Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinn keskajal, talupojad, tsunft (0)

1 Hindamata
Punktid
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5. Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine . 8.Talupoegade olukord keskajal halvenes. Koormisteks olid palgivedu, teotöö ja loorusrent mis hiljem muutus raharendiks. Elatust said enda töö pealt ja saagilt. Õiguseid oli vähem ja kehtestatud sunnismaine pärisorjus. Eluolu oli halb(orjus) elasid mõisades kus töötasid. Riided olid tavalised, keskaja inimese omad ja söödi omatoodangut. 9.10. 11. See edendas majandust ja kaitses kaupmeeste vara varastamise eest. 12. Tsunft tegutses skraa käsikirja all ja oli teine kõige mõjuvõimsam linnavalitsuse osa kuid eestis oli tsunfte ainult 2 ja need olid mittesakslaste tsunftid ja saklaste tsunftid.
Tallinn keskajal-talupojad-tsunft #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sam Schmidt Õppematerjali autor
1) linna põhitunnused 2) Lübecki linnaõigus. 3) rae ülesanded 4) sunnismaine pärisorjus 5) adratalupojad. 8) talupojad hakkasid rohkem töötamas 9) talupoegade olukord keskajal 10) mis edendas majandust 11) tsunft

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg Eestis
9
docx

Keskaeg Eestis

1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus ­ mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.­30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg mis sulasid kokku linnalähedaste küladega

Ajalugu
Keskaeg Eestis
8
doc

Keskaeg Eestis

adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum

Ajalugu
Keskaegne Eesti
8
docx

Keskaegne Eesti

talupojad, ning sulased ja teenjad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. Talurahva koormised 16. sajandiks. Talurahva koormised olid , kümnis, hinnus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine, pärisorjuse kujunemine (mõisted pärisorjus, sunnismaisus, teokohustus, adra- e. haagikohtud ...). Keskajal talupoegade väärtus mõisnike jaoks kasvas, see ei toonud talupoegadele mingit kasu. Juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge ,mida nad harivad, st kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti erinevaid kokkuleppeid , mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma, linna tõrkusid nende kokkulepetega ühinemast. Koos teokohustuse maksuga suurenesid ka muud nõutavad maksud ­ kümnis . Talupoegadelt võeti ka relvakandmisõigus.Tuli ette talupoegade võõrandamist maast lahus . Talupoegi

Ajalugu
Keskaegne ühiskond
15
docx

Keskaegne ühiskond

Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG 3 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude

Ajalugu
Keskaegne ühiskond
10
docx

Keskaegne ühiskond

suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes

Ajalugu
Eestimaa keskaeg
11
doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad.

Ajalugu
Keskaeg
20
doc

Keskaeg

kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöö-toodangut ning eelistas hoopis käsitöötooteid oma põllusaaduste ülejääkide vastu vahetada. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Kuna ühe mõisa territooriumil polnud tavaliselt käsitöölisele äraelamiseks piisavalt tööd rändasid nad tellimusteotsinguil külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid

Ajalugu
10-klassi ajalugu-eesti-ajalugu
30
odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

ära eestlaste, liivlaste ja latgalite vastuolu  Koondunud sõjavägi oli orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks 5. VÕÕRVALITSEJAD EESTI ALAL 13.-14. SAJAND Eesti alade jagunemine peale muistset vabadusvõitlust: Tartu Piiskopkond- Sakala ja Ugandi ühes külgnevate maakondadega sai Eestimaa piiskop Saare-Lääne piiskopkond- Riia piiskop, keskus Lihulas Põhja-Eesti- Stensby lepinguga Taani kuningale ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), keskus Tallinn Mõisted: Eestimaa – Põhja- Eesti, mis oli Taani võimu all Liivimaa – sakslaste võimu all, sinna kuulusid Eestis ja Lätis vallutatud alad Maahärra – sõltumatu valitseja, kes oli maa eesotsas, nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike Harju-Viru – Taani valdus Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu – neil olid iseseisvad maahärrad, Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun