Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alalisvoolumootor (0)

1 Hindamata
Punktid

MHX0065  
Mehhatroonikasüsteemide komponendid
Praktikum Alalisvoolu mootor aruanne
Kuupäev: 6.12.12
Meeskonnaliikmed:
1. Ove Hillep
2. Joosep Andrespuk
3. Ragnar Jaanov
Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep
Labori eeltöö 
ULN2003 on kõrgpingeline ja kõrge vooluga darlingtontransistor, mis koosneb seitsmest emitteriga darling-
toni paarist. Transistori nimivoolu tugevus on 500 mA, kuid see suudab taluda kaa 600 mA voolu.
Darlingtontransistor koosneb kahest bipolaarsest transistorist, mis on ühendatud sedasi, et  esimesest  tran-
sistorist tulev vool võimendatakse veelgi enam teise transistori poolt.
Püsimagnetiga alalisvoolumootorid on laialt levinud erinevates rakendustes, kus olulised on väikesed mõõt-
med, suur võimsus ja madal hind. Nende suhteliselt suure pöörlemiskiiruse tõttu kasutatakse neid tihti koos 
ülekandega (reduktoriga) madalama kiiruse ja suurema pöördemomendi saavutamiseks.
Püsimagnetiga alalisvoolumootorid on lihtsa ehitusega ja elementaarse juhtimisega mootorid. Kuigi 
juhtimine on lihtne, ei ole nende pöörlemiskiirus üldjuhul täpselt juhtsignaaliga määratletav, sest see sõltub 
mitmetest teguritest, eelkõige võllile rakendatavast koormusest ja toitepingest. Ideaalse alalisvoolumootori 
jõumomendi ja kiiruse suhe on lineaarne, mis tähendab seda, et mida suurem koormus on võllil, seda 
madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool.
Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib 
toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis 
kasutatakse H-sil a-nimelist elektriskeemi.
H-sil aga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii-
rust - selleks tuleb transistore pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) pi-
devalt avada ja sulgeda, nii et summaarne mootorile antav energia on 
midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. 
PWM (pulse width  modulation)  signaal on  digitaalne   signaal , mil-
lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega 
kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks ( duty   cycle ). PWM 
sagedus peab olema piisavalt kõrge, et vältida mootorivõlli vibreerim-
ist. Madalal sagedusel tekitab mootor lisaks ka müra ja seepärast kasu-
tatakse enamasti üle 20 kHz moduleerimissagedust. Samas kannatab 
väga suurtel sagedustel H-sil a efektiivsus. Mootorivõlli vibreerimist 
vähendavad ka rootori inerts ja mootori mähiste induktiivsus .
Kasutatavad vahendid: Sankyo TM001B02 alalisvoolumootor
    
ULN2003 
APG
1
DC mootor ja muudetav toiteallikas
Antud labori käigus uurisime Sankyo TM001B02 alalisvoolumootorit, mis on harjade ja püsimagnetitega 
alalisvoolumootor, millel on 3 rootorimähist ning tagasisideahel. Veel kasutasime laboris kahvelsidestit, 
mootori võllile kinnitatud enkoodrilt tagasiside saamiseks ja darlingtonpaari mootori juhtimiseks PWM 
signaaliga.
ULN2003 APG on 7st NPN avatud kollektori ja ühise emitteriga darlingtonpaarist koosnev integraal -
lülitus, mille väljundvoolutugevus on maksimaalselt 500 mA, väljundpinge kuni 50 V ning väljunditel on 
integreeritud dioodid, mis võimaldavad lülitust kasutada näiteks induktiivahelates.
Antud ülesande jaoks ühendame mootori toiteallikaga ning kasutame NI ELVISmx Instrument Launcheri 
VPS-i ja ostsilloskoopi
Kasutades manuaalrežiimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab, 
pinge langedes kahaneb.
Mootori ühe täispöörde puhul suutsime ostsilloskoobilt tagasisideahela signaalist lugeda 15 täisvõnget.
Kasutades ostsilloskoopi mõõtsime mootori tagasisideahela signaali sagedust ja amplituudi toitepingel 1 - 
12 V, ühe voldise sammuga.
Pinge (V) Sagedus (Hz)  Amplituud (V)
1
0,003
2
0,5
600
3
300
1,5
500
4
250
2,8
400
sagedus (Hz)
5
230
3,8
300
6
250
4
naali 
esig 
200
7
290
4,8
8
340
5,8
100
Tagasisid
9
390
6,7
0
0
2
4
6
8
10
12
14
10
430
7,3
Pinge (V)
11
480
8,1
12
530
8,4
Pingel 12 V  tegime ostsilloskoobist 
ekraanipaugu. Keskmises alumises 
ekstreemimis toimub mingi huvitav 
signaali anomaalia, millele me ei oska 
põhjendust leida.
2
Mõõtsime mootori voolutugevust  
mootori takistamata pöörlemisel pinge-
Pinge
Voolutarve
tel 3, 6, 9 ja 12 V ning koostasime tabeli 
3
0, 0105
ja graafiku. Selleks kasutasime digitaal-
6
0,0124
set multimeetrit, ühendasime skeemil  
9
0,0138
selle mootori toitega jadamisi, kasutades 
ühendamiseks pistikuid Banana A ja Ba-
12
0,0152
nana B-d.
0,016
12; 0,0152
0,014
Tekitada mootori võllile koormuse va-
9; 0,0138
jutades näpuga vastu mootori võlli, 
6; 0,0124
0,012
voolutarve suurenes.
3; 0,0105
0,01
0,008
Kui vahetada omavahel mootori toite-
juhtmed , muutus mootori pöörlemine  0,006
vastupidiseks.
0,004
0,002
Tagasisidesignaali juhtmed omavahel 
ära vahetades tagasisidesignaal visuaal-
0
sel vaatlusel ei muutu
0
2
4
6
8
10
12
14
DC mootor ja PWM signaal
Järgnevateks ülesanneteks  PWM (%) Sagedus (Hz)
ühendame vooluahelasse ka 
ULN2003-e.
10
20 000
25000
20
20 000
20000
Muutes funktsioonigener-
30
20 000
aatoris töötsükli (duty cycle
40
20 000
Hz) 15000
laiust, jälgime mootori rea-
dus (
50
20 000
10000
Sage
geeringut.
60
20 000
5000
Töötsükli laiust vähendades 
mootori kiirus väheneb.
70
20 000
0
80
20 000
0
20
40
60
80
100
Töötsükkel (%)
Koostame töötsüklit muutes  
90
20 000
tabeli ja graafiku.
100
3
DC mootor ja LabVIEW
Selle ülesande tarvis koostame LabVIEW-s programmi, millega oleks võimalik kasutajaliideselt muuta 
mootori pöörlemissagedust, kasutades selleks numbriketast.
Lisades programmi if-klausli, muudame seda nõnda, et mootor muudaks automaatselt pöörlemiskiirust. 
Selleks inverteerib programm pidevalt iga 5 sekundi järel kahendväärtust, muutes sellega ka töötsüklit.
4
Kokkuvõte
Antud laboris uurisime alalisvoolumootorit. Labor sai edukalt läbi viidud ning tutvusime taas ka 
LabVIEW-ga, mille puhul tekkinud probleemidest (hoolimata asjaolust, et koostatavad programmid 
olid võrdlemisi lihtsad) õnneks üle saime .
Õppisime üht-teist uut ka alalisvoolu mootori ja pulsilaiusmodulatsiooniga signaali kohta.
Probleeme tekitas aruande koostamisel koduses arvutis olev aegunud LabVIEW, mille tõttu ei saanud 
kontrollida mõningate programmi funktsioonide täpseid nimetusi.
5
Alalisvoolumootor #1 Alalisvoolumootor #2 Alalisvoolumootor #3 Alalisvoolumootor #4 Alalisvoolumootor #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hillep Õppematerjali autor
Õppeaine MHX0065 labor
Mehhatroonikasüsteemide komponendid

Sarnased õppematerjalid

Samm mootor
5
pdf

Samm mootor

MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Samm-mootor aruanne Kuupäev: 29.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsi- magnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnet- väli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid kommuteeritakse soovitud pöörlemissuuna saavutamiseks vaheldumisi toite miinusklemmiga. N

Konstruktsiooni elemendid
Servomootor Aruanne
3
pdf

Servomootor Aruanne

MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Servomootori aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Servomootor on tagasisidega mootor, mis tähendab, et servomootorit juhtides antakse signaaliga ette pos- itsioon, kuhu tahetakse mootorit keerata ning mootor püüab seejärel seda positsiooni hoida. Kui mootor oma signaalida etteantud asendist välja viia, hakkab see koheselt ennast tagasi "tasakaaluasendisse" viima, meenutades oma käitumisega vedru. Servomootor ei võimalda pidevat pöörlemist, vaid liikumist teatud nurga võrra. Servomootorite eeliseks on suur erivõimsus ja lihtne juhitavus. Servomootor koosneb: Alalisvoolu mootor Ülekanne, mis vähendab kiirust Tagasiside andur - reeglina potentsiomeeter Servomootorit ei juhita tavaliselt analoogpingega, vaid digitaalse PWM (pulse width modula

Konstruktsiooni elemendid
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................

Energia ja keskkond
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun