Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peetakse ka tarkuseks ja filosoofiliseks õpetuseks kuivõrd religiooniks. Levik maailmas Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja KaguAasia maade) kultuuri. Alates 1960. aastatest taoism ka kuulsaks läänemaailmas tänu Korea ja Vietnami sõdadele. Väga palju taoiste elab palju taoiste elab Taiwanil. Pühad paigad ja Sümbolid Hiinas ja mujal maailmas on palju taoistlike pühamuid ja templeid. Hiinas on palverändurite sihtpunktiks viis olulisemat taoismiga seotud mäge. Taoismi kuulsaim sümbol on yin ja yang must (või sinine) sümboliseerib yin'i, valge (või punane) sümboliseerib yang'i; vastandvärviga ringid sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust (miski pole täielikult yin ega yang)
vallautavad riigi, mille valduses on tuumarelv, siis võivad nad need relvad väga kergekäeliselt kasutusele võtta. Sõdade jätkumine sõltub sellest kas tugevaimad riigid suudavad rahulikult koos elada. Riigid loovad endale päevast päeva järjest suuremat armeed ja kaitseväge. Kuid selle põhjuseks ei ole sõdade algatamine vaid sõdade vältimine. Riigid on omavahel loonud mitmeid organisatsioone sõdade vältimseks nagu näiteks NATO ja ÜRO. Tänu sõdadele arenes meeletult ka sõjatehnika. Arvatavasti sooviksid kõik riigid oma relvi katsetada reaalses olukorras, et näha nende tõhusust. Kindlasit tekiks ka olukord, kus üks riik muretseb endale järjest tugevamat sõjatehnikat selleks, et teist riiki üle trumbata. Selline käitumine põhjustab pingeid ja võivad tekkida konfliktid. Eesti on kindlast olnud eeskujuks mitmetele Lääne-Euroopa riikidele sellega, et on oma sõdurid Iraagist välja toonud.
sõltuvuses nafta hinnast, on enamus meie ümber olevatest asjadest toodetud naftasaadustest. Nafta lõppedes jääksime ilma näiteks õhupallidest, jalgpallidest, trikoodest, mootorikütustest, igasugustest plastmasstoodedest jne. Kõige suuremad tõestatud naftavarud on Saudi-Araabial, Iraanil ja Iraagil. Tulevikus, kui suurtel naftakasutajatel, nagu näiteks USA-l endal nafta otsa saab ja suured naftatootjad lõpetavad ekspordi, võib see põhjuseks olla uutele konfliktidele ja sõdadele. Tänapäeva inimene on naftast nii sõltuv, et kui päevapealt nafta otsa saaks variseks kogu ühiskond kokku. Seda, et nafta saab kunagi otsa teavad kõik, kuid sellest ei hoolita ja naftat pumbatakse rohkem kui kunagi varem.
Ei sõjale Sõjad on need mis on muutnud meie maailma, tihtipeale on need kõige huvitavamad sündmused ajaloos ja just neid lugusi oli kõige põnevam kuulata kui vanaisa nendest rääkis. Aga miks peame ütlema sõdadele ei, kui ka Eesti Vabariik sai oma vabaduse sõdides? Esiteks on Sõjapidamine on väga laastav ja tänapäeval on hävitustöö ülikiire kiire ning massiline, kuna külma sõja ajal arendati võimsaid massihävitusrelvi, hävituslennukeid ning pomme. Kui kaks suurriiki nüüdisajal nagu näiteks USA ja Venemaa peaksid minema sõtta, oleks see aastaga läbi ning kummatski riigist poleks tõenäoliselt midagi alles. Või kui tuleks
Abl. Mundo Mundis Kellega? Millega? Maailmag Maailmateg a a Voc. Munde Mundi Kes? Mis? Maailma Maailmad Bellum sõda, i n. ainsus mitmus Nom. Bellum Bella Kes? Mis? Sõda Sõjad Gen. Belli Bellorum Kelle? Mille? Sõja Sõdade Dat. Bello Bellis Kellele? Millele? Sõjale Sõdadele Acc. Bellum Bella Keda? Mida? Sõda Sõdu Abl. Bella Bellis Kellega? Millega? Sõjaga Sõdadega Voc. Bellum Bella Kes? Mis? Maailma Maailmad III Käändkondgen=is Ordo, dinis kord m. ainsus mitmus Nom. Ordo Ordines Kes? Mis? Kord Korrad Gen. Ordinis Ordinum Kelle? Mille? Korra Kordade Dat
4.MAJANDUSLIK oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka esimesele ja teiseseisusele. Kuidas olukord lahenes Suur Prantsuse toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kuidas oleks võinud olukorda teisiti lahendada? Et revolutsiooni ei oleks tekkinud, oleks pidanud sõdadele vähem raha kulutama, Makse oleks pidanud maksma kõik seisused. Kuningapere oleks pidanud kokkuhoidlikumalt elama
Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu just tänu kreeklastele. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli õppima. Rikkamad võtsid endale koduõpetaja, kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ja Rooma ajalugu ja kultuuri. Üsna tavaliseks kujunes noormeeste saatmine Kreekasse mõne õpetlase juurde. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti ajalookirjutistes suurel määral eeskuju Kreekast. Esimesed säilinud ajalooteosed on Vabariigi lõpuajast. Teiste seas kirjutas ka ajalugu üles riigimees ja väejuht Caesar. Kõige tuntum ajaloolane oli Titus Livius kes tegutses Augustuse valitsusajal. Rooma kultuur ongi põhimõtteliselt kreeka kultuuri mugandus. Kreeka mõjutusi on kõvasti tunda ja sarnasusi leiab ka palju. Eeskätt kreeka jumalates, mis tõlgiti lihtsalt Rooma keelde ja
talupoegade laostumine ja orjanduse areng.Allutatud rahvastesse suhtusid roomlased küllaltki tolerantselt. Asevalitsejad ei soovinud kohalike asjadesse sekkuda. Muidu nad maksustasid vallutatud alad v.a. Itaalia, kelle kodanikud pidid käima sõjaväes ja kellelt võeti maad. Makse kogus asehaldur, kellest tuntuim Pontus Pilatus Iisraelist. Kehtis põhimõte "jaga ja valitse", s.t. läbirääkimisi peeti ükshaaval ja kokkuleppeid sõlmiti eraldi.Tänu Puunia sõdadele vallutati tõsine vastane Kartaago. Vabariigi languse põhjused 1. Linnriigist saab suure territooriumiga riik 2. Vabariiklik valitsemiskorraldus ei sobinud;kodanikud ei saanud käia hääletamas 3. Kodanikud ei saanud sõjaväkke minna vaesumise pärast 4. Maariuse sõjareform: eraarmeed
uimasteid. Ajalugu Veel paljud hääbunud tsivilisatsioonidest säilinud tundemärgid viitavad sellele, et oopium oli rahustina laialt levinud juba tuhandeid aastaid tagasi. Juba vanal ajal pandi tähele, et magunast saadav rohi on mürgine ja ei soovitatud isegi kasutada teda uinutina. Oma uinutava ja naudingut tekitavale omadustele levis oopium kiiresti üle kogu maa. Oopiumit on toodud ka ettekäändeks sõdadele. Levik Eestis kasutatakse opiaate laialdaselt Tallinnas ja Narvas. Tooraine tuuakse põhiliselt Ukrainast ja LõunaVenemaalt. Kasutatakse ka kohalike moonide piimamahla, kuid selle toime mõjuainena on nõrgem. Kasutamine tööstuses Puhtlal kujul oopiumit tarbitakse tänapäeval vähe. Formaatsiatööstus kasutab seda põhiliselt kõhukinnistite morfiumi (valuvaigisti) ja kodeiini (vähendab köhakeskuse
kunstimuuseumis. Külastasin 14. augustil näitust ,,Romantiku pilguga. Hollandi ja Belgia 19. sajandi maalikunst Jef Rademakersi kogust". See oli üllatav avastus, mis tõi kaasa palju toredaid emotsioone. Kuigi olen käinud päris paljudes kohtades romantismi maale uudistamas, jäid hollandi vaated merele eriti hinge. Maalid ise pärinevad ajavahemikust 18401855, mil romantiline loodustõlgendus põimus Napoleoni sõdadele järgnenud biidermeierajastu kodukollet ja perekonda armastava elustiiliga. Üks lemmikuid kunstnikest oli Jacob Abels, üks Barend Cornelis Koekkoeki õpilastest. Ta merevaated, segunemas igapäevaelu varjudega, lõid lummava pildi tolleaegsest elust linnakärast eemal. Ta justkui otsinuks harmooniat valguse ja pimeduse vahel, saavutades tasakaalu vee lisamisel pea igale pildile. Tema õpetaja seevastu tavatses kujutada puid. Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel
arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. VanaKreekas kujunes 5.saj eKr. välja ajaloo üleskirjutamine. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased olid Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub KreekaPärsia sõdadele. Euroopasse jõudis ajaloo üleskirjutamine just VanaKreekast. Suure eeskuju andis VanaKreeka Euroopale teatri valdkonnas. Teater kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, ning keskne osa selles oli kooril. Etendused toimusid päeval, vabas õhus ja spetsiaalselt selleks rajatud hobuseraua kujulises teatrisTheatronis. Teatri keskmes paiknes ringi või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor. Näitlejad ja kooriliikmed
Sõdade osa maailma ja tsivilisatsiooni kujundajana Maailma ajalugu keskendub suurel osal erinevatele sõdadele, sest need mineviku tegurid on leidnud aset kokkupõrgeteks meie tsivilisatsiooni ja maailma kujundajatena. Aga kuidas siis saavad sõjad meie olukorda ning elu muuta ja miks on maailm ja tsivilisatsioon just selline, millisena ta praega meie ees esineb?. Sõda on justkui mäng, kus kumbki osapool tahab saavutada kontrolli vaenlase valduste üle, üritades suruda alla kõikvõimaliku kaitset. Nagu teame on enamik sõdadest
Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaailma avastamist nähtava maailma tagant ja selle vahendamist sümbolite abil
%3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rängalt mõjus põhjasõda aastal (1700-1721)(2/3 rahvastikust hukkus) 500a.ekr 7000 500 23 000 13 saj algus 150 000- 280 000 16 saj keskpaik 250 000- 300 000 17 saj lõpp 350 000- 400 000 1712 150 000- 170 000 Rahvaloendused Esimene rahvaloendus leidis Eestis aset aastal 1881, enne seda olid loendused
1. Mis võib olla põhjuseks, et just 20. sajandil kerkis üles patsifistlik mõtteviis? Selgitage 3-4 lausega, tooge näiteid ajaloost. Patsifismi põhjuseks 20.sajandil oli inimeste reageering sõdadele ja nende soov hoiduda sellest tulevikus. Näiteks, Esimene maailmasõda tõi kaasa umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, seetõttu loodi Rahvasteliit rahu tagamiseks maailmas. Peale selle Teise maailmasõjas oli holokaust, mille pärast ka kannati palju inimesi. Hiroshima ja Nagasaki tuuma pommituse juhul see viis tuuma patsifismile, mis seisneb tuumarelvast keeldumises kogu maailmas. 2. Millised alajaotused on patsifismil? Kui te peaksite valima ühe neist, siis
metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid)
takistada, kuid seda siiski tehakse. Afganistanis on väga palju erinevatesse usugruppidesse kuulujaid, kes kõik omavahel sõdivad, lootes üksteist oma jumalat uskuma panna. Raske on aga mõista mille põhjal üldse keegi arvata võib, et just tema jumal on see ainus ja õige, keda kõik uskuma peaksid. Kuna ei ole aga midagi mille põhjal erinevaid jumalaid paremuse järgi pingeritta seada, siis peaksid kõik olema tolerantsemad ka teiste uskude suhtes. Lisaks sõdadele leidub ebaausust ja valet ka meie igapäevaelus. Sageli tuleb ette olukordi, kus arusaamatusi üritatakse lahendada vägivallaga või kasutatakse valet, et saada seda mida soovitakse. Tänapäeva ühiskonnas ei ole väga haruldane, et avalikes kohtades leidub tihti vägivallatsejaid, kes näitavad oma üleolekut tugevusega, mitte haritusega. Kakluse võidab küll füüsiliselt tugevam, kuid see ei tähenda, et tal tingimata õigus on. Tõde võib üldse jääda leidmata, eriti kui
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena
impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1922. a määrati Mussolini peaministriks. Ta likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse.1925 a kehtestas Itaalias üheparteisüsteemi, sellega sai ta seadusega piiramatu võimu. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Kuna, aga Itaalial oli agressiivne välispoliitika, siis Etioopia, Albaania sõdadele sai kõik riigi rahad kulutatud. Natsionaalsotsialistide võimuletuleks Saksamaal Vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP )mida juhtis Adolf Hitler. · 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata , kuid see suruti maha ning Hitler mõisteti vangi koos kaasosalistega. Seal kirjutas raamatu ,,Mein Kampf" ( Minu võitlus ) , milles Aarja rass kuulutati
toimumise keskmeks. Pärast Rootsi võimu kehtestamist Eesti aladel, mängis see suurt rolli meie ühiskonna kujunemisel, kuid kas Rootsi ajal toimunud reformid olid Eesti jaoks pigem areng või tagasiminek? Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes siinsetest ulatuslikest mõisamaadest Rootsi kuninga ehk riigi omandid. Peale Karl XI võimuleasumist mõistis suur Rootsi riik, et tänu hilistele sõdadele on riigikassa jäänud tühjaks ning 1680ndal aastal alustas ta Balti provintsides reduktsiooni. See kehtestas maksud ka mõisaomanikest aadlikele, kes senini olid neist vabastatud. Johann Reinhold Patkul oli kiusliku loomuga mees, kes ässitas aadlike kehtestatud korra tõttu kuninga vastu. Juba peagi taasläänistati mõisavaldused omanikele tagasi, kuid osa oma tuludest pidid omanikud tasuma nüüdsest Rootsi riigile. Eestlastest talupoegade jaoks oli
Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine
Vahel on nii, et kui kaotab üks, siis võidab teine ja vastupidi. Näiteks sõdades on kaotused ja võidud loogiline tulemus. Muidugi leidub ka neid sõdu kus leitakse mingisugune kompromiss ning sõlmitakse vaherahu, kuid sellised juhused on haruldased. Maailmas on toimunud kaks väga suurt sõda I maailmasõda ja II maailmasõda. Mõlemas oli nii kaotaja maid kui ka neid kes võimaslt võidutsesid ning võitu nautisid. Kuid ka kaotajamaad said sõja tulemusena endale uusi kogemusi ning tänu sõdadele on osad riigid kujunenud just sellisteks nagu nad tänapäeval on. Mida vanemaks me saame, seda selgemini mõistame elu mõtet ja olemust. Saame aru, et kõik inimesed teevad vigu . Kaotused ja võidud on meie loomuses ja need teevad meist inimesed, kes me oleme. Me kõik õpime oma tehtud vigadest ning kaotustest midagi mida saab elus positiivselt ära kasutada.
Hippokratese vanne), mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid. Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse. Kreeka maagide ja illusionistide esiisaks peetakse kuningas Keserksese õuetarka Ostanit. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka- Pärsia sõdade ajal
Tema arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Koostas Pythagorose teoreemi. Pidasi vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel teoreemide kehtivust. c) Ajaloolased Hakati kirjutama eeposte põhjal proosavormis ajalooteoseid, jäetti välja üleloomulikust. Lähema ajaloo sündmusi hakkas 1. Uurima ja täheldama Herodotos. Tema teos "Historia" keskendus Kreeka-Pärsia sõdadele, eelloole ja erinevate rahvaste kommetele. Tema eesmärgiks oli ka õpetliku sisu väljatoomine. 7. Maailmaimed. Teada 1 põhjalikumalt 8. Aleksander Suur ja tema impeerium (kaasa arvatud selle lagunemine) 9. Sparta ja Ateena riigikorra sarnasused ja erinevused 10. Kodanike õigused ja kohustused Ateena polises
Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt.Ühe seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Pärast sõdade perioodi saabus eesti alale rahu, kuid maa oli laastatud ja rahva arv vähenenud. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid maha jätnud enda talud.1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teistest rahvastest inimsesi, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast.Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene
eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eeskätt etruski eeskujule.Oma jumalad samastati kreeklaste omadega.Kui Kreeka vallutamise käigus sealt hulk sõjasaaki Itaaliasse toodi, suurenesid Kreeka mõjud veelgi.Samal ajal hindasid roomlased kõrgelt ka omaenda muistseid traditsioone
Esimese laulupeo ja tänapäevase laulupeo võrdlus Laulupeod on eestlaste ajalukku jätnud kustumatu mulje. Iga õige eestlane on osalenud laulupeol või olnud pealtvaataja rollis, kasvõi telekast. Esimene üldlaulupidu toimus 19. sajandil ja see traditsioon on jäänud kehtima tänapäevani, vastu pidades sõdadele ja võõrvalitsejatele. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid ning ka rahvamuusikapidusid. Laulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui toimus esimene üldlaulupidu. Selle idee algatajaks oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesi laulupidusid korraldati ebaregulaarselt, sest eestlased allusid võõrvõimule, kuid pärast
Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 2
Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Levinud on ka komme kutsuda Rootsi aega ka "Vanaks heaks Rootsi ajaks". Niinimetatud "Hea aeg" kestis aga äga üürikest aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigi talupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud.Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisasid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 aastal oli Eesto rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterlikuse põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi
See väljend on kahe otsaga, ühelt poolt olukord paranes nii mõnestki küljest vaadatuna talle eelnenud Saksa ajast. Kuid Rootsi ajal oli ka väga palju negatiivseid külgi. Mille poolest oli Rootsi aeg eestlastele halb ning mille poolest hea? Minu arvates oli Rootsi ajas eestlastele palju halba, nagu näiteks see, et Rootsi aja alguses ning lõpus toimusid hirmsad ja verised sõjad, seda ei tohiks unustada ükski eestlane rääkides Rootsi ajast. Tänu Rootsi aja alguses toimunud sõdadele langes Eestis rahvaarv 300000 inimeselt 100000 inimeseni ning Eesti rahvaarv seisis välja suremise äärel. Enamik talusid olid tühjad, põllud nende ümber võssa kasvanud ning linnad ja alevid hävinud või alla käinud. 17. sajandi lõpuks tänu erinevate rahvaste sisserändele kasvas rahvaarv ligi 400000 inimeseni. Minu arvates oli see väga-väga õige käik, et hakati inimesi Eestisse meelitama, muidu oleks eestlased välja surnud ning mina eestlasena praegu ei kirjutaks seda arutlust
selles zanris. 7) Pythagoras-matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. 8) Hippokrates-arst, arvatakse ,et tema on kirjutanud raamatu , kus on kõik Kreeka meditsiinialased teadmised. 9) Herodotos-ajaloo sündmuste uurija. Temalt on ka välja tulnud teos nimega ,,Historia", mis keskendub eelkõige Kreeka-Pärsia sõdadele. 10) Sokrates-pani aluse filosoofiale. Ta ei kirjutanud ühtegi teost vaid edastas enda vaateid ainult suulisel teel. Ta ei võtnud enda õpetuse eest tasu.Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus õpilase juhatamine, kuid asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma.Aastal 399 eKr ta hukati. 11) Platon-Sokratese õpilane, arvas,et riiki pidid juhtima filosoofid. Asutas oma filosoofiakooli-Akadeemia.
Põhja sõda 1700-1721 Eessõna Põhja sõdas algas jätkusks teistele sõdadele,mis olid toimunud Venemaa,Poola,Taani ja Roots i vahel.Rootsi oli nendest riigitest kõige edukab ,ta oli enim võitnud sõdasid.Venemaale oli võimule tulnud auahne tsaar peeter esimene. Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu.Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit
spordipidustusi- olümpiamänge. Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere juures paiknevaid linnriike. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas.
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid
Prantsuse revolutsioon muutis paljuski meie ühiskonda, eelkõige Euroopa ühiskonda, valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult pidid makse maksma vaid kolmandad seisused, kel rahaline seis oli kõige raskem võrreldes teiste seisustega. Minu arvates oli see väga väär otsus, sest kolmandal seisusel oli kõige raskem üleüldse toime tulla igapäevaselt ja ka majanduslikult. Neil oli
Kunni järglane Xerxes tungis Kreekasse 480 eKr. Tema vägi vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka. Kuid Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik vaenlaste üle otsustava võidu. Järgneval aastal purustati pärslased ka maismaal ja aeti minema. Kandus edasi Väike-Aasiasse ja ka sealsed kreeklased taastasid sõltumatuse. Sõjaliselt enam ei ohustanud, kuid diplomaatiliselt oli ikkagi suur mõjutaja. Klassikaline ajajärk (5.saj-4.saj esimene pool eKr) Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku, tõi sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse. Eriti esile kerkisid Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus. Ta oli juba enne sõdu võimsaim Lõuna-Kreeka riik. Tugevaim jalavägi. Sparta ümber kogunes paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Toetusid eeskätt maaväele. Ateena oli 5.saj demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat korraldas pikka aega (u 30 a)
Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus Eestit jagati riikide vahel mis teda ümbritsesid. Eestis suurema maatükki sai see endale kes parasjagu võimsam oli. Liivisõja ajal Eesti kuulus kolme riigi alla Poola, Taani ja Rootsi. Põhja- Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud vastase meelitustele ja lubadustele ära öelda ning nad loovutasid oma linna niisama. Mõni aasta hiljem Tartu...
Prantsuse revolutsioon Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. Kuningas valitses parlamendist ja konstitutsioonist sõltumata kuni 1789. aastani. Tollal ajal oli riigi rahakotiga kehvad lood, kuigi kuningas sest välja ei teinud ja raiskas raha mõtetult nagu näiteks kulutati suuri summasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemise- le. Et neid suuri kulutusi taandada tuli suurendada makse, mida ka tehti. Sellel ajal oli kolm seisust: esimene seisus koosnes vaimulikest, teine seisus koosnes aadlikutest ja kolmas seisus koosnes talupoegadest ja linnarahvast. Neist maksis makse ainult kolmas seisus, kuhu kuulusid ka pankurid, advokaadid ja arstid. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele, mille tõttu halvenes riigi majanduslik olukord
Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest
Antud sõjategevuse perioodi võib jaotada kaheks: Suureks Prantsuse Revolutsiooniks ja Napoleoni Impeeriumiks. Mina kirjutan vaid Prantsuse Revolutsioonist. Prantsusmaa enne revolutsiooni algust Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. 1789 aastani valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist juhindumata. Vaatamata riigi rahakoti kehvale seisule kulutati hiigelsummasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemisele. Riigi suurte kulutuste taandamiseks hakati makse tõstma. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord veelgi. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega. 98% elanikkonnast oli poliitiliste
Maailmasõda: sõda, mis muutis kõike Margaret MacMillan Tänavu suvel möödub sada aastat ajast, mil Balkani väikelinnas Sarajevos mõrvasid serbia rahvuslased Austria-Ungari troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus oli tollasele üldsusele kahtlemata šokeeriv, kuid esialgu mitte üleliia murettekitav. Eelnenud aastatel oli aset leidnud mitmeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu, nt tapeti Itaalia kuningas, kaks Hispaania peaministrit, Vene tsaar ja USA president William McKinley. Ühegagi neist kuritegudest ei kaasnenud rahvusvahelist kriisi. Justkui veerev kivi, mis käivitab suurema maalihke, algatas seekordne mõrv järgneva viie nädalal jooksul sündmuste ahela, mis viis Euroopa üleüldisse sõtta. Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud US...
Mõned tähtsad sõjad Eesti ajaloos Sõjad on läbi aegade mõjutanud inimesi ja ühiskonna arengut. Tänu sõdadele on muutunud halvad seadused ja inimesed on saanud oma tahet peale suruda, kuid samas on sõjad toonud kaasa ka palju halba, vahel ka head. Aastatel 1208-1227 toimus Muistne Vabadusvõitlus. Muistne vabadusvõitlus algas eestlastele 1208. aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlaste motiveeritus pidi olema
a.), kuid peagi see lagunes ja samadele maadele tekkis veel kaks kuningriiki: üks Ararati mäe lääneküljele keskusega Karsas (962 1064. a.) ja teine Armeenia põhjaossa keskusega Loris (982-1090.a.) Samal ajal tekkis sõltumatu Vaspurakani kuningriik Vani järve orus. Synikid asutasid kuningriigi Syniikias (tänapäeva Zangezury) Sevani järvest lõunapool (970-1166.a.) Samaaegselt tekkis mitmeid vürstiriike. Vaatamata arvukatele sõdadele toimusid just sel perioodil suur majanduse areng ja kultuuri õitseng. Kuid seejärel tungisid maale bütsantisid, kellele järgnesid türgi-seldzukid. Vahemere piirkonna kirdeosas asuvas Kilikiya orus, kuhu juba varem oli elama asunud palju armeenlasi, tekkis maaomanike nn ,,Pagenduse Armeenia". Esialgu oli see vürstiriik, aga hiljem (alates 1090.a.)- kuningriik (Kilikiya armeenia riik) , mille eesotsas olid Roubenite ja Lusignanide dünastiad. See riik eksisteeris kuni selle
Sissejuhatus Referaat räägib etruskidest, täpsemalt nende rõivastusest, jalanõudest, soengutest ja ehetest. Ehete teemat käsitlen ka veidi pikemalr, räägin erinevatest tehnikatest ja mida ehted tähendasid. Selle teema valisin sellepärast, et mida vanem ajaloo periood, seda põnevam see mulle on ning etruskidest tean ma vähem, kui teistest nii et see tundus põnev teema. Samuti eelistan poliitikale, valitsemisele ja sõdadele kultuuri ja eluolu kirjeldusi, ning kuna ka mood ja ehted mind huvitavad, siis valisingi selle teema. Kokkuvõte Sellest referaadist sain teada palju uut. Referaati oli väga põnev teha ning mulle meeldis oma valitud teema väga. Eesti keeles pole küll praktiliselt mingit informatsiooni etruskide ja eriti nende ehete kohta, aga inglise keelest tõlkides leidsin materjali küll. Ma arvan, et see on väga põnev ja pakuks huvi ka teistele.
Arhailisel perioodil valmivad laulik Homerose omistatud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".ning Hesiodose ,,Theogonia". Kujunevad välja vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud riigi- ja ühiskonnasüsteem nn Lykurgose korraldus ja demokraatlik riigikorraldus, mille demokraatlik olemus sai alguse Kleisthenese reformidest. Kreeka suurimaks vaenlaseks kujunes Pärsia riik, millega sõditi aastatel 499-479 eKr. Sõja võitsid kreeklased sõdadele järgneb Ateena demokraatia hiilgeperiood, mida nimetatakse ka Periklese ajaks. See aeg kestis aastatel umbes 460-430 eKr. Kogu võimutäius kuulus sellel perioodil rahvakoosolekule, kes kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellede hulgast olid tähtsamad 10 strateegi. Igal aastal pandi ametisse ka 6000 kohtunikku.
Palgati vabrikudirektorid. Toodangu turustamine Ettevõtteid tuli juurde, toodangu maht kasvas, pidid ettevõtjad hindu langetama. Kasum säilis, kui suudeti palju müüa või täiustada masinaid. Odav hind ei taganud kasumit, toodeti rohkem kui vaja oli. Oli vaja pääseda väljaspool riiki olevatele turgudele, nii paljudele kui võimalik. 19.sajandil kasvas rahvusvaheline kaubandus, tänu transpordi arengule. Palgati kaubandusagendid. Edu sõltus turu olukorrast. Tänu sõdadele langes ostujõud, tekkis ületootmine ja hinnad langesid alla igasuguste arvestuse. Tekkis pankrot, sest ei jõutud maksta, palka ega laenu tagasi. 19.sajandil oli mitu majanduskriisi, toodangu maht langes. Kapitalism 19.sajandil kujunes Euroopas majanduslik korraldus, mis põhines kapitalil, tootmisel, palgatööjõul, turumajandusel – seda kõike nim. kapitalismiks. Tootmist arendasid üksikud eraettevõtjad-kapitalistid. Kasumit suunati uuesti
sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida. Dooria sambad moodustavad 5 koridori, millest keskmine on veidi laiem ning neid raamivad vahimajad. Dooria stiil pärineb Ateena Parthenonist (jumalanna Athena tempel), (pilt!) mis on kolmest Kreeka sammaste stiilist kõige vanem ja lihtsam. Lisaks on seal kujutatud stseene kreeka mütoloogiast, eriti Herkulese kangelastegusid, (pilt!) mis viitavad sõdadele ja Friedrich Wilhelm II-le,(pilt!) kes tõstis Preisimaa Euroopa tähtsamate riikide hulka. Samuti on seal kujutatud inimlike vooruste, kunsti ja teaduste sümboleid, mille eesmärk oli Berliini rahu ja õitsenguni juhtimine. Brandenburgi värava tipus on kvadriiga, mis on vanarooma neljahobuserakend, triumfivanker koos võidujumalannaga. (pilt!) Napoleon käskis omal ajal kuju Pariisi toimetada ning lõpuks sai ka tema lüüa, seega 1814
kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki nimetas ta masinavärgiks ning avaldas mõtet, et rahvale on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Põhiülesandeks pidas Herder rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale kasvatuses seadis ta püüde kasvatada vastikust sõja suhtes. Vastandina sellele rõhutas Herder võltsimatut patriotismi ja õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Sõdadele vastandas ta töö: "Viljapea on relv mõõga vastu". Austusest teiste rahvaste vastu andis Herder välja kaheköitelise teose euroopa rahvaste rahvalauludest saksakeelses tõlkes. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. Prantsuse Sarnasused Saksa *vaenulikkus kiriku vastu *teaduse arendamine *puudus vaenulikkus kiriku vastu
Maksupoliitikas rentis kuningas maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes, maksis oma rahakotist vähem. Kogu majanduspoliitika oli merkantilistlik kehtestati kõrged sisseveotollid, muutes välismaise kauba kalliks ja edendades sellega sisemajandust, sest kodumaine kaup oli soodsam. Rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Louis XIV ajal valmis Versailles'i loss, mis oli tema suurimaks armastuseks. Lossis teenis hiiglaslik õukond 20 000 õukondlasega. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Arendati ka prantsuse keelt nii, et see muutus kasutuskõlblikuks kunsti ja teaduse valdkonnas. Kõnepruugi järgi võis otsustada,
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
