport on inimese tervisele väga kasulik. Inimesed oleksid palju tervemad, õnnelikumad ja tugevamad, nad ei oleks nii stressis . Soovin, et inimesed hoolitseksid rohkem oma tervise eest ja tegeleksid vähemalt kord nädalas mõne spordialaga. Erinevaid sportimise võimalusi ja viise on nii palju, et igaüks suudaks leida nende seast endale sobiva ja seda saaks võtta kui toredat , vahelduslikku ja meelelahutuslikku tegevust!