1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale. Monoteism ainujumalakultus. Messias Taaveti soost salvitud kuningas. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis
Nendel aladel oli maa viljakas ning põldu hakati harima juba muistsel ajal. · Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal 900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks. · Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik. · Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias. · Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale. · Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast
Hetiidid 2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16. saj eKr Palestiina langes Egiptuse võimu alla, algas nn Egiptuse vangipõlv
tähtsamad teadusharud- Arstiteadus- osavad kirurgid, Päikesekalender, geomeetria- ehitustöödeks vajalikud teadmised, Aritmeetika, astronoomia. HETIIDID Indoeurooplased- rahvas, kes elas India ja Euroopa vahel. II aastatuhat eKr - Väike-Aasia poolsaar. Pealinn- Hattusa sõjavanker, kaarik, ratta leiutamine raua töötlemine, sulatamine kiilkiri, eeskuju Mesopotaamiast Pärsia riik tänapäeval Iraan Suur Kuningatee tähtsamad linnad: Susa, Persepolis kuulsamad valitsejad: Kyros II, Dareious, Xerxes Kaananimaad ehk Foinikia= Süüria, Liibanon, Palestiina-Vahemere ääres Maailma esimene tähestik Piibel- vana-juutide ajaloost ja uus testament-kristluse imeteod, 1 Jumal. Juutide jumal Jahve, 1.) Kokkuvõte Pärsia riigi kohta, märksõnad: riigi rajamine ja laiendamine, ühiskonna korraldus, riigi valitsemine, suhtumine vallutatud rahvaste kommetesse. Kuningas Kyros II alistas osa Iraanist, Väike-Aasia, Mesopotaamia. 525. a
surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike. Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult Vahemereni, võtsid kasutusele kodarateta ratta, mugandasid Babüloonia kiilkirja oma keelele, oli kuninga ülemvõim, impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest, tööriistades valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks.
Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning
Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval. · Istar- taeva kuninganna, armastuse kehastaja, aga sõjakas. · Neil oli hästi palju vaime · Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta
· PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks. Suur kuningatee- See viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna-Iraanis ja oli kindlate ahemaadejärelt varustatud postijaamadega. Dualistlik õpetus- õpetus heast ja kurjast Avesta- iraani pühade tekstide kogum Mazdaism- Zaratustra õpetusel põhinev usk
cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest
Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18[viide?]), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad.
Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna südames.
sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3. Riigikorraldus Riigil oli neli pealinna: Susa, Ekbatana, Persepolis, Babülon Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik. Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid
slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. 14. Hetiitidele on omistatud ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Nende riigi ajal, umbes 1300 aastat eKr, hakati Väike-Aasias töörisstade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse. Algas rauaaeg. 15. Kaananimaa moodustab Süüria, Liibanon ja Palestiina. Kaananimaaks nimetati Foiniikiat ning rannikul asetsevaid linnu. Oli põlluharimise piirkond.
Kuna alistatud rahvastest oldi kultuuriliselt madalamad, võeti neilt palju üle. Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv.
abi. Väga head tähevaatlejad. Sumerid olid esimesed linnaehitajad, leiutasid ratta, adra, niisutus kanalid ja kuivenduskraavid, maailma esimene teada olev kiri. Sumeritel olid esimesed kirja pandud seadused, vanimad koolid, raamatukogud, mõõdu ja kaalu süsteemid, vanim eepos (Gilgames) 6)Linnad ja tuntumad ehitised. Egiptus: Heraklepolis, Hermopolis, Abu Simbel, Luksor, Teeba (Giza püramiidid, Sfinks, Abu Simpelis, Luxori tempel) Mesopotaamia: Susa, Mari, Jeeriko, Uruk, Ur, Babülon (Istari värav, Uri tsikuraat, Marduki tempel) 7)Kirjandus ja kunst? Egiptus: Seal ei olnud pikki jutustusi vaid lühijutud. Egiptlaseid peetakse novellizanri loojateks. Peamised zanrid on surnuteraamatud, õpetussõnad ja lühijutud (Sinuhe jutustus- põgenes kodumaalt kuid ei saanud rahu sest tahtis kodus surra, sai vaaraolt loa koju tagasi pöörduda ning ta sai rahus surra). Olulised ehitised on templid, püramiidid hauakambrid
· Lõid kirja · Neil oli vanem teadaolev koolusüsteem(astron.matem) Ehituskunst kurgaan kunstlik mägi, tornid-paabeli torn, templid, babülon. Kald-stoll on kaldkaeveõõs, mis on analoogne horisontaalse stolliga, kuid suue asub tunduvalt madalamal kui stolli lõpp. 20. sajandi alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas amoriidid ja ida poolt eelamlased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid Assuri, Babüloni, Esnunna, Deri ja Susa (Shsh) ümber Hetiidid olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni. Hetid hõivasid Väike- Aasia keskosas karjakasvatuseks sobivad tasandikud. Tsikuraat kõrge, usuti, et ulatub taevani(astmiktempel) Gilgamesi eepos kõneleb veeuputusest. Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2. aastatuhandel
Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud. Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada.. Administratiiv-keskused olid Susa ja Ekbatana. 5 Säilinud Pasargadae linnaväravad Säilinud Pasargadae linnaväravad 2 6 Persepolis Persepolise palee ehitamist alustas Dareios I 518 aastat eKr. Palee on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise palee trepid ja terrassid oli ääristatud reljeefidega. Figuurid
Hattusa. Pärsia, suurriigi rajas kuningas Kyros II (5559-529 eKr). Pärsia pealinnaks oli Ekbatana, kus oli väga suur impeerium. Pärsia riik oli stabiilne, ning rahvastesse suhtuti väga suure lugupidamisega. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk staapideks. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest osast teise. Väike-Aasia lääneosast Susa linna viiv Suur Kuninga tee(2400 km pikk), kujunes ajapikku oluliseimaks, mis oli varustatud postijaamadega. Pärsias valitses õitseaeg 6 sajand eKr. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. Alates XII sajandist eKr hakkasid Ees-Aasia suurriigid ajutiselt nõrgenema, tekkisid Kaananis sõltumatud riigid. Ühed olulisemad nende seas olid Foiniikia linnriigid, milleks olid: Byblos, Siidon, Tüüros, mis hiljem langesid Assüüria võimu alla
hammas hamba ja silm silma vastu. Kuid arvesse võetakse kergendavad asjaolud ja antakse pigem inimesele võimalust kahetseda. Mina ei usu, et moosese seadused võiks kehtida tänapäeval. 64)messias-salvimisega(õli pähe kallamine) pühitsetud kunn,juudid ootasid taaveti soost messiat,kes taastaks nende rahva muistse hiilguse monoteism-ainujumala austamine prohvet-jutlustajad tsikuraat-traditsiooniline mesopotaamia astmiktempel malek- satraap-pärsia oli jagatud suurtex asehaldurkondadex Susa,Persepolis,Ekbatan,Babülon-pärsia suurkunn peatus tavaliselt neljas suurejoonelises lossis Vana-Testament-peamine allikas iisreallaste ajaloo,religiooni ja seaduste kohta Zarathustra - prohvet Hammurapi seadused Moosese seadused Linnriik - riik, mille pealinn on sama pindalaga kui kogu riik Astroloogia - tähtedelt ennustamine Astronoomia - tähtede uurimine Kiilkiri - mesopotaamia kiri Gilgames-mesopotaamia tuntuim kirjandusteos
satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid, kelle kuningas pärsia ülikute seast ametisse määras, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. 4 Poliitika ja valitsus Tänapäeval valitseb riigis isalmi monarhia: kuningas on riigi täielik valitseja, kuigi teda nõustab ministrite nõukogu (kelle kuningas valib)
ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu. Hammurapi seaduste kogu Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss. Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai. Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille
arvamusega. Ebameeldivamad tööd jäeti orjade hooleks. Hetiidid võtsid üle naabruses oleva Mesopotaamia kultuuri. Kasutasid kiilkirja, babülloonlaste kombel võeti kasutusele seadused. Esimesed, kes õppisid töötlema rauda, tööriistu. 1200 eKr- ründas vaenlane. Euroopast tulnud hõimud hävitasid riigi, hõimud sulandusid vallutajatega ühte. Pärsia riik sai suurriigiks 550 eKr pärast Mesopotaamia, Egiptuse ja India alade vallutamist. Kyros II. Pealinnad Persepolis ja Susa. Allutatud maades olid asevalitsejad e satraabid, kes võisid ameteid poegadele pärandada. Pärslased austasid alistatud rahvaste kombeid ja ei surunud oma usku peale. Suur Kuningatee- kuningate sidepidamine, 111 postijaama. Usk usuuuendaja- Zarathustra valitseb jumal e Tark Isand. Maailmas käib võitlus hea ja kurja vahel. Ohverdamine keelatud, püha tuli . Preestrid e. maagid. Foiniikia. Vahemere idarannik. 3000 eKr Kaubalinn. Head meresõitjad oletatavasti sõitsid
linnamüürid, protsessioonide tänav, Rippuvad aiad, Marduki tempel, sild üle Eufrati jõe. 13. Tähtsaimad Finiikia linnriigid, finiiklaste põhilised tegevusalad , tähestik ja selle mõju kirja arengule Pärsia suurriik: territoorium, pealinnad, valitsemise iseloomulikud jooned. Persepolis. V: Algne teritoorium- Pärsia lahe piirkond, naaberriikide (Meedia, Babüloonia, Lüüdia jt) alistamine ja tolerantne valitsemine. 4 pealinna: Persepolis, Susa, Ekbatana, Babülon. Riigi eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Riik oli jagatud staraapiateks, staraapiat juhtis starapiid, kelle valis ametisse kuningas, ta juhtis kohaliku sõjaväge ja kogus makse. Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik. 14. Millised olid tähtsamad Foiniikia linnriigid, foiniiklaste põhilised tegevusalad. Foiniikia tähestik ja selle mõju kirja arengule.
· Matemaatikas kasutati 60nendsüsteemi võtsid üht-teist neilt üle. · Osati arvutada ruut ja kuupjuurt · Kiilkiri kohadati pärsia keelele · Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased · Kujunes kuukalender · Persepolis, Ekbatana, Susa ja Babülon · Riik oli jagatud asehaldurkondades ehk satraapideks HETIIDID & PÄRSIA IMPEERIUM · Satraabid pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse Hetiitide kronoloogiline ülevaade · Alamatelt nõuti, et nad tunnistaksid kuningat ja maksasid makse · Kujunes tugev riik 1700 a eKr, pealinnaks Hattusa
rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Kõige suurem tsikuraat alus 91x91 ja kõrgus 90 m Paabeli torn oli peetud vanal ajal üheks maailmaimedest. See asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusjumal Mardukile. Dur-Untash, või Choqa Zanbil oli ehitatud 13. sajandil eK Untash Napirisha poolt ja asub Iraanis Susa lähedal. See on üks maailma kõige paremini säilinudest tsikuraatidest. PÜRAMIID - Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema hauaehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal. Mastabest arendati välja astmikpüramiid, astete täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile, Chefnerile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedale Giza väljale. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse
1992. aasta algusest alustasid armeenlased Karabahhia hõivamist sõjaliste vallutuste teel. 26. veebruaril toimus esimene suurem rünnak, mille käigus haarasid armeenlased täieliku kontrolli Karabahhia territooriumil Stepanakerti lähistel asuva Khojali linna üle ning tapsid sadu seal resideerunud asereid. Khojali veresaunale järgnenud kuude jooksul võtsid Karabahhia armeenlased koos "vabatahtlikega"Armeeniast ette aina uusi edukaid pealetunge. Mais õnnestus armeenlastel vallutada Susa ja Lachini linnad. Lachini hõivamise tulemusena loodi otseühendus Armeenia ja Karabahhia vahele nii nimetatud Lachini koridori näol. 1992. aasta suvel järgnes armeenlaste edule aserite vasturünnak, mille tulemusena suutsid aserid tagasi vallutada ligi poole Karabahhia territooriumist. Väidetavalt tänu Venemaa sõjalisele abile suutsid Karabahhia väed ennast koguda ja uuendada ning asusid taas vastupealetungile, et kaotatud alad aseritelt tagasi võita. Sügiseks oli armeenlaste
Kreeka käsitlustes on nende võitu nimetatud "demokraatia võiduks türannia üle". Pärslaste jaoks oli see sõda vaid üks paljude seast, mis kahjuks nii hästi ei läinud. Rahutuste tõttu riigis tegi Darius I riigi korraldudes muudatusi: · haldusreform: riik oli jaotunud 20-sse straapiasse; piirkondade sisekord ei muutunud, kuid igale poole saadeti riigihoidjaid, kes jälgiksid, et maksud koguneks ja säiliks rahu. · tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda. · kodifitseerimine: seaduseid; võeti eeskuju Babülooniast. · maksusüsteem: maad hinnati ära ja maksustati vastavalt; pärslased olid maksuvabad . · maksureform: mündi kasutuselevõtja maksud maksureformis, aga ka natuuras. 1 dareika (kuldmünt) = 20 seeklit (hõbemünt)
Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on
Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt:
-ndatel. Vallutas Elami, Larsa, Mari ja Assüüria. Hammurabi impeeriumi näol oli tegemist teise suurriigiga pärast Sargoni impeeriumi. Seda nimetatakse Vana-Babüloonia impeeriumiks/suurriigiks. Hammurabi oli tuntud seaduseandjana, kuid ta polnud esimene. Hammurabi seaduse aga teevad meile oluliseks: see seadustekogu on pea terviklikult säilinud. Ta lasi oma seadused kivisammastele ja avalikuks vaatamiseks panna väga paljudesse linnadesse ja piirkondadesse. 20. sajandi alguses leiti Susa linnast pea terviklikult säilinud sammas seadustega. 3 Hammurabi seaduste kogu võib keskeltläbi kolme ossa jagada. Alguses tüütult pikk proloog. Siis algab seadustejada, mida formaalselt eriti struktureeritud pole, aga esile võib tuua mõningaid valdkondi: 1) Kuritegude/süüdlaste väljaselgitamise kohta. Jumalatele on teatud roll antud (näiteks veeproov).
Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt:
Egiptusele. Hästi kuulus on Sureva Ema Lõvi Minivest. Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga, mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr)
indoeurooplased. · Suurriigi rajas Kypros II (559-529) vallutades Iraani, Väike- Aasia, Mesopotaamia ja tema järglane ka Egiptuse. · Dareios II proovis alistada Kreekat. · 330 eKr langes Pärsia impeerium Makedoonia Aleksandri vallutustega. b. Valitsemine: · Suurkuningas sageli õukonnaga ringreisil 4 pealinna (Susa, Persepolis, Ekbatana, Babülon). · Satraabid kuninga määratud asevalitseja (sõjavägi ja maksud) c. Suhtumine alistatud rahvastesse leebe: · Toetuti kohalikele ülikutele. · Ainsaks nõudmiseks maksud. · Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus). d. Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle
aristokraate. Et tagada satraapide ustavust, saatsid kuningad spetsiaalseid ametnikke nende tegevust kontrollima. Samal ajal pöörati suurt tähelepanu ka hoolitsusele ühendusteede eest riigi eri piirkondade vahel, et sõnum ohust või vastuhakust riigi äärealadel jõuaks võimalikult kiiresti suurkuningani. Eriti oluliseks kujunes regulaarsete postijaamadega varustatud Suur kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääne-osast Susa linna Lõuna-Iraanis. Kõigi nende abinõude tagajärjel oli Pärsia impeerium vallutusel põhineva hiigelriigi kohta silmapaistvalt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga. Seetõttu polnud Pärsia kuningatel üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. Kui tuligi ette allutatud rahvaste ülestõuse, siis suudeti need enamasti küllalt ruttu maha suruda
Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal.
Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra
sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi
sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi
sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi
2. Sov in ! (Tavaststjerna), 1894 3. Fàgellek (Tavaststjerna), 1891 4. Vilse (Tavaststjerna), 1894 5. En slända (Levertin), 1894 (?) 6. Õhtul (Frosman-Koskimies), 1898 7. Laastuke lainetel (Calamnius), 1898 OP.35 Kaks laulu klaveri saatel, 1907-1908 1. Jubal (Josephson) 2. Teodorea (Gripenberg) OP.36 Kuus laulu klaveri saatel, 1899 1. Svarta rosor (Josephson) 2. Men min fàgel märks dock icke (Runeberg) 3. Bollspelet vid Trianon (Fröding) 4. Säv, säv, susa (Fröding) 5. Marssnön (Wecksell) 6. Demanten pà marssnön (Wecksell) 42 OP.37 Viis laulu klaveri saatel 1. Den första kyssen (Runeberg), 1898 2. Lasse liten (Topelius), 1898 3. Soluppgang (Hedberg), 1898 4. Var det en dröm? (Wecksell), 1902 5. Flickan kom ifràn sin älsklings möte (Runeberg), 1901 OP.38 Viis laulu klaveri saatel 1. Höstkväll (Rydberg), 1903 2. Pà verandan vid havet (Rydberg), 1902 3
kelle määras ametisse kuningas ja kes jälgisid et maksud koguneksid ja et säiliks rahu. Lisaks ka formeerisid alalist sõjaväge ja rakendasid elanikkonda avalikel töödel. - Lõi vana-pärsia kirja, sooviga anda oma riigile staatust. Dariuse ajal tehti ka tagantjärele kuningate nimedega raidkirju. - tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda - Dariuse ajal hakati raha müntima, enne vahetati niisama kulda hõbedat ja muud. Pärsia religiooni-ja rahvastikupoliitika (pmts sisepoliitika?) : religioosne sallivus (mitte üksikisiku vastu). Pärsia kuningad valitsesid nagu despoodid. Kõik, kes ei kuulunud perekonda, olid kui orjad
Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest
Laibad müüriti sealsamas ehitise seina sisse. Ehitamine toimus 3. sajandist eKr 17. sajandi alguseni (2000 aastat). Lõpptulemuseks oli umbes 3500 km pikkune müür. See on tänapäeval ainus inimkätega loodud rajatis, mis on näha ka Kuule. SUUR KUNINGATEE – suure Pärsia riigi eri osade vahel ühenduse pidamiseks, korraldasid kuningad maanteede ehitamist. Tähtsaim neist oli Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia läänerannikult Susa linnani teisel pool Mesopotaamiat. Kuningatee ääres paiknes kindlate vahemaade tagant 111 postijaama, kus kuninga käskjalad said väsinud hobused puhanute vastu vahetada. Nii kulus sõnumi viimiseks riigi ühest otsast teise vaid mõni päev. Kuningas oli kursis kõigega, mis tema hiiglaslikus riigis toimus. SUUR SIIDITEE – kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel. Selle kaudu veeti Hiina kaupu Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemere maadesse. Hiina kaupadest hinnatai läänepoolsetes
allikmaterjal mis ühtset tervikut lõimida ei võimalda. Põgusalt Pärsia riik võttis üle vana allutatud alade võimu süteemi, Pärsia kuningad ei üritanud uuta seda valitsemis süsteeme rohkem kui vaja oli, allutasid need vanad süsteemid oma riiklikule kontrollile, valitses suur kuningas , absoluutne monarh, kreeklased nimetasid seda despootiaks, nende silmis oli pärsia kuningas despooti arhetüüp, resideerus oma pealinnades, kerkis esile Media pealinn Ecbatana, vana Eelami pealinn Susa, Dareios rajas uue rituaalse pealinna Persepolise , oluline roll oli ka Babylonil.Impeeriumi kõige suurem linn. Kuninga õukond rändas kolme peamise linna vahel talvel suvel , ja Susa oli nagu rohkem poliitiline linn. Õukond oli palju rahvuseline, seal oli juute, kreeklasi arstid,pärsia kuninga nõunikud, kreeklased pärsia armee ülemjuhatajad, aristokraatia oli selgelt indo-euroopa , aaria päritolu, ehk pärslased. Tema ülikond koosnes samuti Iraani aristokraatiast
varasta võite"). Faalanksi kahjustamiseks paigutas Dareios oma tsentri ette aisade ja rataste külge kinnitatud teradega sõjavankrid, mis aga makedoonia vibulaskurite poolt juba eemalt kahjutuks tehti. Lahing, kus Aleksander tavapäraselt oma hetairidega paremalt tiivalt ja faalanks tsentrist ründas, Parmenion Tessaalia ratsanikega aga juhtis mõneti nõrgemat vasakut tiiba, lõppes Dareiose põgenemise ja pärslaste raske lüüasaamisega. Aleksander hõivas vastupanuta Babyloni ja Susa, ning pärast veel ühte võitu pärslaste üle ka Persepolise idapoolsel kiltmaal. Persepolise kuningalossi mahapõletamine 330. a. (pole selge, kas ettekavatsetult või joomingul üles köetud tunnete tagajärjel) tähistas sümboolselt hellenite kättemaksu täideviimist (Persepolise hävingut nähti hüvitusena Ateena mahapõletamise eest Xerxese poolt). Kui Aleksander Persepolisest põhja poole liikudes Ekbatana vallutas, tappis rühm iraani ülikuid Kesk-
kujunes Zoroastrism. Meedialaste kuninga Kyaxarese ajal kujunes välja Meedia suurriik (625 – 585). Kuningas Kyros II (559 – 529) rajas Ahhemeniidide dünastia ning vallutas Meedia, Lüüdia ja Babüloni. Kujunes välja paljudest rahvastest koosnev Vana-Pärsia impeerium. Kambyses II (529 – 522) liideti Egiptuse ja Foiniikia alad, Väike-Aasia. Dareios I (522 – 486) ajal oli Pärsia riigi riigi õitseng. Koosnes 20 satraapiast – halduspiirkond, mille eesotsas seisis satraap. Pealinn Susa. Rajati korralik teedevõrk, tekkis üsna tõhus postiteenuste süsteem. Kehtestati ühtne maksusüsteem (10 % maaga seotud tulust, kaubandus oli enamasti maksuvaba). Hõivati Põhja-India. Järgnesid Xerxes I ning Dareios II ja III. Pärsia impeerium oli suurim impeerium nn Vana-Idamaades. Tegemist oli suhteliselt tsentraliseeritud riigiga, kuid paljudes piirkondades oli lokaalsetele üksustel arvestatav autonoomia (nt Kreeka linnriigid Väike-Aasias).
Vana Testament on vb kirja pandud Pärsia võimu ajal, seega seal kujutati ka juutide nägemust sellest riigist. Riigikorraldus. Pärsia riik võttis üle allutatud alade võimusüsteemi. Jäi mulje, et Pärsia kuningas muutsid valitsemisviisi vaid hädapäraselt. Samas nad allutasid need oma riiklikule kontrollile. Valitses suur kuningas (kreekas nimetati despootiaks), kes kellelegi ei allunud. Kuningas resideerus pealinnades. Echbatana, Persepolis, Susa, hiljem oli suur roll ka Babülonil. Õukond oli paljurahvuslane, sh ka kreeklasi, juute. Valitsev kiht oli aaria päritolu ehk pärslased või muud indoeurooplased. Pärsia riigi alamad olid suht leplikud selle võimuga, eriti VP alal. Samas kreeklased ei leppinud kunagi sellega nagu ka Egipitus. Samas oli Pärsia riik suht stabiilne ja kestis 200a. Seni oli ta maailma suurim impeerium. Stabiilsust ei lõhkunud niivõrd vastuhakud kui dünastiasisesed tülid, mis viisid vennatapusõdadeni.
viidetega Hammurapi koodeksile (eelnevast perioodist seda ei ole, kuigi pole alust arvata, et kohtunikud koodeksit poleks kasutanud otsuste tegemisel). Uuesti tuleb koodeks päevavalgele 1901-1902 Susas. Scheil jaotas Hammurapi koodeksi paragrahvidesse ja tõlkis selle. 3.3. Koodeksi uurimislugu Avastamine - steeli leidis 1901/1902 talvel prantsuse arheoloogiline ekspeditsioon J. de Morgani juhtimisel Susa akropolis. Katkendeid on leitud Susas, Ninives (Assüüria kuninga Assurbanipali raamatukogus), Uus- Babüloonia ajast veel 20 katket. Esmane tõlkija Vincent Scheil 1902.a. prantsuse keelde, temalt pärineb ka koodeksi jaotus 282§. Ta oletas, et sambalt on puudu 35§, viimased on hiljem rekonstrueeritud teiste leidude abil. 1914.a. ilmus A. Poebeli publikatsioon, mis tegi kättesaadavaks 90-162. Eesti k. tõlge A. Annus 2001.a
It gave to the Greeks the crucial information that Persia was planning to conquer them. According to Herodotus, The way they received the news was very remark-bale. Demaratus, the son of Ariston, who was an exile in Persia, was not, I imagine—and as is only natural to suppose—well disposed toward the Spartans; so it is open to question whether what he did was inspired by benevolence or malicious pleasure. Anyway, as soon as news reached him at Susa that Xerxes had decided upon the invasion of Greece, he felt that he must pass on the information to Sparta. As the danger of discovery was great, there was only one way in which he could contrive to get the message through: this was by scraping the wax off a pair of wooden folding tablets, writing on the wood underneath what Xerxes intended to do, and then covering the message over with wax again. In this way
Boyle, and C. L. Kastner. products. In Advances in Meat Research, vol. 3: 2007. Instrumental and consumer evaluation of pork Restructured Meat and Poultry Products, edited by A. restructured with Activatm or with Fibrimextm formu- M. Pearson and T. R. Dutson. New York: Van lated with and without phosphate. LWT 40:179– Nostrand Reinhold Company. 185. Kuraishi, C., J. Sakamoto, K. Yamazaki, Y. Susa, C. FMC Biopolymer. 2001. Restructured Food Applications. Kahura, and T. Soeda. 1997. Production of restruc- Singapore: FMC Corporation, The Cavendish. tured meat using microbial transglutaminase without Fraser, E. M., A. C. Clegg, and A. H. Martin. 1993. The salt or cooking. Journal of Food Science use of hot-set binders in restructured lamb roasts. 62(3):488–490. AgResearch MIRINZ Technical Report 930. Lewis, G. J., and P. P
annaabi.ee 
