) Sellised on esimesed mälestused, mis mulle pähe tulevad, kui keegi gümnaasiumi aja vastu huvi tunneb. Aitäh nende eest. - Kaarel Koel Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks
.." Ta oli kade Sassi peale, kes Mareti endale sai. KARLA: "Mina ei mölise, ma räägin, kuidas asi on! Kas see siis vale on, et Maret oleks pidanud õigupoolest minule tulema, lapsest peale mängisime juba koos, iga päev ajasime juttu ja läksime koos kooli ja puha! Pärast kui suuremaks kasvasime, siis käisime pidudel kah koos ja kõik teadsid, et meie kord kokku läheme. Aga siis läks Maret instituuti, ja mina ju ei saanud temaga koos linna õppima minna, mul oli isa surnud, ma pidin maja pidama! Kus sa pääsed maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule,
puhastanud. Isa näitas ette ja mina tegin järgi, aga valmis saime. Tegime katlas kalasuppi, see oli mu lemmik toit väiksena. Mul ei lähe vist kunagi meelest kui tore päev see oli, sellest ajast saadik meeldib mul kalal käia, mida ma ka see suvi ette võtsin. Üheks toredaks päevaks kujunes esimene koolipäev. Kõik oli uus ja huvitav, uued sõbrad, uued inimesed mu ümber. Õde oli mulle rääkinud küll kui paha ja raske koolis on, koguaeg peab õppima ja vara ülesse tõusma. Mulle tundus kõik aga teisiti. Pidime kell 11 koolis olema, ema tuli minuga klassi kaasa, kus kohtasin enda uusi klassikaaslasi. Sugulased ja pereliikmed läksid aulasse, kus aktus toimuma pidi. Kui kell sai 12, tulid suured õpilased ja võtsid meid endaga kaasa. Mind viis aulasse üks poiss, keda ma näinud olin. Ma tundsin end nii suurena, ülikond seljas ja juuksed korras. Mõtlesin koguaeg, et ma ei ole enam väike, ma
poest koerale süüa ostma , aga mul oli nii suur vajadus koju minna , et ma otsustasin lõpuks , et ma ei lähe ikka poodi , et ma lähen ikka koju nii kiiresti kui vähegi võimalik see on. Ma olin jõudnud kodu ukseni , ma avasin ukse , tormasin jooksuga sisse ja vaatasin hoolikalt mööda maja ringi , et kus ja kes mind siis ootab peale isa. Ma vaatasin ja vaatasin kuni mu pilk peatus ühe suure pruunika musta segu kasti peal , mis oli asetatud kööki laua peale. Ma läksin kohe jooksuga isa juurde ja küsisin , et mis seal kastis on , et kas midagi mulle või kellelegi muule. Isa ütles muidugi , et see kasti sees olev asi on mulle. Ma olin nii rõõmus , kuigi ma ei teadnud veel , et mis seal sees on aga ma olin juba selle üle rõõmus , et see asi toodi mulle. Ma läksin kasti juurde hingasin mitu korda sügavalt sisse ja avasin selle suure kasti mis seisis seal köögi laua peal, seal
sest kui ma poleks neile olnud lojaalne siis poleks neid enam minu elus. Ma olen suhteliselt kinnine inimene. Ma ei räägi oma tunnetest tavaliselt kellegile. Ma olen kinnine kuna ma ole harjunud enda tunnetest kellegiga raääkima, ma ei tea mis tunne see on kui oled midagi südamelt ära rääkinud, kuna ma pole seda varem teinud. Ja ma ei usaldaks kedagi selle koha pealt. Mul on tavaliselt õpimisega probleeme, eriti õppima asumisega. See viga on mul mul olnud koguaeg mul puudub stiimul õppimiseks ja ma ei oska seda kuidagi parandada ehk omale stiimulit leida. Mul pole uute sõprade leidmisega probleeme tekkinud, kuna ma olen teiste silmis ,,normaalne" ja seega julgevad uued inimesed minuga suhtlema hakata. Kui ma ise tean inimesest nii palju, et temaga ei tasu suhelda siism ma proovin teda võimalikult palju vältida. Mul on selline eriline nagu ,,kuues meel" välimuse järgi
2 Sissejuhatus 2. Luuletused. 2.1 Loovtöö. 2.2 Jõuluvana. 2.3 Kooli päev. 2.4 Jõulu õhtu. 2.5 Salaja jõusaalis. 2.6 Räppar. 2.7 Elu armastus. 2.8 Sõbra tsoon. 2.9 Suve päev. 2.10 Igavus tappab. 2.11 Ralli päev. 2.12 Päkapikk. 2.13 Kummitus loss. 2.14 Kallis ema. 2.15 Miks tegid nii. 2.16 Sõdurid. 2.17 Naine ja rott. 2.18 Luuletus armastusele. 2.19 Õnnelikus. 2.20 Laste luuletus. 3. Kokkuvõte 3 2.1. Loovtöö Poiss jõudis lõpuks kaheksandasse klassi. Silmad punnis aju katki. Mõistus täis mõttetuid asju,
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Majutusteenindus eriala ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja:Alina Orlova Juhendajad hotellis:Mare Vood,Külli Illing Helis Lihtsa MJ112 2013 Sissejuhatus Minu praktika kohaks oli Radisson Blu Hotel Olümpia. Praktika kohaks valisin Olümpia sellepärast,et saaks juba kogemust suures hotellis töötades. Siis on peale kooli lõpetamist kogemus olemas mõnes suures hotellis.Kontaktid praktikakohaga olid head. Suhtlesime kirjade teel,personalijuhi Airi Neemrega vastati väga kiiresti. Enne praktikale minekut lugesin läbi mõned peatükid vihikust, kuidas koristada vannituba. Minu eesmärgiks oli, et superior klassi tuba saaks koristatud 30 minutiga. Ettevõttest Käisin praktikal Radisson Blu Hotel Olümpias, milleks on m
tunniplaan. Esimese tunni lõppemiseni oli jäänud 20 minutit, nii et enam polnud mul kuhugi kiiret. Rahulikult võtsin riidest lahti ja vahetasin jalanõud ning suundusin nüüd teisele korrusele, sest teine tund oli geograafia. Need 20 minutit veetsin ma geograafia klassi juures istudes ja muusikat kuulates. Kell helises vahetundi ja klassidest hakkasid väljuma õpilased. Ükshaaval jõudsid ka minu klassikaaslased geograafiaklassi juurde. Kohe olin ma küsimustega üle külvatud, et miks mind ei olnud esimeses tunnis. Ütlesin neile, et olin sisse maganud. Üks klassiõdedest tuli, istus mu kõrvale ning küsis, et kas ma ennast peeglist olen vaadanud. Esimese asjana ehmatasin ära, et miks ta seda küsis. Siis aga tuli meelde, et ma ei jõudnud tõepoolest ennast kodus peeglist vaadata. Kiiruga võtsin oma kotti ja tõttasin tüdrukute WC poole. WC-sse jõudes avastasin milline „saara“ ma välja näen
Kõik kommentaarid