Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid (0)

Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid
Tänapäeval on väga kuum teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Järjest rohkem süvenetakse keskkonna küsimustesse ning nähekse suuremat pilti. Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest . Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie , põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti inimesed ei tee vahet tava-, ja olmeprügil ega ka ohtlike jäätmete vahel. Prügi ei sorteerita ning visatakse minema teadmata mis see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid . Need aga kuhjatakse kokku prügimäele. Tänu sellele on prügimägede pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid gaase , mis omakorda mõjuvad inimese tervisele halvasti. Seda probleemi aitaks lahendada tähelepanelik sorteerimine. On näha, et jäätme probleemiga proovitakse tegeleda. Näiteks on meie poodidesse ilmunud ise lagunevad prügikotid, paberkotid ja riidest poekotid. Eesti liigub järjest rohkem selle poole, et suurendada inimeste keskkonnateadlikkust ja proovib kaasata rahvast keskkonnasõbraliku eluviisi peale. Selleks on Eestis loodud projekt nimega ,,Teeme ära’’ mille raames korraldatakse koristustalguid. Sellesse projekti on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Esmakordselt sellel aastal viidi ,,Teema ära’’ projekt uuele tasemele , korraldati ,,Teeme Ära Maailmakoristus’’ päev. Teeme ära projekti juhiti Eestist ning osalesid riigid üle kogu maailma üheaegselt, igas riigis oli Eestis pärit projektijuht kes asja juhtis ja läbi viis. Kokku osales projektis umbes 150 riiki. Tulles tagasi probleemide juurde siis suureks murekohaks Eestil on veel ka põlevkivi kaevandamine, põhjavesi ja heitgaasid. Tänu põlevkivi kaevandamisele on muutunud suur osa meie maast kasutuskõlbmatuks ning see kahjuks mõjub laastavalt põllumajandusele, samuti tänu põlevkivi kaevandamisele kaotab oma kvaliteeti ja põhjavesi. Lisaks paiskub õhku tööde käigus tekkiv tolm ja gaasid. Saasteallikaks on ka heitgaasid, mis tekivad kaevandustes töötavate masinate tõttu. See omakorda mõjub halvasti inimeste tervisele ning rikub maa struktuuri. Eesti kunagine peaminister Juhan Parts tõdes, et põlevkivi kaevandamine võib tulevikus hävitada ka sookaitsealad. Seega tuleks vähendada Eestis põlevkivil põhineva energia tootmist ning kasutada loodussõbralikumaid meetmeid, nagu näiteks tuule- või päikeseenergiat. Muret tekitab ka liigne metsaraie. Selle tulemusena jäävad paljud loomad ilma oma elupaigast. Elupaiga kaotanud loom ei pruugi aga kohaneda uue elukohaga või ei pruugi ta üldse uut elukohta omale leida. Tänu viimasele aspektile ta sureb . Selle tulemusel võivad aga osad liigid välja surra. Mets on kasvuhoonegaaside sidujaks ning liigse metsaraie tõttu suureneb ka kasvuhooneefekt ja väheneb hapniku sisaldus õhus. Selle probleemi parandamiseks tuleks metsa raiet piirata ja istuda juurde rohkem uusi taimi ja puid. Nende probleemide lahendamiseks on kasutusele võetud keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva arengu tõekspidamiste alusel: tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustikku säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et keskkonnaga seonduvad probleemid ei kao kindlasti kuhugile ja elujärje paranemise ning inimkonna suurenemisega süvenevad nad veelgi, kõige tähtsam on see, et probleemsete teemadega tegeletakse. Oluline on tegeleda probleemiga, mille tulemusel paraneb olukord. Keskkonnaprobleeme ei ole võimalik kaotada, kuid on võimalik neid vähendada, harides inimkonda, luua palju erinevaid projekti mille raames kaasata rahvast, õpetades koolides juba lastele kuidas võimalikult palju taaskasutada, jne. Õnneks võib tõdeda, et eestlaste keskkonnateadlikkus on suurenenud ning me võime uhkust tunda oma kodumaise projekti ,,Teeme ära’’ üle ning topelt uhked olla, et suutsime selle projekti raames aastal 2018 . korraldada ülemaailmsed koristustalgud ning kaasasime koristustalgutel osalema rahva üle kogu maailma.