Kes on tõeline eestlane?
Eestlased on üks pisike
rahvas Euroopas, Läänemere kaldal . Eestlased kuuluvad
soome-ugrilaste hulka, ning ainuke eesti keelega sarnane keel on
soome keel. Naabreid on meil, eestlastel neli: soomlased, rootslased ,
lätlased ja venelased . Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud
tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja
taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed,
kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud
Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil
on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL
Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti
Vabariigi.
Juba mitu sajandit tagasi
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sazka
Õppematerjali autor
Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti Vabariigi. Juba mitu sajandit tagasi olid eestlased töörahvas ja see ,,silt" on meil küljes siiani. Eestlased harisid hoolega maad, kasvatasid loomi ja suurt pere. Osati hakkama saada vähesega ega nurisetud enamasti elu üle. Arvatavasti lähtuti Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" ühest ütlusest: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" . Eestlased tõepoolest nägid vaeva: töötasid terve elu ja
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud
europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini
romaanid on "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Kõige traagilisemaks teoseks on "Mäeküla piimamees". Teiseks realistlikuks kirjanikuks kujunes Ernst Peterson-Särgava. Tema esimene ja paremini tuntud novellikogu "Paised" kritiseeris ägedalt balti paruneid, nende kuulekaid teenreid ja saksa pastoreid. Juhan Liiv oli luuletaja ja lühemate proosatööde autor. J. Liivi kõige olulisemaks jooneks on tema suur tundeehtsus ja isamaa-armastus. "Hea eestlane armastab isamaad kõige rohkem, kui see on raskustes, vaene, masendatud ja isegi inetu". Noor-Eesti vaimsed juhid olid luuletaja Gustav Suits ja proosakirjanik Friedebert Tuglas. Üheks nende peamiseks juhtmõtteks kujunes: olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Euroopa all mõtlesid nad peamiselt Prantsusmaad, mis viimase paarisaja aasta jooksul oli kultuuri arengus mänginud juhtivat osa. Tuglast peeti Eesti stiilimeistriks, mis ilmekalt
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
vahepealseid muutusi Eesti elus. Sellepärast võttis taasiseseisvunud Eesti Vabariik 1991. aastal selle põhijoontes üle. Rajoonid muudeti maakondadeks, külanõukogud maavaldadeks. Linnu hakati käsitlema linnvaldadena, alevi kategooria kaotati ja alevid võisid vastavalt rahva soovile kas muutuda linnvaldadeks või liituda maavaldadega. (8 alevit säilitas siiski alevi nime, kuid kuuluvad nüüd segavaldade koosseisu). Valdades viidi sisse tõeline omavalitsus, maakonnad aga jäid vaid haldusüksusteks. Tallinn liideti Harjumaaga, Tartu ja Pärnu samanimeliste maakondadega, Kirde-Eesti suurlinnad Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva Ida- Virumaaga. Haldusreform? Eriti õnnestunud Eesti praegune haldusjaotus ei ole. Eelkõige torkab silma, et enamik meie valdu on liiga väikesed. Neil ei jätku ettevõtlikke ja tarku inimesi vallavalitsustesse ega maksumaksjate raha vähegi suuremate projektide tarvis
Neist said parimad sõbrad ja iseenesest võrratu paar: üks oli pikk ja elegantne oma tumedate juustega, tema peaaegu poole lühem, aga muljetavaldav oma kohutavalt suurte vurrudega. Sõprade iseloomustatud Lennart Meri oli Tartu üliõpilaste seas tuntud kuju, kes paistis teiste hulgast silma oma eruditsiooniga. Erilist tähelepanu äratas tema silmatorkav keelteoskus. Ta oskas hästi saksa, prantsuse ja vene keelt. Just vene keel oli tõeline trump ja inglise keele oskuski hakkas tasapisi edenema. "Lennarti pidev harrastus oli kuulata BBC-d. Tema kõrv oli hommikust õhtuni raadio küljes. Ta teadis poliitikast kõike ja see loomulikult avardas maailmapilti. Kui valiti Inglismaa parlamenti - konservatiivid tulid tagasi ja Churchillist sai jälle peaminister -, ei tulnud ta hetkekski toast välja, vaid jälgis olukorda pingsalt, Churchilli pilt ühiselamu toa seinal rippumas
Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos * Isesisvus enne muistset vabadusvõitlust olid eestlased vabad ja valitsesid end ise, kuid prast sõda tõrjuti eestlased valitsemisest eemale ning eestlased muutusid justkui alamklassiks. Lühikese ajaga tekkis 4 väikeriiki (keskaja lõpuks oli neid alles 3) * Läänikord - lääne-Euroopast toodi kaasa sealne läänikord vasallid ja talupojad. Pärast muistset vabadussõda muutus talupoegade olukord vaba eestlane muutus maa rentnikuks ja tekkisid "maksud"/erinevad koormised. * Usuline pööre - enne muistset vabadusvõitlust oli usk üldiselt erinev ja valitses muinasusk/paganausk, kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega. * Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid