Lähis-ida (0)

 Tänapäeva Iraagi territooriumil. 
 „Jõgedevaheline maa“ –  Tigris  ja 
Eufrat. 
 Põllumaade rajamine  soode  ja 
kõrbete arvelt. 
 Puidu ja kivi puudus, savi ja 
pilliroo üleküllus. 
  Avatus  välismaailmale. 
 Esimesed riigid rajati sumerite poolt –  linnriigid . 
U 3000 eKr. 
  Sumerid  olid esimesed ka järgmistes 
valdkondades: 
 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 
 2) ratta ja vankri  leiutajad ; 
 3) adra leiutajad; 
 4) kirja leiutajad; 
 5) positsiooniline  arvusüsteem ,  mõõdud  ja 
kaalud; 
 6) kirjapandud seadused; 
 7) vanimad koolid; 
 8) vanimad raamatukogud; 
 9) vanim  eepos  „Gilgameš“. 
 Pärast sumereid olid M. aladel 
veel järgnevad riigid-rahvad: 
  Akadi  riik 
 Vana- Babüloonia  – kuulsaim 
valitseja  Hammurapi  ( u 18. 
sajandil eKr), kes läks ajalukku 
oma seadustekoguga.
 Assüüria riik
 Uus-Babüloonia – Paabeli torn, 
Semiramise  rippaiad . 
 Jumalad olid inimesetaolised. 
Nende nimed ja ülesanded 
ajapikku muutusid – algselt oli 
tähtsaim jumal Anu (An), hiljem 
Bel (Baal), lõpuks  Marduk . 
 Surmajärgset elu kujutati kurva ja 
üksluisena, seepärast tuli kõik 
saavutada maapealses elus. 
 Väga oluline oli oma  saatuse  
lugemine ja  ennustamine  
taevatähtede järgi. Taevakaar oli 
jagatud 12 sodiaagi tähtkujuks. 
Ennustasid erilised preestrid. 
 Rahvas Kaananimaal. 
 Hakkasid kummardama 
ainujumalat Jahvet. 
 Jumal on maailma looja ning 
valitseja. 
 Prohvetid kuulutasid ka õige 
kuninga ehk messiase tulekut, kes 
tagab juutide riigi hiilguse ning 
saabub maapealne jumalariik. 
 Juutide usk põhineb käskudest 
kinnipidamisel,  käsud  tõi juutidele 
Mooses . 
 Juudid peavad end seeläbi 
väljavalitud rahvaks. 
 Juutide käsuõpetuses (Toora) on 
kokku üle 600 käsu-keelu. 
 Kuulusid indoeuroopa rahvaste 
hulka, kes rändasid tänapäeva 
Väike- Aasiasse . 
 Nende riik eksisteeris u 1700 – 
1200 eKr. 
 Läksid ajalukku sõjaka rahvana, 
kes õppisid esimestena  töötlema  
rauda. 
 Sõjaväe tugevuse aluseks oli 
sõjavanker . 
 Rajasid oma riigi  Iraani  kiltmaale I 
aastatuhande keskel eKr. 
 Impeeriumi loojaks oli  Kyros  II. 
 Riigi eesotsas seisis piiramatu 
võimuga kuningas, kes resideerus 
neljas pealinnas (Persepolis, 
Babülon , Susa, Ekbatana). 
 Kuningas määras riigi eri 
piirkondade (e satraapiate) 
etteotsa  tavaliselt pärslastest 
asevalitsejad –  satraabid , kes 
vastutasid maksude laekumise ja 
kaitseküsimuste eest. 
 Kohalike allutatud rahvaste 
traditsioonilist eluolu ja religiooni ei 
üritanud  pärslased  muuta, vaid 
võtsid ise  neilt  üle kultuurisaavutusi 
(n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati 
korrapärast maksude tasumist ja 
lojaalsust Pärsia  kuningatele ning 
toetati kohalikke ülikuid ning 
jumalaid. 
 Vaatamata hiiglaslikule 
territooriumile oli  Pärsia   impeerium  
kahe sajandi jooksul suhteliselt 
stabiilne ühiskond ja allutatud 
rahvaste ülestõuse tuli harva ette. 
Pärsia suurriigile sai saatuslikuks 
Makedoonia  Aleksandri  sõjakäik  (334 
– 325 eKr), kes üheksa aastaga 
vallutas Pärsia riigi ja tegi Babüloni 
linnast oma impeeriumi keskuse.
 Algselt kummardasid pärslased 
 Pärslased
enam-vähem samu jumalaid, 
nagu muistses Indiaski. Lisaks 
sellele austasid nad  elavat  tuld. 
Religioosseid talitusi viisid 
pärslastel läbi preestrid e  maagid . 
 Umbes 7. - 6.saj vahetusel 
reformis  õpetlane  ja usu- uuendaja  
Zarathustra  põhjalikult kogu 
pärslaste religiooni. Zarathustra 
õpetus –  mazdaism , pandi 
järgnevate sajandite jooksul kirja 
Iraani pühade tekstide kogumikku 
Avesta , mis sisaldab hümne 
jumalatele, palveid jne. 
 Mazdaism on oma  olemuselt  
dualistlik  religioon , mis räägib hea 
peajumala Ahura  Mazda  (Tark 
Isand ) ja  kurjuse  kehastuse Angra 
Mainju (Kuri Mõte) lakkamatust 
võitlusest maailmas. 
 Zarathustra õpetus on oma 
iseloomult eshatoloogiline (kr k 
eschatos – äärmine, lõplik) ehk 
kuulutas ette headuse/tõe  võitu  
vale/kurjuse üle tulevikus ning 
igavese õnneajastu saabumist. 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17