Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid. Kõne areng. Kolmanda eluaasta kriis.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
varase, eluaasta, väljend, lapseeas, jonn, negatiivsus, kognitiivne, ühistegevuse, kognitiivsed, standardid, eluaastal, sotsialiseerumise, kiindumus, amortisatsioon, sünnieelne, koba, valdkond, kasvajad, tool, nukk, lusikas, sensoorne, puutetundlikud, viide, teisisõnu, ekstrakti, teemadel, nukud, pallid, operatsioon, esiteks, isoleerida, operatiivneTallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng ................................................
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt
Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+)
eelistavad vähem liikumist nõudvaid tegevusi ning mängivad sageli paaris. Uurimuses 3-ja 5-aastaste kohta toetasid emad, isad ja ka samaealised kaaslased laste soole kohast käitumist ning laitsid soole mittekohast käitumist. Lapsed imiteerivad rohkem samasoolisi eeskujusid ja jäljendavad soole omaseid tegevusi, kuna nad saavad aru, et samasoolised lapsed teevad nii. Sooskeemid on kognitiivsed struktuurid, mis organiseerivad soo teadmuse ootuste kogumisse, mis hõlmab seda, mida on oluline jälgida ja mida on kohane jäljendada. 4.või 5.eluaastaks suudavad lapsed eristada põhilisi erinevusi, näiteks musta ja valget inimes, ning paari järgmise aasta jooksul keerulisemaid, näiteks angloameeriklasi ja hispaanialasi. Paljudel lastel ilmneb rassiline eelarvamus 4.või 5.eluaastast, kui nad
protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Arengut võib vaadelda 4 erinevast aspektist: 1. Kognitiivne areng- mõtlemine, tajumine 2. Sotsiaalne areng- käitumine, suhted teistega 3. Emotsionaalne areng- tunded, hoiakud 4. Füüsiline areng- olulisem, sest see on baasiks igasugusele muule arengule. Küpsemine- osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaanselt. Võib käsitleda: · Bioloogilises tähenduses- arengupsühholoogid
- Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks?
konstrueerib laps oskusi, mida ta vajab tulevikus. Rekapitulatsiooni teooria (Hall, 1920) Mäng on bioloogilise evolutsiooni produkt ja selle areng ja selle areng järgib inimkonna arengut. Kaasaegsed ( kognitiivsed ja sotsiaalsed) mänguteooriad Erutuse vaheldumise mänguteooria ( Arousal Mäng on seotud uurimisega. Asjade uurimine Modulation) ( Berlyne, 1960; Ellis, 1973, muudab erutuvuse taset, kui kohutakse Hutt, 1985) uudsete situatsioonidega. Kui organism on tüdinenud , siis erutus suureneb läbi 8
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine
..........................................................................................150 Mõtlemine..........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159
Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele sõnavara ja grammatikareeglid, mida räägivad ümbritsevad täiskasvanud või vanemad lapsed. Reeglid ehk grammatika ongi see, mis annab keelele selle ebatavalise jõu, sest võimaldab
viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks:
suhtes. Kuid on tehtud uuringuid, et lasteaiakasvatus on väga kvaliteetne ning sellistes tingimustes ei mõjuta see lapse intellektuaalset arengut ja ei löö kiilu ema ja lapse kiindumussuhtele, kui laps on juba piisavalt vana. Lapsi ei pea ilmtingimata viima lasteaeda, 14 on võimalus ka palgata lapsehoidja. Kuid Mayall ja Petri (1981) leidsid, et lapsed on lapsehoidjaga tihti ebakindlad ning nende keele- ja kognitiivsed võimed madalamad, kui lasteaias käivatel lastel. Lasteaialapsed on nõus rohkem asju jagama, koostööd tegema ja on empaatiavõimelised. Lk 108-110 4.2. Seotussuhted Seotussuhte alguse tähistajaks on märk, et imik orienteerub eelistavalt ühe või enama eristatava inimese järgi ning signaliseerib nende suunas. Seotussuhte algus on kusagil 7-9 kuu vanustel imikutel. Oma liikumise seostab ta eelistavalt välja valitud inimesega ja püsib selle isiku läheduses
vastuolude tõttu · ! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub Piaget kognitiivse arengu mudel: Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele
........................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng...........................................................................................6 1.5. Emotsionaalne areng...............................................................................................8 2. mäng..............................................................................................................................9 2.1
4 hakatakse. Just see laste endi poolt mängu organiseerimine loobki omapärase laste ühikonna (viidatud Ugaste 2005:157) . Elkonin on kirjutanud, et mäng tekib ühiskonna ajaloolise arenemise käigus lapse koha muutumise tulemusel ühiskondlike suhete süsteemis (Spikovskaja 1986:5). Esemeline tegevus Lapse mängu esimesed vormid tekkivad praktilise esemelise tegevuse raames. Esemeline tegevus, vähemalt kujunemise alguses, varases lapseeas on olemuselt kahesugune...Sellest areneb kaks erinevat tegevust. Üks on puht praktiline, milles on olulisel kohal asja tähendusega seotud operatsioonide teostamine. Teine on tegevus asjade tähendustega, nende kasutamise üldiste skeemidega, mida rakendatakse üha erinevates, uutes situatsioonides. Tegevus asjadega nende tähenduse järgi ongi varase lapseea esemeline mäng (samas:14). Elkonin rõhutab mõtete, et 2-3 aastastel lastel on suhteliselt väikesed nõudmised asendusesemele
Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei
Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu. Ta uskus, et need 4 printsiipi töötavad koos. Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini (eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust: - Vaja kasutada mudeleid ja eeskuju- läbi selle õpetada. - Suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Tegevus + teadmised. · Laste kognitiivne võimekus piiratud- see on tolle aja kohta väga põhjapanev näide. Ta räägib et nende mõtlemine on teistsugune kui täiskasvanutel. · Sünnipärane uudishimu Locke räägib ka sellest, et laste temperament on vanusest olenev. Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval.
"avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Mina tutvustan eelkooli ealise lapse sotsiaalset ning emotsionaalset arengut. Lapse areng 3-7 eluaastal Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak üha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv.
SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG............................
laps on emaga uuesti kohtudes segaduses võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi väga väike osa katses osalenud lastest · On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme- poole- aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) · Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) John Bowlby ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1
Mikrotasand kodu Makrotasand ühiskond Arengu faktorid · Bioloogilised tegurid, mis mõjutavad arengut · KK tegurid (nii füüsiline kui mittefüüsiline) · Kasvatus, õpetus · Enesearendamine Arengu alaliigid · Füüsiline areng kuidas erinevad kehastruktuurid ,,küpsevad" Nt kasv (pikkus) · Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd))
(Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Edaspidi katsun puudutada füüsilist ja põgusalt kognitiivset arengut. Viljastumisest sünnini Rasedus kestab 40 nädalat, millest 2 nädalat loetakse viljastumise perioodiks. See 40 nädalat tähistab inimarengu esimest etappi, mis omakorda on jaotunud kolme staadiumisse: Eostusperiood- isa seemneraku ühinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sügoodiks
Igas vanuseastmes on lapsel omad vajadused, millede täitmisel või täitmatajätmisel on lapse arengu seisukohalt väga oluline tähendus. Teades eenevat on ääretult oluline hakata arendama isiksuse tundeelu püramiidi lapse sünnist peale. Kindel alustugi, mis on saavutatud lapse esimestel eluaastatel, tagab harmoonilise arengu edaspidi kuni küpse eani välja. Millised on põhilised võtmesõnad soovitud tulemuse saavutamiseks? 5 1. 0 - 1 eluaasta. Vajalik on saavutada USALDUS, mis siin tähendab, et laps võib usaldada maailma enda ümber, võib loota abile ja tähelepanule, saada tunnustust sellele, et laps on väärtuslik ja oodatud. Esmaseks usalduse tekitajaks on lapsele EMA olemasolu. Ema on siin mõistetud laiamalt see on üks isik, kes oleks lapsega koos, kes vastaks tema nutule, kes reageerib lapse "nõudmistele" toidu, kuiva mähkme või lihtsalt seltsi suhtes
looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks. · Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades. · EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises. Teoreetikud arvavad, et paljud lapseeas etapid valmistavad inimest ette täiskasvanu eks. · EVOLUTSIOONI KÄSITLUSE KRIITIKA evoutsioonilise mõtlemise probleem on see, et inimkäitumise ülesehituses paistab olevat isegi paindlikum kui teiste arenenud imetajate oma. · SOTSIAALKONSTRUKTSIONISTLIKUD KÄSITLUSED lapsepõlv on sotsiaalne konstruktsioon, mis on rohkem seotud sellega, kuidas inimesed, seda defineerivad. Inimeste hoiakuid lapsepõlve mõjutavad aeg ja kultuur
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju
Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid Kognitiivne areng – õpib keskkonda tundma, peamiselt nägemine ja kuulmine Mälu areng - Äratundmine - mäluprotsess, mis eeldab tuttava stiimuli kohalolekut. Meenutamine - mäluprotsess, mis on seotud mälupildiga tuttavast stiimulist. Sotsiaalne areng – 1 kuu laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale, 1-3 kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja
G.S. Hall leidis, et see peegeldab ka psühholoogilisi ning, et lapsed kordavad esivatenate arengut. Otsiti vastuseid sellele, kuidas siis toimib ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. 1882 sai arengupsühholoogiast iseseisev distsipliin. W. Preyer kirjutas raamatu laste psüühikast, teda huvitav, kuidas töötab uudishimu ning nägi, et uudishimu periood on võrdlemisi pikk. Rõhutas, et uuringud peavad olema läbimõeldud. A. Binet uuris, kuidas toimub laste kognitiivne uurimine ning kahtles eelnevates uurimistulemustes, suhtus neisse kriitiliselt. 1905 aastaks avaldati testid Binet ja Simon poolt töötati välja sooritusnormid, eristati vaimset (mida määrati soorituse alusel) ja kronoloogilist vanust. J. M. Boldwin oli huvitatud laste kognitiivsest mõtlemisest ja andis välja "Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate staadiumite/astmete: 1
psüühika osalust. Psüühika võimaldab tunnetada ja peegeldada objektiivset tegelikkust, läbi psüühika saame suhestuda ümbritseva keskkonnaga. Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine
Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv (Kivisalu 2005: 58). Referaadi eesmärgiks on uurida mängu arenguteoreetikuid - Võgotski´t, Piaget´i ja Elkonin´i, püüdes välja tuua nende lähtekohad mängust ning ühised vaatenurgad. 1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja sellepärast teadliklt mängib. Laps
annaabi.ee 
