Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa
tuuakse välja töökust, selle järgneb enamasti aeglane ja uimane olek, ning tagasihoidlikkus. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime tõesti olla pikataibuga ning tahumatud, kuid tänapäeva eestlased on üpris vilka meelega ning üsna ärksa olekuga. Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel mitmetele rahvuse tunnet tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma sõltumatust suutnud hoida ning olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab.
Tere kallid õpetajad, vanemad ja teised kohalviibijad! Me oleme täna kogunenud siia selleks, et astuda teelt kõrvale ja alustada uuelt leheküljelt. Me kõik oleme näinud vaeva, et olla täna siin, teie ees. Me oleme käinud konsultatsioonides, mis siiski pole aidanud meid, me oleme proovinud leida muid lahendusi, et saada aru kõikidest füüsika ja keemia teooriatest ning seda kõike tulutult. Kuid siiski suutsime me teha eksamid nii, et tuua rahulolu enda kui ka õpetajate hinge. Üheksa aastat tagasi me kohtusime meie esimese klassijuhataja valvsa pilgu all, me saime sõpradeks, kasvasime üheks ja oleme seda tänaseni. Mis saab edasi, kuhu meid teed viivad, kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle juures, et oleme ühtekasvand, on see kõik tühine.
Meie tegevuse suund oli vene võimu alla langenud alade tagasi vallutamine. Meid saatis suur edu Lääne- ja Virumaal. 1581. aastal ületasid meie väed Soome lahe, vallutasid Rakvere ja rea väiksemaid linnuseid. Meile alistusid ka Haapsalu, Narva ja Paide ning natuke hiljem oli kogu Põhja-Eesti meie võimu all. 1581 kuni 1582 aastal liikusid meie väed võidukalt Laadoga järveni välja. 1583Ndal aastal sõlmisime Venemaaga rahu. Suutsime endale säilitada kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning ka senised vallutused Ingerimaal. Liivi sõda oli meie jaoks lõppenud.
Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud. Ilma teieta poleks me täna need, kes oleme. Tänuavaldused kuuluvad ka meie vanematele, kes meid iialgi oma muredes üksi ei jätnud ning alati toeks olid. Ka teieta poleks me hakkama saanud. Aitäh teile. On alles suvi, kuid harjumatu on mõelda, et juba sellel sügisel alustab igaüks meist kausagil mujal oma kooliaastat. Oleme uhkusega esimesed üheksandikud, kes lõpetavad meie uues koolimajas. Loodame, et suutsime seda piisavalt hästi hoida. Igaühest meist jääb maha siia tükike meist endist ning see koolimaja jääb veel pikaks ajaks meie südametesse meie kodukoolina. Kallid klassikaaslased, eksamite nädalad möödusid väga pingelised, kuid nüüd võime kergendunult hingata ning öelda iseendile: " Hästi tehtud, saime hakkama! " Põhikool on lõpetatud. Ma soovin teile südamest parimat suve ning edu edaspidiseks. Loodan, et oleme ka
Meil oli sokk ja me ei suutnud midagi teha. Mõne minuti möödudes avanes uks ja sisse astus minu vend. Ta vaatas meid imeliku näoga ning hõikas siis ema, et too suhkruvett tooks. Ta võttis Liinast kinni, juhatas voodini ja pani ta sinna istuma. Siis tuli ta meie juurde, võttis Lerast kinni ja viis ta Liina kõrvale istuma. Lõpuks vedas ta minu ka nende kõrvale. Ema saabus koos kolme klaasi suhkruveega ning käskis meil juua. Peale seda hakkas meil parem ja me suutsime juba rääkida. Võtsime veel kosumiseks aega ning hiljem arutasime, et mitte kunagi me midagi sellist enam ei tee. Andrea Mark 7a.
Stressiprobleemid Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid
Alguses polnud häda midagi, kuid peale mõningat rügamist oli higimull otsa ees ja mina tänasin jumalat, et ma kõike seda tööd üksipäini ära tegema ei pea! Meie missioon oligi nende taimede ümbert rägastik maha sõkkuda, et talvel lumi koos sõnajalgade ja vaarikatega tillukesi kuuski enda alla ei mataks. Kui see juhtub, siis tekib hea pinnas kahjuritele ja seentele. Lõpptulemuseks on see, et kuusk läheb lihtsalt pruuniks ja hävineb. Kokku suutsime läbi tammuda 1,9 ha suuruse maatüki ning päästa 4300 istikut. Aga meie kui kiired ja tahtmist täis noored tegime töö ära oodatust kiiremini. Tasuks kiire ja loodetavasti ka hästi tehtud töö eest premeeriti meid pitsa, kringli ja teega. Peale seda asusime transporti ootama, sest ka bussijuht polnud teadlik meie superkärmest tegutsemisest. Kuid ega ei läinudki kaua kuniks me bussi saime ja sõit kodupoole võis alata.
saavutasime. LGBT ühing soovis saada luba kiriklikuks laulatuseks, samuti usume, et seksuaalsuhted kuuluvad olemuslikult abiellu, siiski oleme vastu igasugusele seksuaalsuhte propageerimisele väljaspool abielu, sealhulgas homoseksuaalsete suhete käsitlemisele moraalse, normaalse ja tervisliku alternatiivse seksuaalkäitumisega. Kuna traditsiooniline abielu toimub mehe ja naise vahel, siis olime kindlalt samasooliste paaride kristliku laulatuse vastu. Suutsime saavutada kompromissi ja alternatiivina pakkusime välja kooselu registreerimise läbi kooselu lepingu, mille peavad allkirjastama lepingu mõlemad pooled. Olime tugeval arvamusel, et samasoolised paarid ei tohiks lapsendada lastekodu last kuna see oleks lapsele halb eeskuju, samuti ei suudaks pakkuda samasooline paar korraga ema, isa armastust ja hoolt. Tekkis lahkarvamus, ning LGBT ühing väitis, et samasooline paar võib pakkuda ka rohkem armastust ja hoolt kui traditsiooniline pere.
Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast? Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euro...
"Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga" Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka...
Keskaeg Eestis ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne Euroopaga. Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kas...
Tanavakusitlus: Kuidas tahistate teie vabariigi 95. aastapaeva? Kulmal talveohtul kaisime ringi Jogeva linna kesklinnas,lootes kusitleda inimesi erinevas vanuses meie valitud teemal. Puudsime valtida erinevaid ohte, et keegi ei segaks meie tood. Suutsime enda valdusesse haarata 8 inimest, kellest 4 olid naised ja 4 mehed vanuses 15-75a. Kuidas aga meie valitud Jogeva linna kodanikud Eesti vabariigi aastapaeva tahistavad, raakisid meile meie valitud inimesed. Purskkaevu juures istuv 60.aastane vanem harra, kelle nimeks osutus Arvid utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull
Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti Vabariigi. Juba mitu sajandit tagasi olid eestlased töörahvas ja see ,,silt" on meil küljes siiani. Eestlased harisid hoolega maad, kasvatasid loomi ja suurt pere. Osati hakkama saada vähesega ega nurisetud enamasti elu üle. Arvatavasti lähtuti Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" ühest ütlusest: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" . Eestlased tõepoolest nägid vaeva: töötasid terve elu ja
Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti Vabariigi. Juba mitu sajandit tagasi olid eestlased töörahvas ja see ,,silt" on meil küljes siiani. Eestlased harisid hoolega maad, kasvatasid loomi ja suurt pere. Osati hakkama saada vähesega ega nurisetud enamasti elu üle. Arvatavasti lähtuti Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" ühest ütlusest: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" . Eestlased tõepoolest nägid vaeva: töötasid terve elu ja
riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga enda ümber. Vanematelt ja sõpradelt on nii palju teada saada ning nemadki ei tea kõike, kuid teadmiste janu on imekspandav ja kooli mineku soov suurimatest- suurim. Koolis saame palju teada enda riigi kohta, paiga, kus me kõik elame. Me õpime enda emakeeles suhtlema, kirjutama, laulma. See kõik paistab täiesti loomulikuna, kuid mõeldes minevikule, kui me suutsime välja öelda vaid sõna emme ning kõik oli võõras ja kauge, on uskumatu, et siiani jõundud oleme, kuid see on alles algus meie elu teel. Vanematesse klassidesse jõudes on igapäevane suhtlemine täiesti tavaline ja ei midagi imelikku, kuid nüüd õpime tundma põhjalikumalt enda riiki ja keelt. Me õpime, et igaüks meist siin, lugupeetud kuulajad, oleme väga tähtsad oma riigile, kus keegi meist pole tähtsusetu ja ebaoluline.
Selleks, et toitumine oleks korras, tuleks toituga mitmekülgselt, süüa õigetes kogustes ja hoida kehakaalu. Süüa rohkel puu-ja köövilja, piimatooteid ja liha. Süüa päevas vähemalt 5 peotäit puu-ja juurvilju. Välita rasvaseid toituaineid jne. Kui me olime väiksed, hoolitsesid meie eest meie vanemad. Tänu sellele sai juba natukene õppida kuidas hoida tervist ja toituda tervislikult. Väiksena oli energiat poole rohkem kui praegu, tänu sellele me liikusime väga palju ja suutsime kulutada oma toitu. Liikuv eluviis on tervislik ja kasulik iseendale. Väga palju loeb ka vanemate kasvatus. Väiksena ei saa me aru sellest, et me omandame endale need harjumused, mida me kanname edasi kogu elu. Me teeme tihti nii nagu vanemad. Näiteks kui vanemad suitsetavad, mõtleme, et see on täiesti normaalne tegevusviis. Väiksena on see külge jäänud ja suurena hakkad ka ise suitsetama. Vanemate eeskuju on väga tähtis eluviisi kujunemisel.
müügialaseid uuringuid, millest olen kirjutanud ka diplomitöö: "Nõuandliku müügi eelised konkurentsi tingimustes". Seega hindan oma kursisolekut antud valdkonnas väga heaks. Praktilise poole pealt tooksin esile töökogemuse AS-is Geoprojekt, kus ehitasin üles kogu müügisüsteemi ja juhtisin seda edukalt neli viimast aastat. Minu alluvuses töötas 5 liikmeline müügimeeskond, kellega suutsime ettevõttele tagada pea 30% käibekasvu aastas. Eelmisel aastal lihvisin oma teadmisi ja oskusi tunnustatud müügiekspertide poolt korraldatud müügitreeningul. Hindan Teie poolt pakutavat ametikohta heaks väljakutseks - töötada ennast üles valdkonnas, kus konkurents ei ole veel väga kõrge ja klientide sihtrühmad alles kujunemas. Usun, et suudaksin rakendades oma seniseid
ei peitu tõde, vaid tões peitub jõud. Paljud riigid sõdivad omavahel territooriumite pärast. Võidab osapool, kelle armee on tugevam, kuid alati pole sõja tulemus õiglane. Rahvas, kes on oma maal elanud juba sajandeid, peab oma kodust loobuma lihtsalt selle tõttu, et riigi sõjavägi pole piisavalt tugev. Sarnaselt paljude teiste riikidega on ka Eesti olnud sellises olukorras. Läbi ajaloo oleme me kuulunud nii Venemaa, Saksamaa kui ka Rootsi võimu alla. 1918.a. suutsime aga võidelda välja meile oma iseseisvuse, mis kestis kahjuks väga lühikest aega. Mõnda aega olime taas võõrvõimu all, kuid alates 20.08.1991 oleme me jälle Eesti Vabariik. Seega ei kuulu maa mitte sellele riigile, kelle väed on tugevamad, vaid sellele, kellele see põliselt kuulunud on. Rahvad sõdivad ka usu pärast. See jõud, mis peaks olema kõige püham, on pannud inimesi korraldama sõdu, mille tagajärjed on kõige katastroofilisemad. Tekib küsimus, miks
Nädala viimasel päeval leidis aset gümnaasiumi õpilaste omaloomingukonkurss Klassihääl 2015. Konkurssi raames sai iga klass end tutvustada muusikakeeles, esinedes humoorika, sisuka, meloodilise, omanäolise ning huvitava etteastega. Uuel nädalal toimus Muusikanädala kokkuvõte, autasustamine, sponsorite ning abistajate tänamine ning taasesitusele tulid omaloomingukonkurssi žürii poolt ära märgitud etteasted. Lähtudes tagasisidest muusikanädalast ning endi hinnangutest, suutsime oma eesmärke täita ning kõik lõppkokkuvõttes sujus planeeritult ning edukalt. Praktilise töö korraldajad ning kaasatud inimesed jäid üritustega rahule. Kuid kindlasti on meil veel palju õppida ja töö raames tuli ette nii mõnigi katsumus, millest pidime ühisel nõul ja jõul üle saama. Saime hea õppetunni nii avaliku esinemise kui ka organisatoorse poole pealt. Kindlasti oli suur katsumus ka mõne tuntud isikuga kontakti saamine. Muusikute graafik on tihe ning
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud.
mõttelaadilt suure Eesti, Euroopa riikide hulka. Oleme auga ära teeninud oma koha maailmariikide keskel. Meie tahame panustada Eesti tulevikku, et meie oma lapsed ja lapselapsed saaksid tunda vabaduse maitset, tunda rõõmu oma enda riigi viljadest. Meie peame meeles ka minevikku, sest minevik on see, mis on viinud meid praegusesse Eestisse. Meie minevik on meie tugevus, see näitab, et me suudame toime tulla tõelistes raskustes, kus vabaduse hääl oli vaid helk sosin kauguses, meie suutsime end risudest üles ehitada. ONE leiab, et Eesti arenguks on vaja teha tõsiseid otsuseid. Jätta sõelale vaid kõige tähtsamad Eesti ühiskonna probleemid ja leida neile esmajoones lahendus. Perepoliitika Meie erakond toetab igakülgselt eesti elaniku arvu kasvu. Riigi alustaladeks on selle kodanikud. Et riik säiliks, tuleb kindlustada rahva pealekasv. Meie põhieesmärgid: • Vajaduspõhiste kui ka universaalsete lastetoetuste suurendamine ning elatisraha
Elukeskkond oli mütologiseeritud ja ümbritsev elutu aineski hingestatud ja kaasa elav. Maapinna viljastava toime avastamine lõi viljakuskultuse, sellest ajast loodi ilmselt füsioloogilise analoogia põhjal Maa-Ema personifikatsioon (Egiptuses küll hoopis meessoost maajumalus Geb, jumal teab miks), mis tasakaalustas stiihilist looduse omavoli. Tsivilisatsioonide tekkega eemaldasime ennast vähehaaval looduse ülemvõimust ja suutsime seda enam imetleda iseeneste kätetööd - kerkisid suured linnad, inimene kehtestas ennast üle kõige ja tundis võimu enesel olevat üha rohkem. Mõistuse väega tegime valmis masinad ja ehitasime üles filosoofia suurejoonelise lossi. Tundsime, et eestleitud maailmas suudame ka ise olla Loojad ja saavutada selles järjest paremaid tulemusi. "Inimvõimetel ei ole piire!" ahhetame progressi najal ennast üles upitades. Veel röögatumalt iseteadvateks saime tänu valgustussajandile
arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi püüelda. Kõik eestlased olid veendunud selles, et ükskord võidame me niikuinii ja tänu nendele sõnadele suutsime me tervele maailma näidata, et sõnad ei ole ainult ütlemiseks, vaid nendes on ka nähtamatu, kuid äärmiselt tugev jõud. Tüüpiline arvamus eestlasest on, et me oleme väga külmad, tundetud ja kõvapäised. Julgen öelda, et sellel stereotüüpsel arvamusel on ka alust. Kalgiks ja enesessetõmbunuks on muutnud meid meie ajalugu. Eduard Vilde on suutnud kõik need emotsioonid ja läbielamised köita väga meisterlikult oma raamatusse ,,Mahtra sõda".
Koju tagasi sõites laulsime terve tee. See päev oli väga vajalik. Kõigi lootused olid kõrged. Hingele andis see päev palju. Mitte miski poleks sellele suutnud vastata. Kahjuks oli teisiti arvajaid. Sovhoosi pearaamatupidaja küsis meie käest: "Noh, mida teile seal siis jagati eile, et te pidite sinna just tööpäeval minema?". Seda oli väga valus kuulata. Minu jaoks oli see üks meeldejäävamaid päevi minu elus. Rahvas oli näinud liiga palju valu.Tänu sellele suutsime seda kõike hinnata. See oli üks tähtamaid päevi minu elus ja jääb igaveseks meelde, päev oli pühalik! Eesti esimeseks presidendiks oli Konstantin Päts, seejärel Lennart Meri, siis Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves. 2004 aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga.
Oluline on tegeleda probleemiga, mille tulemusel paraneb olukord. Keskkonnaprobleeme ei ole võimalik kaotada, kuid on võimalik neid vähendada, harides inimkonda, luua palju erinevaid projekti mille raames kaasata rahvast, õpetades koolides juba lastele kuidas võimalikult palju taaskasutada, jne. Õnneks võib tõdeda, et eestlaste keskkonnateadlikkus on suurenenud ning me võime uhkust tunda oma kodumaise projekti ,,Teeme ära'' üle ning topelt uhked olla, et suutsime selle projekti raames aastal 2018. korraldada ülemaailmsed koristustalgud ning kaasasime koristustalgutel osalema rahva üle kogu maailma.
jt). Samuti loodi uusi ühinguid, kus käidi koos ja sõlmiti uusi sõprussuhteid ning mis süvendasid ka rahva kokkukuuluvustunnet. Kui Venemaa üritas Eestit enda võimu alla saada, siis astusid nii noored kui ka vanad neile julgelt vastu ning tänu nende ühtekuuluvustundele ja vaprusele suudeti anda väga valus vastulöök suurele ja võimsale naaberriiglile. Oma vere hinnaga võideldi iseseisvuse ning ühtsustunde eest. Seda sama tunnet üritati meilt ära võtta, kuid me suutsime kokku hoida ning väärikalt oma kultuuri hoida. Kuna meie idanaabrite juures oli käimas Veebruarirevolutsioon ning ajad olid segased, andis see lootust Eestil välja kuulutada autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Loodi esimene Eesti rahvusväeosa ning mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Venelased eitasid Eesti iseseisvust ning nägid meie maad juba Venemaa koosseisus
Eesti taasiseseisvus 1991.aastal. Me oleme läbielanud küüditamisi, osalenud maailmasõdades ning olnud erinevate võõrvõimude all aastaid. Olenemata oma väiksusest, suutsime me saavutada suveräänsuse ning oleme säilitanud selle siiani. 24. Veebruaril tähistasime oma riigi 92. Sünnipäeva ning loodetavasti saavad meie järeltulevad põlved 100 aasta pärast tähistada 192. Vabariigi aastapäeva. Eesti riiki on hoidnud iseseisvana ning kindlasti hoiab ka edasi meie tugevus." Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe."(Lennart Meri) Iga riigi aluseks on tavakodanike ning poliitikute terve mõistus. Kas riigid oleksid
maksta ka 50 aasta jooksul. Eesti inimesed on väga tegutsemistahtelised ja selline tahe viib enamus kordadest eesmärgi täitumiseni. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, kuid eurot kasutusele ei võetud. Nüüd, raskel majandusperioodil, oleme valmis eurot vastu võtma. Hoolimata majanduse kehvast olukorrast, oleme toiminud ja tegutsenud nii, et meil oleksid kõik kriteeriumid euro saamiseks täidetud. Suutsime isegi Maastrichi kriteeriumi täita, olenemata sellest, et meie eelarvejääk oli kordadest suurem ja polnud ka kuskilt lahendust leida. Ometigi suutis Eesti kasutada oma tugevust, milleks on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe, viia riigieelarve 1,7% plussi ning kriteerium oli meie jaoks edukalt täidetud. Tööpuuduse vastu võitlemine on äärmiselt keerukas, kuid sellest hoolimata oleme suutnud töötust vähendada.
1346.aastal.,viimane omakorda 1347.aastal Liivi ordule. Põhja-Eesti vabadusvõitlused on ääretult palju mõjutanud ka eesti rahva sisemise olukorra ja rahva saatuse kujunemist. 1343. aasta jüriööl püüdsid eestlased viimast korda kaela sirgeks ajada. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. Kokkuvõtte Jüriöö ülestõusu lüüasaamine andis eestlaste vabaduspüüdlustele pikaks ajaks hävitava hoobi. Alles nüüd on eestlased saanud alistatud rahvaks, kes ei suuda oma saatuse otsustamisel enam kaua aega kaasa rääkida. Jüriöö ülestõus jäi Eesti muinasaegse vabaduse eest peetud võitluste veriseks lõppakordiks. Kokkuvõteks võib Jüriöö ülestõusu eelset aega, eeskätt 13
eestvedajaks võib taas nimetada Jannsenit. Lisaks sellele andis ta mõned kuud enne laulupidu välja ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud", mis sisaldas endas mitmeid rahvuslikke laule, mille hulgas ka hümniks saanud ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Oli ju laulupidu selleks, et tähistada 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest. See on tegelikult üsna märkimisväärne, kuidas meie, eestlased, väike rahvas, suutsime ära organiseerida niivõrd suure ja uhke peo ning end tõeliselt vabaks laulda. Esimesest laulupeost osavõtt jäi küll järgmistele kõvasti alla, kuid siiski pani tugeva aluse siiamaani kestvatele Eesti laulupidude traditsioonile. Traditsioonile, mille poolest meid sageli paljudes eri maailma paikades tuntakse, sellele, mis on meile iseloomulik. Laulupidu kasvatas meie rahvustunnet, et oleksime uhked selle üle, kes me oleme. Laulupidu andis mõista, et eestlased- see väike
raske neid oma auku tagasi panna, kui pool käigukasti oli külge pandud oli võimalus proovida kas sidur lahutab ja siis selgus, et ei ja me arvasime , et tuleb jälle käigukast maha võtta aga, et osad kardaani poldid uuesti lahti saada tuli seda keerata kuid siduri lahutamise proovimisel oli üks käikudest kinni poonud ennast ja et lahti saada oli meil sidur lahutama saada aga selle käigus pidi veel mootor töötama ja me suutsime siduri veel kärssama ajada muidugi käik jäi veel sisse siis me kutsusime teise mehaaniku veel appi vaatama miks sidur ei lahuta ja kui tema proovis siis toimis kõik nii nagu pidi ja me jõudsime järelduseni, et siduri pind oli lihtsalt natuke kare ja selle libistamisega sai siledaks lastud ja kõik hakkas õigesti toimima. 6 2.3. Tööd mida sooritasin üksi
Aktusest mäletan ma seda, kuidas me lugesime ridade kaupa ette üht luuletust ning kuidas ühel minu lasteaiakaaslasel oli siili soeng, mis tähendab et tema juuksed olid nagu okkad lae poole. Kooli esimest klassi ei mäleta ma üldse, niiet sellest pole niipalju rääkida. Seda küll võib, kuidas meie lasteaiast pärit lapsed teise lasteaia omadega kokkupuutusid. Algselt oli meil klassis kaks suurt gruppi, üks oli meie lasteaia lapsed, teine teise. Aga ajaga suutsime end kokkuvõtta ning teistega ka suhtlema hakata. Veel mäletan seda, kuidas hinnete eest anti meil esimeses klassis rohelisi lilli, kui olid töö hästi ära teinud. Teisest klassist ei mäleta ma mitte midagi. Küll aga kolmandast, kus olin kehalise kasvatuse ajal endal jala sügavalt ära väänanud. Ma puudusin koolist kaks nädalat ning kui tagasi tulin, oli mul raske asju järgi teha. Neljandas mäletan üht suurt asja – oma uurimustööd. Nimelt pidime me
olema ja nalja saaks seal kindlasti palju. Kätte oli jõudnud südaöö, mida me järeldasime Niguliste kiriku kellalööke lugedes. Käes oli ka aeg, mil me avastasime, et ostetud kogus alkoholi oli otsas. Seda oli tunda, sest sammud olid ebakindlad ja keeled pehmed. Tahtsime kindlasti tol ööl pidutseda ning ühtäkki avastasin tagataskust kolm varem saadud flaierit. Keegi polnud meist pealinnapoiss ning vindise peaga puudus meil orienteerumisvõime. Pärast pikki otsinguid suutsime me siiski otsitud tänava üles leida. Uus kogemus erutas meid ning ühtäkki oligi järjekord niivõrd palju edasi liikunud, et seisime klubi turvameestega vastakuti. Seisime kindlalt ja julgelt nagu kolm musketäri, upitasime end koguni kikivarvukile, et veidigi pikemad tunduda. Paraku ei veennud mu sõbrad turvamehi ning neil paluti dokumendid esitada. Üllatus, et me kõik sisse ei saanud valdas meid kõiki kolme. Sobrades oma
Ma mõtlesin, et ta nagunii ytleb, et Keithy on kodus haige ja kooli ei tule. Tahate ma räägin teile Keithy'st? Olgu. See tydruk oli minu jaoks kõik. Me tegime põhimõtteliselt kõike koos käisime koos väljas, pidudel, igal pool. Ma armastasin teda nima nagu oma õde. Ta oli olnud mu parim sõbranna teisest klassist, kui me koolis koos istuma hakkasime. Siis sai meie suur sõprus alguse ja kuni sinnani kõik imestasid, kuidas me seda niimoodi säilitada suutsime. Me olime kui sukk ja saabas. Nojah, Keithy ema helistas. ,,Anna, Keithy on surnd..." sõnas ta kurvalt, murdund toonil. Ma võpatasin ja iseenesest hakkasid pisarad mu põsele alla voolama kui veetilgad. Keithy ema rääkis, kuidas Keithy suri... autoõnnetuses. See oli toimunud koha peal, tema surm, ma mõtlen. Terve päev koolis möödus nuttes. Ma ei suutnud seda uskuda... ma ei suutnud uskuda, et seda tydrukut, kes oli alati minu jaoks nagu õde... et teda enam pole
meelepärasem töökoht. Hea klenditeenidaja ei käitu klentidega ebaviisakalt, kuna nii võib jääda kasum saamata. Selles situatsioonid jäi kasum antud poel saamata, kuna mina ei soovinud peale sellist käitumist enam ostu sooritada. 1.5 Hinnang endale kui klendile: Leian, et käitusime elukaaslasega õigesti, et lihtsalt minema kõndisime, muidu oleks võinud sellest tulla veel ebameeldivam situatsioon. Me suutsime ennast talitseda ja jääda selles olukorras viisakas ja raha jäi ka alles. Sellest saime teha ka omad järeldused, et igas teenindus sektoris on klient kunaingas ning nii, ei tohi klenti suhtuda. Sellest kuidas sina klenti suhtud sõltub suuresti ka teenitav kasum. 2. POSITIIVNE SITUATSIOON Minu positiivne situatsioon oli ühes prillipoes. Ma läksin prillipoodi silmaarsti vastuvõtlule. Selgus, et mul on vaja kaugele vaatamiseks prille. Silmaarst oli väga
lülitus, mille väljundvoolutugevus on maksimaalselt 500 mA, väljundpinge kuni 50 V ning väljunditel on integreeritud dioodid, mis võimaldavad lülitust kasutada näiteks induktiivahelates. Antud ülesande jaoks ühendame mootori toiteallikaga ning kasutame NI ELVISmx Instrument Launcheri VPS-i ja ostsilloskoopi Kasutades manuaalreziimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab, pinge langedes kahaneb. Mootori ühe täispöörde puhul suutsime ostsilloskoobilt tagasisideahela signaalist lugeda 15 täisvõnget. Kasutades ostsilloskoopi mõõtsime mootori tagasisideahela signaali sagedust ja amplituudi toitepingel 1 - 12 V, ühe voldise sammuga. Pinge (V) Sagedus (Hz) Amplituud (V) 1 ? 0,003 600 2 ? 0,5 Tagasisidesignaali sagedus (Hz)
Esimene märk sellest, et miski hoopis suurem on meie üle võimust võtnud ning et me ise ei saagi otsustada enda tegude üle. Veel üks märk sellest, et meie iseseisvust piiratakse, on Euroopa Liidu ühise raha kasutamise põhimõtteline pealesurumine. Erinevates seadustes olevat kirjas, et iga eeskujulik liidu liige võtab oma rahaühiku asemel kasutusele Euroopa Liidu ametliku valuuta euro, kui riik astub liidu liikmeks. Me ka seda tegime. Suuresti selle pärast, et me suutsime ning täna eurole paraneb Eesti staatus Euroopa mastaabis ning samuti leiavad võõramaalastest investorid meis suuremat potentsiaali suuremate ettevõtete käitamiseks. Paljudele tehti selgeks, et euro tulekuga hinnad küll tõusevad, kuid pikemas perspektiivis on see siiski kasulik. Eks seda saab näha ja mina isiklikult arvan, et euro eluiga ei osutu nii pikaks kui seda oodatakse ning samuti kardan, et Eesti peab peagi uuesti kroone trükkima hakkama
1346.aastal.,viimane omakorda 1347.aastal Liivi ordule. Põhja-Eesti vabadusvõitlused on ääretult palju mõjutanud ka eesti rahva sisemise olukorra ja rahva saatuse kujunemist. 1343. aasta jüriööl püüdsid eestlased viimast korda kaela sirgeks ajada. . Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme.
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid
väike. Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Edasised vastuhakud pole olnud enam vabadusvõitlused kui sellised, vaid pigem mässud. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. Jüriöö ülestõus ei olnud üle-eestiline rahvaülestõus, vaid see keskendus Põhja- ja Lääne- Eestisse ning Saaremaale, ulatus vähem mujale. Ülestõusust jutustavad allikad on napid; kõigepealt tuleb toetuda vaid sakslaste Liivimaa nooremale riimkroonikale ja paarile muule sakslaste kroonikale, mis õvivad liialdada eestlaste mässumeelsuse kirjeldamisel, et õigustada
ning on auklik, tee ääres on allee. Maastiku poolest oleme tagasi jõudnud Kagu- Eesti lavamaale. Tartu suunas sõites läbime kohtasid nimedega Puskaru, Ihamaru ja Karilatsi. Nende nimedega seoses naljatlevad kohalikud, et kõigepealt on puskar, siis iha ja lõpuks kari lapsi. Vahepeale jääb ka Tilleoru, kus asub Eest maanteemuuseum. Teeme väikese vahepeatuse Palo järve ääres. Bussijuht veel naljatleb, et meil vedas, et suutsime õppejoudu veenda varem lõpetama...Algselt olevat veel plaanis olnud läbida ka Võru ja Antsla linna (Võrut me siiski ka nägime...). Tagasiteel läbime veel Karilatsi, kus asub Põlva talurahvamuuseum ning maastik, mida läbime on Karilatsi mõõnastik. Lõpuks jouamegi tagasi reisi alguspunkti Tartusse. Kokkuvõte Äsjakirjeldatud reis toimus aine "Eestimaa tundmine" ühe osana. Külastasime ühe päeva jooksul Kagu- Eestit. Sõitsime läbi Luunja, Võnnu, Räpina, Mooste, Leevaku,
Esimene koolipäev uues koolis oli nagu ikka esimesed koolipäevad on. Ühest käest huvitav ja põnev, teisest käest uimane ja väsinud, kuna see oli siiski esimene koolipäev peale pikka suve. Nagu uue koolimajaga ikka, tulime kooli natuke varem, et uue majaga tutvuda ja uurida, kus mis on, et oskaks natukenegi ringi liikuda uues koolis. Kui olime sõpradega kooliga piisavalt tutvunud, siis oligi juba aeg, et kursusejuhataja tunniks koguneda. Nagu alati kombeks, siis suutsime kuidagi valesse klassi end algul sokutada, aga ennem tunni algust saime sellest ilusti aru ja otsisime oma õige klassi üles. Selgus, et seal oli mitu kurust koos, kelle rühmajuhataja oli Elje Teesalu. Esimsesel päeval olid kõik nii vaiksed ja tegelesid usinalt õppimisega kuna keegi ei teadnud veel üksteist omavahel rääkisid ainult need kest üksteist varasemalt tundsid. Paarist tunnist lasti ära veel need, kes olid siin koolis varem ka käinud ja olid
Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse. Selleks pühendati isegi mitmeid ruunikive Rootsis Eestimaal langenud tähtsamate viikingite mälestuseks. Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, kusjuures vene kroonikates nimetati eestlasi tsuudideks. Kuid aastal 1030 kui suhted olid halvenenud tehti Jaroslav Tark poolt sõjaretk Eestisse, ta rajas Tartusse tugipunkti mida hakkas nimetama Jurjeviks. Aastad 1030-1061 olid eestlastele olulised, kuna me muutusime tugevamaks ja suutsime mitemid tõsiseid vallutusi ära hoida. Eestlased muinasaja lõpul Muinasaja lõpusajandil oli eestlaste jaoks tõusuajaks,rahvaarv kasvas jõudsasti ja asutus tihenes.Eesttlased olid maaviljelusest elatav rahvas.Kolmeviljasüsteemiks nimetati seda kui ühele põllule külvatu talivili,teisele suvivili ja kolmas oli kesaks.Suur tähtsus oli metsamesindusel sest mesi oli ainuke magusa aine mida tarvitati.Eestis oli silmapaistev relvseppade toodandg
Võtke ette mida tahes, peaasi et ta ei kannataks. Ma tõstsin kohutavat lärmi, olgugi et see oli minevik. Ka kõrvuti asetsevate sidesõnade vahele ei panda koma. Tuleks tõrelda, kuid et ta on nii tundlik, siis piisab ehk märkusest. Ent nagu teatati, ei võinud ešelon veel selleks ajaks Tamsallu jõuda. LAUSELISUSEGA SEOTUD ERIJUHTUMID Kõrvallause eraldatakse komaga, kui ta sisaldab öeldist. Sõudsime nii kiiresti, kui suutsime. Öeldis on da-infinitiivi kujuline. Poiss mõtles, kuidas ülesannet lahendada. Kui minna, siis kohe. Meist igaüks on arutlenud küsimuse üle, kus hoida raha. Olema-verbi väljajätt ei mõjuta kõrvallause komakasutust. Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud. Ta tegi rohkem, kui ette nähtud. Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud. Mis keelel, see meelel.
Selline käitumine võib tuua inimesele eluaegseid kahjustusi. Kuna ma olen ise vasakukäeline siis saan ma absoluutselt aru, mida on mõeldud selle all, et käsitöö alades peaks vasakukäelistele rohkem tähelepanu pöörama. Oma varajastest kooliaastatest mäletan ma, kui raske oli minu jaoks heegeldamine ja kudumine, kuna keegi ei suutnud seda mulle selgeks teha. Minu õnneks ei olnud ma ainuke vasakukäeline klassis, nii et me suutsime kahepeale välja mõelda, kui see käsitöö ikka käib. On kindlaks tehtud, et vasakukäelistel on mõttemaailm ja maailmapilt hoopis teistsugune. Ma olen seda enda puhul ka tähele pannud. Ma saan asjadest teist moodi aru, kui see ei ole mind kunagi teistest inimestest eraldanud. Minu eluajal on vasakukäelisus olnud just omaette eriline asi, mitte midagi mille pärast häbeneda. Kui alati on olnud tõsine piin kindlal poolel õppelauas istumine, kuna
Jüri Gümnaasium STRESS Referaat Eneli Ehrbach 10R klass Juhendaja: Kaisa Valentin Jüri 2008 Sisukord Mis on stress ja kuidas ta mõjub? Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid
Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Edasised vastuhakud pole olnud enam vabadusvõitlused kui sellised, vaid pigem mässud. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. KOKKUVÕTE JA OMAARVAMUS Referaadis sai räägitud üldisematest sündmustest seoses Jüriöö ülestõusuga. Kindlasti oleks rääkida veel palju, kuid paraku on materjalid kohati vaieldavad ning tõeste arvude ja väideteni jõudmine võtaks kauem aega ja nõuaks rohkem arutlemist, kui siinkohal referaadiks tarvilik oli, pealegi küündiks see juba siis uurimustöö valdkonda
loomu ning tagasihoidlikkust. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime 3 tõesti olla pika taibuga, kuid tänapäeva eestlased on üpris ärksa olekuga. Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel mitmetele rahvuse tunnet tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma sõltumatust suutnud hoida ning olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab.
et oleme veel esimese aasta tudengid on keeruline veel aru saada, millised on need kõige õigemad lahendused. Eesmärgiks oli välja tuua peamised põhjused, miks raamatud võivad olla keerulised lapse jaoks ning kuidas oleks võimalik raamatuid laste jaoks lihtsamaks teha, samuti anda aimu sellest, mida raamat väikesele tüdrukule peaks edasi andma. Oodata ei osanud sellest teemast eriti suurt, kuid suutsime pettuda selles, et paljud raamatud on suhtleiselt halvasti üles ehitatud ning kahjuks oli ka nendes juhuslikult valitud raamatutest enamus halvad näited, kuid siiski tõime pea igas raamatus välja ka selle head küljed. Antud referaadi tegemiseks kasutasime juhuslikult valitud raamatuid ning tõime nende kohta välja kriitikat, nii positiivset kui ka negatiivset. Raamatute illustratsioonid Kõige esimene ning ka kõige suurem probleem võib tekkida raamatute illustratsioonidega
annaabi.ee 
