NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
docstxt/134953053119.txt
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed). Laensõnad: hammas ; Võõrsõnad: gloobus 7) Seleta, mis järgnevad sõnad tähendavad/korrasta need. feeling elamus action-film märul 8) Nimeta 2 mitmek...
Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivse töö viljana, sest neis kajastava materjali hulk on väga suur(M. Ehala 2001:182). Sõnastik koosneb sõnaartiklitest. Sõnaartikkel on lõik, mis annab infot ühe keeleüksuse kohta. Sõnaartiklil on kaks osa: märksõna ja kirjeldus ( M.Erelt 1997:569). Sõnaraamatuid klassifitseeritakse kas märksõnastiku järgi, mis tähendab millist sõnavara kirjeldatakse
Entsüklopeediad: 1. (2 P) KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K-48 Riiuli nr: 422 b) Artikkel teemal "Electrically conductive polymers" c) Köide: 9 lk: 61 d) Elektrijuhtivate polümeeride lühike definitsioon (võib olla inglise keeles) Elecrtically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. 2. (2 P) ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E-54 Riiuli nr: 303 b) Vismuti füüsikalised omadused "Physical properties of Bismuth" c) Köide: 1 lk: 280 d) Vismuti soojusjuhtivus (thermal conductivity): 7,87 W m-1 K-1 Sõnaraamatud: 3. (2 P) DICTIONARY OF CARBOHYDRATES with CD-ROM a) Kohaviit: TE 54/D-53 Riiuli nr: 301 b) Orgaaniline aine "chloralose" c) Referaadi nr: C-65 lk: 242 d) Aine molekulaarvalem: C8H11Cl3O6 Käsiraamatud: 4 . (2 P) ULLMANN'S PROCESSES AND PROCESS E...
SÕNASTIKE KASUTAMINE JA INFO OTSIMINE 6. klass, eesti keel Eesmärk osata kasutada internetisõnastikke ning leida neist vajalikku infot. Kõige olulisemad sõnaraamatud õppetööks on ÕS - õigekeelsussõnaraamat EKSS – eesti keele seletav sõnaraamat SYS - sünonüümisõnaraamat VSL – võõrsõnade leksikon Sõnaraamatute ühisotsing kn.eki.ee (e-keelenõu) Erinevad sõnastikud https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html ÕS Näitab grammatilisi andmeid: 1. Sõna tähendust, käänamist, stiilikuuluvust, kokku- ja lahkukirjutust, tuletisi, hääldust ja muid võrde- või pöördevorme. 2. Sisaldab lühendivalimikku ja kohanimesõnastikku. Näide
Ilona Juhanson, 123964YASB 5.1 Kirk, R., Othmer, D. Encyclopedia of Chemical Technology a) Kohaviit: TE 66/K-48 riiuli number: 422-421 b) Artikkel: “Electrically conductive polymers” c) Köide: 9 lk: 61 d) Electrically conductive polymers, definitsioon: Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with π-electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2 Encyclopedia of Inorganic Chemistry a) Kohaviit: TE 546/E-54 riiuli number: 303 b) Physical properties of Bismuth Aatommass: 208,98 amü. Sulamistemperatuur: 2...
Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis. Uljana Lvova Stefania Boiko 10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kitjutatakse kahe tähega Misjonilingvistika ja piiblitõlketegevus *Eesti varasem kirjakeel on ennekõike usutekstide keel. *17. sajandi lõpuks oli olemas nii ...
5. HARJUTUSÜLESANNE 5.1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K48 Riiuli nr: 421, 422 b) Leia artikkel teemal "Electrically conductive polymers". c) Köide: 9 lk: 61 d) Esita elektrijuhtivate polümeeride (electrically conductive polymers) lühike definitsioon (võib olla inglise keeles): Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2. ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E54 Riiuli nr: 303 b) Millises köites ja lk käsitletakse vismut...
reformatsiooni jõudmine Eestisse andis täiendava põhjuse kirikukirjanduse tõlkimiseks kohalikesse keeltesse: põhja- ja lõunaeesti keelde. 17. sajandil koostati esimesed eesti ja lõunaeesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Sellest ajast alates on säilinud rohkelt eestikeelset kirjandust keelemuutuste uurimiseks. Koos rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi keskel muutus eesti keel talurahva kõnekeelest kiiresti kultuurkeeleks
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
Ajatelge pidi vaadates võime sõnavaras eristada järgmisi keelendeid. Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses, infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum’. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste t...
делать покупки по интернету - poodlema, oste tegema Ma veedan iga päev 5 tundi Internetis ja mõnikord ka rohkem. Сидеть в интернете 1 час, 2-3 часа в день/5 часов - Internetis istuma 1 tund, 2-3 tundi päevas / 5 tundi Интернет-ресурсы (источники) - Interneti-ressursid (allikad) Электронные словари - Elektroonilised sõnaraamatud Сидеть - istuma Электронные книги - E-raamatud Я сижу Достоверная информация - Usaldusväärne teave ты сидишь Недостоверная информация/много недостоверной информации - он/она сидит Ebatäpne teave / palju ebatäpset teavet мы сидим
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 5. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Murdesõnastik Sünonüümisõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Kõnekäänud ja fraseologismid (KM) Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI) Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (NB! Kasuta kõiki allikai...
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 4. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Eesti keele mõisteline sõnaraamat Eesti slängi sõnaraamat Murdesõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti slängi sõnaraamat 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Sünonüümisõnastik (IBS) Väike murdesõnastik (EKI) 2. Kas ja mida tähendab Teie perekonnanimi (murdes, käändes, slängis) ? Minu perekonnanimi on Gross (saksa keeles Groß),...
Eesti keeles ei ole eraldi tuleviku vorme tulevikule osutamiseks kasutame ajamäärusi Eesti keeles ei ole nais-ja meessoo kohta erinevat asesõna 3väldet 14käänet Liitsõnade rohkus Tagasõnad Käänamine Eesti kirjakeele sünd 13.sajand-esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta 16.sajand-ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid 17.sajand- hakkasid arenema Põhja-Eesti ja Lõuna-eestikirjakeel, koostati esimesed eesti keele grammatika sõnaraamatud 18.sajand- ilmus esimene põhjakeelne piibel 19.sajand-Eesti keel muudeti häälduspärasemaks. 20.sajand- algas kirjakeele ühtlustamine ja rikastamine Eesti keele uurimine Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte. See on osa fennougristikast ja fennistikast. Tänapäeval uuritakse eesti keelt Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu Ülikoolis,
Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jms. Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad, alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad, sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19.sajandil. 19. - 20. sajandi vahetuseks hakkas rahvaluuleteadus iseseisvana välja kujunema, eristudes etnograafiast ja arheoloogiast. Eesti rahvaluuleteaduses sai ainuvaldavaks võrdlev- ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi.
Ecuadori territooriumil 600 a tagasi inkade impeeriumi keel muutuvad ketsua-hispaania kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki iiri keel enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat 473 keelt itelmeeni keel Kamtsatkal vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a ka omavaheline suhtlemine vene keeles keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta 7. Millal on (ajaloos ) eesti keel olnud kõige suuremas väljasuremisohus? (3x) Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste arvukus langenud poole võrra (180 000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni)
territooriumil 600 a tagasi inkade impeeriumi keel muutuvad ketsua-hispaania kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki iiri keel enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat 473 keelt itelmeeni keel Kamtsatkal vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a ka omavaheline suhtlemine vene keeles keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta 7. Millal on (ajaloos ) eesti keel olnud kõige suuremas väljasuremisohus? (3x) Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste arvukus langenud poole võrra (180 000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni)
erinevate eesti keelte kõnelejaid. Kujutlen seda keelte põimealana suure eesti keele keskmes. Me nimetame seda kirjakeeleks ja vähemalt keskastme kooli lõpuks peaks see meil piisaval määral selge olema. Kuid eesti üldkeele kõige, kõige, kõige tähtsam alus, õppematerjal ja kindlustuspoliis tulevikuks on ilukirjandus. Ilukirjanduses esineb kõiki eri eesti keeli, aga ilukirjanduse keele kese ongi üldkeele keskmeks. Kõik sõnaraamatud on hindamatud abilised, aga vaid ilukirjanduses on sõnad oma loomulikus keskkonnas, ja seal tekibki nende kokkuleppeline tähendus. Ilukirjandus on ühiskeele sõnade tähenduste looja, nende seletaja, nende kandja. Vaid ilukirjanduse pinnal saab üldkeelest rääkida kui ühiskeelest. Ilukirjandus pole Kellegi maa, pole eikellegi maa, see on kõigi ühismaa.
· Väljaande tüüp: artiklid, raamatud jne. Nähtav ja nähtamatu veeb Kättesaamatut veebi osa nimetatakse nähtamatuks veebiks ehk süvaveebiks (inglise k invisible web). Süvaveeb on kaitstud parooliga ja/või tulemüüriga ning pole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Süvaveebi hulka kuuluvad: · parooliga kaitstud materjalid · tulemüüriga kaitstud dokumendid ja interaktiivsed vahendid (nt sõnaraamatud, teatmeteosed) · intranettide materjalid · andmebaasid, kuhu pääseb dialoogiakna kaudu (nt mõned arhiivid, dokumentide andmebaasid, raamatukogude kataloogid). Teemaportaalid Teemaportaalid (erialaportaalid) on temaatiliselt liigendatud lingikogud ning on loodud tavaliselt kindlat kasutajat silmas pidades. NB! Just teemaportaalid sisaldavad linke andmebaasidele, mille sisu otsingumootorid leida ei
Peruu ja Ecuadori territooriumil 600 a tagasi inkade impeeriumi keel muutuvad ketsua-hispaania kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki · iiri keel enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas · keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat 473 keelt itelmeeni keel Kamtsatkal vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a ka omavaheline suhtlemine vene keeles keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta Jätkusuutlikkus minevikus · eesti keel kandub põlvkondlikult hästi edasi on riigikeel Euroopa liidu ametlikke keeli · läänemeresoome keeltest on sama hästi läinud vaid soome keelel karjala, võro, vepsa on tõsiselt ohustatud vadja, liivi hääbunud Eesti keele minevik · Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste
väike Laen- ja tehissõnad Saab laenata teistest keeltest. Neid saab kohandada oma keele järgi. 1) Slaavi ja vene laenud: aken, kapsas, kopikas jt. 2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu
KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti kirjakeele normatiivid.
ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja Kadrina rahvalaule ja jutte. Alexander Heinrich Neus kogus ja avaldas regilaule.
KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti kirjakeele normatiivid.
EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti...
publitseerimise. Suured teened on Hurdal ka emakeelse Alekandrikooli planeerimisel, selle nimi oli talurahva orjusest vabastanud Aleksander I auks. Koguti raha, et püstitada esimene eestikeelne kreisikool, kuid kahjuks aga see ei õnnestunud, sest venestamispoliitika rõhumisel tuli kool venekeelne. Hurt arendas palju eesti õigekirja ja andis välja mõningad sellealased uurimustööd, õpikud, laulu- ja luulekogumikud ning sõnaraamatud. Ta suri Peterburis, 13. 01 1907. aastal. Hoopis teist seisukohta esindas samuti väga tähtis rahvusliku liikumise tegelane Carl Robert Jakobson. Sündinud 1841. aastal Tartus, õppis ta kuni gümnaasiumi lõpetamiseni ja töötas seejärel nii Vene- kui ka Eestimaal kodu- ja kooliõpetaja, pastori, köstri ja ajakirjanikuna. Liitunud Peterburi Patriahide ringiga sai temast radikaalne võitleja pärisorjuse igandite ja Balti erikorra vastu. Ta saatis oma
Arvutivõrkude kaudu on võimalik nakatuda erinevate viirustegi, samuti on teistle võimalus pääseda ligi teie failidele ning üldse privaatsuse ja turvarisk. 14. Kuidas hoolitseda oma tervise eest arvutiga töötamisel (too välja vähemalt 3 võimalust)? Kulutada päevas vähem aega arvuti jaoks, samuti ei tohiks monitori järjest vaadata üle 30min, füüsiline liikumine on abiks. 15. Miks on elektroonseid andmebaase internetis mugav kasutada. Näiteks sõnaraamatud, riigi seadused, telefonikataloogid jne. (too välja vähemalt 3 põhjust) Kuna vastava info saab kiiremini kätte ning andmete hulk on raamatutes olevatest oluliselt suurem. 16. Mida tähendab sõna shareware? Tavaliselt prooviversioon. 17. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? (too välja vähemalt 3 võimalust) 1. Arvutitel vastav kaitsekile, 2. Osta parem monitor mis kahjustab vähem silmi. 3. Samuti mitte vaadata monitori kaudem kui 30min järjest
esmased sotsiaalsed kogemused (Saarits 2005a). Laps vajab vanemaid, kes näitavad üles armastust ja hoolt ning on huvitatud, kuidas laps end sisimas tunneb. Lapse usalduse võitmiseks peavad vanemad olema kättesaadavad nii füüsiliselt kui psüühiliselt, andes lapsele võimaluse oma tundeid lähedastega jagada. Nende arvamustel võib olla väga tugev emotsionaalne ja eetiline tähtsus. Lapsevanem avab mõistete tähendused teisiti, kui seda teevad sõnaraamatud. Inimestevaheline suhtlemine pakub alati rohkem kui ükskõik milline tehniline õppevahend eales suudaks. Kodu on lapse jaoks kasvamise koht, mis annab talle armastust, hellust, rahu, tuge ja turvalisust. Lapsele on tema arengus võimalik toeks olla üksnes siis, kui temaga pidevalt tegeleda, seega lapsevanemate teadmistest ja oskustest oleneb paljuski lapse arengutee. Kasutatud kirjandus: Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
19. sajandi lõpus alguse saanud liikumine, mille eesmärgiks oli keele taastamine, rahvusluse ja patriotismi rõhutamine läbi keele, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus. Curroz Enriquez- luuletaja, väga populaarne, kirjutas ebavõrdsusest Luuletajad ja kirjanikud arvasid, et nemad on esimesed, eks luuletavad või kirjutavad galeegi keeles. Seetõttu ei teadnud nad midagi varasematest keelereeglitest ning panid kirja suulist keelt. 19. sajandi viimastel kümnenditel kirjutati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad. Tekkis galeegikeelne press. Esimene ajaleht O Tio Marcos da Portela. 1905. aastal loodi RAG Galeegi keele kuninglik akadeemia, mis uurib galeegi keelt ja kultuuri ning arendab keelenormi ning loob seadusi keelenormi ja keele kaitseks. 1916 A corunas esimene Irmandade da Fala. Falaks nimetatakse keskaegset portugali keelt. Vennaskond, kelle eesmärgiks oli patriotism, keele kaitsmine ja väärtustamine. Olid sõnaraamatute ja grammatikate kirjutamise
ka mittekeelelist konteksti Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine:- • Andmete töötlemine: keelepädevus salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine,- meetodid, korpused, - kvantitatiivsed - sõnaraamatud, meetodid. arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Keeleteaduse naaberteadusi • Psühholoogia • Sotsioloogia • Ajalugu • Semiootika • Filosoofia • Etnoloogia • Kirjandusteadus Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine: • Andmete töötlemine: keelepädevus - salvestus, - kvalitatiivsed
sajandi võõrkeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand Kirjakeele arend algast 16. sajandil tänu usupuhastusele, mis nõudis jumalateenistuse pidamist rahvakeeles. Ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand 17. sajandil hakkasid kõrvuti arenema põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Koostati esimesed eesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Need olid saksa rahvusest pastorite kirjutatud ja moonutasid eesti keelt. Tolleaegset kirjaviisi nimetatakse korrapäratuks, sest eesti keel pandi kirja väga juhuslikus ortograafias. 17. sajandi lõpul algas eesti keele teadlik korraldamine. Kirjalik keel muudeti reeglipärasemaks ja see jõudis lähemale rahvakeele hääldusele. Algas vana kirjaviisi ajajärk. 1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand
sajandi tekstide valikkorpus; (3) 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. d. Digiteeritud väljanded: annab võimalus uurida ajalehekeelt nähes seda(pildina) Valik ajalehti aastatest 1821-1944/Valik väliseesti ajalehti alates 1944. aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a. Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine arvestab ajalist arengust ja
võiksime teha sõnad tuiksoon - voolsoon - nõrgsoon jne. Lekseem: eri definitsioone Lekseemi on siiski küllaltki raske defineerida - võime öelda, et seda kannab sõna muutealune tüvi kõigis oma esinemiskujudes (poiss: poisi: poissi), kusjuures ei võeta seisukohta, missugune neist vormidest on põhivorm. Kui lekseem on peaaegu alati mitmetähenduslik ehk polüseemne - seda fikseerivad n-ö kirjutatud sõnastikud ehk sõnaraamatud (sõnaraamatud peaksid ära tooma kõik sõna tähendused) -, siis grammatilisel sõnal tekstis tegelikult see omadus puudub: kõneleja aktiveerib ainult ühe sõnatähenduse. Nt Mis teed teed? Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (väljendid), lekseem võib olla morfoloogiliselt ehituselt lihtne (piht), tuletatud (pihik), aga ka liitsõna (meremees) või mitmesõnaline (pihta panema). Põhimõisteid II: sõnavorm, sõne
o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine) o Korpused o Sõnaraamatud, arhiivid jms. o Katsed, küsitlused o Andmete töötlemine: o Kvalitatiivsed meetodid (üksik juhtum) o Kvantitatiivsed meetodid (statistika) 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine b antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) India o Panini (umbes 400 eKr): sanskriti keele värssgrammatika (eelkõige fonoloogia ja morfoloogia) Kõige parem grammatika kuni 19. saj. Kreeka nn "filosoofiline periood"
Saksa, vene, rootsi laenud. 5. Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887) · Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest · Peterburis teaduste akadeemia akadeemik · Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajaja 19.sajandil Kavandas sarja: 1) Sõnaraamat 2) Grammatika (põhjaeesti) 3) Etnograafilis-folkloristlik ülevaade. 1869 sõnaraamat: · Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W enda kogutud materjal · Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. Püüdis võimalikult täpselt kõik üles märkida. · Kordustrükid 1893 (täiendanud Hurt: lisanud W hiljem kogutud materjali, teinud parandusi) 1923, 1973 1875 grammatika: · Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus · Osad: sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, vormiõpetus, lauseõpetus. Häälikustruktuur:
SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõnaraamatud, grammatikad ja käsiraamatud. Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel' on raskesti määratletav mõiste. SEST Ühed arvavad, et standard on tüüpiline igapäevane keelekasutus, AGA teiste arvates on tegemist lihvitud keelega, mida kasutatakse eelkõige formaalsetes situatsioonides (nii kirjalikus kui ka suulises kõnes). SIISKI
Kõige suurem osakaal lugemisvaras oli ajaloolisel, poliitilisel ja geograafilisel kirjandusel. Tunti huvi Göttingeni ajaloolaste, biograafiate vastu. Põltsamaa lugejaid köitis Prantsuse revolutsiooni sündmused. Suur huvi oli reisikirjelduste vastu. Filosoofiliste teoste arv oli suhteliselt väike. Suhteliselt suur oli teoloogilise kirjanduse osatähtsus. Uuriti ka loodusteaduslikku kirjandust. Tähtsad olid pedagoogilised teosed. Filoloogia valda esindasid peamiselt sõnaraamatud ja grammatikad. Suur oli ilukirjanduse osakaal. Ringles palju ajakirju ja ajalehti. Väike osatähtsus oli ka baltisaksa kirjandusel. Telliti ka noodikirjandust. Seltsi liikmed Põltsamaa lugemisseltsil oli 24 liiget. Sinna kuulusid aadlikud, pastorid, arstid, õigusteadlased, põllumehed. Viimaste alla kuulusid mitteaadlikest mõisnikud ja mõisarentnikud. Seltsi tegevuse lõpp Paul I troonile tulekuga kehtestati tsensuur, mis muutis lugemisseltside tegevuse võimatuks.
rakenduslikeks jne..Need on erinevad liigitused, erinevate tunnuste järgi. 3. reegel: Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Loogikud ütlevad mõnikord seda reeglit pisut teisiti: liigitus peab olema tühjendav. Liigitus on tühjendav vaid juhul, kui liigituse liikmed välistavad üksteist. Järgmise näite puhul on rikutud käesolevat reeglit: "Raamaturiiulil on eestikeelsed, ingliskeelsed, venekeelsed ja sõnaraamatud." "Sõnaraamatud" antud liigituses ei väista mistahes teist liigituse liiget, kuna ei ole teada, mis keelne on sõnaraamat. Toodud näite puhul on eksitud ka liigitamise aluse reegli vastu, kuna kolm esimest liigituse liiget on liigitatud keelelise tunnuse alusel, viimane aga temaatilise tunnuse järgi. Korrektne liigitus on järgmine: "Raamaturiiulil on eestikeelsed, inglisekeelsed ja venekeelsed raamatud." 4. reegel: Liigituses ei tohi esineda hüppeid
Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4
Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" - Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" - Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus. Sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, morfoloogia, süntaks. Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmuse P vormidel. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid. 7. Mihkel Veske. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
edastas sõnumit, et elukutsevalik on inimese eneseväljenduse akt, mittejuhuslik sündmus. Hollandi teooriat, tema tüüpide seostele tuginevat heksagooni, kasutati karjäärinõustamises edukalt karjäärivalikute kitsendamiseks ja ideede saamiseks võimalike karjäärivalikute osas. Tänapäeva muutuvas töömaailmas võib aga tööde üksikasjalik kirjeldamine muutuda pea võimatuks, kuigi näiteks USA tööministeeriumis on tema elukutsete koodide sõnaraamatud olnud kasutusel aastakümneid. Hollandi Self Directed Searchon tõlgitud ka eesti keelde, kuid sellega kaasas käivat koodide sõnaraamatut pole kunagi korralikult adapteeritud ega kaasajastatud. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi+ kirjeldused – ’ Enamikku inimestest saab kategoriseerida ühte kuuest tüübist: Praktiline, Intellektuaalne, Artistlik, Sotsiaalne, Ettevõtlik, Konventsionaalne.
super-, ekstra-, hüper-; populaarsed on laia tähendussisuga adverbid, nt põhimõtteliselt, oluliselt, suhteliselt, praktiliselt, tegelikult. Ajutised neologismid need on uudissõnad, mis leiavad tee teatud grupi sõnavarasse. Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. Sõnade kadumist keelest on väga vähe uuritud. Sõnu peetakse keelest taandunuks, kui üldkeele sõnaraamatud neid enam ei esita. Nt porikuu oktoobri tähenduses (Rooma kalendrinimed tunginud kogu Euroopa kultuuri, oma vanad nimed taandunud); kõhnret `paharet, vanakuri' (puudub ÕS06-s) Vananenud sõnade hulgas tehakse traditsiooniliselt vahet historismide ja arhaismide vahel. Historismid tähistavad denotaate, mida tänapäevasel vaatlushetkel enam olemas ei ole (võivad küll esineda nt muuseumieksponaatidena), nt vart 'ühest puust rehepeksuvahend', koot 'endisaegne rehepeksuriist', ruhi
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
31. Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas? o rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud; o teadmiskirjandus, vastavalt vajadustele ja võimalustele ka võõrkeelne.Teatmekirjandus entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud. Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud. Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne.
• Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: • Lingvisti keelepädevus • Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused • Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); Kreeka nn “filosoofiline periood” Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos” Kas keel on olemas nomo või physei? Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [peegel] on lisatud r
*Tänapäeval? Sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne *Kuidas? Tugitool või korpused? *Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist. *Ülevaade 2005.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud eesti keele alastest magistri- ja bakatöödest *Üliõpilaste teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757 Keeleteaduste meetodid: *lingvisti keelepädevus ja korpused *Empiirilised uurimused *Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused)
See ei ole tähendusõpetus. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. Ei saa rääkida tähendusest ilma inimeseta, referendituta päris maailmast. Mida sõna tähendab? Kui ei tea, mis tähendab siis mida sa teed? 1) netist otsid, 2)küsid inimese käest, 3) sõnaraamatud, milles on sõnatähendused. Referant võib ajas muutuda: president kõiki eelmisi presidente nimetatakse ikka veel presidentideks, isegi siis, kui nad enam ei tööta; leib sai (kategooria jääb enamasti samaks) MÄRGISÜSTEEMID Märkide liigid: Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Enamik liiklusmärke va ülekäigurada aka sebra. Ikoonid märgid, mille vorm mingil määral tähendusega sarnaneb. Keeles puhtaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
