Ladina keele käändkondade tabelid. (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Ladina keele käändkonnad

I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri

Ladina keel

53

pptx

Ladina keel käänded

Sugu -a -ae f f m, n m, f, m, n f n -um -i n -on -i n -en -inis n -u -us n -us -i m -us -us m -us -ris n -us -dis f  1. käändkond Esimesse deklinatsiooni kuuluvad -a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on ­ae. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Tibia Tibiae Kes? Mis? sääreluu sääreluud Gen. Tibiae Tibiarum Kelle? Mille? sääreluu sääreluude  2. käändkond Siia kuuluvad -us ja -er-lõpulised meessoost sõnad ...

Ladina keel

13

ppt

Ladina keele III käändkond

Abl febr-i febribus  III PÖÖRDKOND coniugatio tertia · Tunnuseks on lühike sidevokaal ­e, mis liitub konsonandile või u-le Lego, legi, lectum, ere ­ lugema Mina loen ­ lego meie loeme - legimus Sina loed ­ legis teie loete - legitis Tema loeb ­ legit nemad loevad - legunt  Exercitationes KÄÄNA! Lex, legis f ­ seadus Canis, is m ­ koer Nomen, is n ­ nimi PÖÖRA! Scribo, ere 3 ­ kirjutama Vivo, ere 3 - elama  IV käändkond declinatio quarta · Us- lõpulised m sõnad ja u- lõpulised n sõnad; gen. Sing. Lõpp on ­ us, tüve lõppvokaal - u  Iussus, us m ­ käsk, korraldus, otsus sing. Plur Nom, voc iussus iussus Gen iussus iussu Dat. iussui iussibus Acc iussum iussus Abl iussu iussibus !!

Ladina keel

4

doc

Ladina keele reeglid

viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond - M (maskulinum) meessoost sõna • carmen, minis n – laul, luuletus - Gen lõpp – is = III käändkond  - N (neutrum – kesksoost sõna Abiverb ESSE ´olema´ olevik • MINA OLEN --- SUM • SINA OLED --- ES • TEMA ON --- EST • MEIE OLEME --- SUMUS • TEIE OLETE --- ESTIS • NEMAD ON ---SUNT

Ladina keel

13

doc

Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus

millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa ­ süü, hooletus; nom. sg. II ae ­ gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni III f ­ sugu Declinätio I ­a (nom), ae f(sugu) Käänamise reeglid: Määrata II põhivormi ehk gen lõpu järgi käändkond Määra tüvi Liita tüvele käändelõpud culpIa nom lõpp I, 2, 4 ja 5 käändkonnas leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel I käändkond [pecÜni]a, ae f ­ raha PecÜniae raha pecÜniae pecÜniam raha pecÜniÄ rahaga pecÜnia pecÜniae pecÜniÄrum declinÄtio II I II III [Serv]us, m. [Bell]um, n. Nom lõpud ära võetud Kesksoost sõnade käänamise reeglid: Kesksoost sõnadel on alati nom, akusatiiv ja vokatiiv sama lõpuga

Ladina juriidiline...

24

odt

Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis

USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 7

Religiooniõpetus

22

doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo

Eesti keel

28

doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu

Eesti keel

Lisainfo

Kommentaarid (0)