600 1222 804 850 967 830 560,6 800 1704 1093 1160 1335 1130 767 1000 2202 1394 1478 1725 1436 984 1200 2717 1695 1800 2131 1754 1206 1500 3504 2164 2294 2779 2239 Arvutused 200°C juures Õhu entalpia Suitsugaaside entalpia =1 Suitsugaaside entalpia Suitusgaa Õhu Suitsugaaside side entalpia entalpia =1 entalpia Hg 200 2478,51 2915,31 3039,23 400 5050,19 5977,35 6229,86 600 7733,69 9187,87 9574,55 800 10529,00 12575,62 13102,07 100 13380,22 16114,34 16783,35 0 120 16343,25 19703,61 20520,77 0 150 19343,55 23441,26 24408,44 0
90-õõnesplokk · 90 mm laiused õõnesplokid sobivad eelkõige mittekandvate ja vähekoormatud vaheseinte ladumiseks. · Pigemntide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv värvitoon. · Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline, siis võimaldavad nad laduda vaheseinu minimaalse viimistkuskuludega. · Välisfassaadina ning otseses kokkupuutes kuumade suitsugaaside ja tulega kasutada ei ole soovitav. Puhta vuugiga sein ei vaja lisaviimistlust, kuid soovikorral võib seina värvida. Sileda pinna saamiseks piisab vuukide täitmisest ja pahteldamisest. Müüritise jäämisel avatuks välistele niiskusallikatele, tuleb vee eemalejuhtimiseks kasutada hüdroisolatsioonivahendeid. 140-õõnesplokk Koplekti kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus- ja nurgaplokk 140 mm laiused õõnesplokid sobivad kõigi müüritise tüüpide (vundamentide,
pinnale, korstna otsa. väikekatlad. kokku korstna lõõri Korsten peab olema küllalt Soojusvahendaja ristlõikega. Suitsugaasi soojapidav, et suitsugaas konstruktsiooni kuulub temperatuur langeb pidevalt liigselt ei jahtuks. See tooks tulekolle, suitsukäigud ja piki lõõre liikudes, selleks et endaga kaasa suitsugaaside seinakonstruktsioon. lõõri seinad soojeneksid liikumise languse ning Tulekolle laotakse üldiselt ühtlaselt soojamüüri ulatuses langeks tõmme. Suitsugaasis punasest tellisest. Ahjudes ja tuleb suitsugaaside on alati küllalt palju veeauru, kaminates on soovitav kolde liikumiskiirust tõsta, seda liigsel jahtumisel võib sisemise voodrina kasutada võimaldab lõõri ristlõike
tuhaväljad. Kasutamist leiab vaid kolmandik põlevkivituhast. Põlevkivienergeetikas ja -keemias tekkivad jäätmekogused moodustavad enamuse Eesti aastasest jäätmemahust. Ülesanne Määrata põlevkiviküttel töötava elektrijaama kaadmiumi (Cd) ja elavhõbeda (Hg) aastabilansid ja täita tabel A ning skeem B, kui elektrijaamas põletati aastas P (1 400 000) tonni põlevkivi. Lähteandmed 1. Joonisel 1 on põlevkivikolde ja selle suitsugaaside trakti põhimõtteskeem koos tuha proovivõtu kohtadega (10 punkti). 2. Põlevkivi tuhasus on T% (45,0). 3. 1 tonn põlevkivi sisaldab 1,33 g Cd ja 0,17 g Hg. 4. Elektrijaamades põlevkivi põletamisel tekkivate tuhavoogude massibilanss (%-des) ning Cd ja Hg kontsentratsioonide keskendatud väärtused tuhavoogudes (g/t) on esitatud tabelis A. 2 Põlevkivi
Ahju proportsioonid ja pinnaviimistlus peavad sobima ruumi interjööriga Ahjude hulk hoones olgu minimaalne, Ühe ahjuga võib kütta kuni kolm ruumi Nõuded kolletel Kolde järgi jagunevad ahjud: umbse põhjaga restkoldega lisakambritega Kütuse ökonoomseks kasutamiseks peab kolle vastama järgmistele nõuetele: Kütus peab koldes põlema võimalikult täielikult. Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike Täielikumaks põlemiseks peab olema koldes võimalikult kõrge temperatuur Kolde ja lõõride asjatu jahutamise vältimiseks peab koldesse sattuva liigõhu kogus olema minimaalne Kütuse paiknemine koldes ja põlemis reziim peavad võimaldama kütuse ühtlast ja täielikku ärapõlemist Kogu kütuse ühtlaseks kokkupuuteks põlemisõhuga peab õhk koldesse pääsema läbi koldepõhjas oleva tuharesti
424] valemist (10-16) V0 = 0,0889 · Ct + 0,265 · Ht + 0,033 · St – 0,0333 · Ot = = 0,0889 · 40,198 + 0,265 · 4,8556 + 0,033 · 0 – 0,0333 · 34,0688 = 3,722 m03/kg Tegelik õhukogus on liigõhuteguri kordsena suurem. Halupuidu põletamisel valime liigõhuteguri α = 2, millest tulenevalt tegelik õhuhulk kilogrammi 20% niiskusega puidu põletamiseks on V = α · V0 = 2 · 3,722 = 7,444 m03/kg. 4. Suitsugaaside koostise ja koguse arvutus tugineb samuti põlemise materjalibilansile nagu ka vajalik õhukogus. Valemid selleks leiduvad samas kirjandusallikas [2, lk 425]. a. Süsihappegaas on kolmeaatomiliste kuivade gaaside üks komponent. Kuna puidus väävlit on imevähe, siis on CO2 ainuke kolmeaatomiline kuiv gaas. VCO2 = 0,01866 Ct = 0,01866 40,198 = 0,750095 m03/kg b. Veeauru maht suitsugaasides võtab arvesse viiel erineval põhjusel sinna sattunud H2O
mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne.Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki.Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel.
turbosüsteem- seadmele võetakse vajalik põlemisõhk väljast ja juhitakse gaasid välja seadme juurde kuuluva koaksiaallõõri kaudu 8. Kui suure rõhuga tuleb teha katlamaja süsteemi surveproov? 1,5 kordse maksimaalse töörõhuga 9. Millega on määratud gaasipaigaldiste ohutusnõuded ja tehnilise kontrolli sagedus? Küttegaasi ohutus seadus 10. Kui pikk on suitsulõõri puhastamise intervall? 1 kord aastas 11. Milline on katlas t väljuvate suitsugaaside temperatuuri tõus, mis annab märku, et katel vajab tahmast puhastamist? Kui temperatuur on tõusnud 30-35 C võrra võrreldes puhastatud katlast väljuvate suitsugaaside temperatuuriga
jaguneb kondensaatorit läbides põlevkiviõliks, uttegaasiks ja fenoolveeks. Tekkinud tuhk eemaldatakse reaktorist, osa sellest täiendavalt kuumutatakse ning suunatakse soojuskandjana tagasi reaktorisse. TSK meetod Joonis 2.Tahke soojuskandja utmise meetod Galoteri protsess Põlevkivi termiline töötlemine TSK meetodil on Eestis rakendatud Galoter protsessina (joonis 3) Galoter protsessis põlevkivi, läbinud kuivatis katel-utilisaatorist väljuvate kuumade suitsugaaside voos kuivatusprotsessi, suundub segistisse, kus segunedes kuuma soojuskandjaga (tuhk) liigub edasi pöörlevasse trummelreaktorisse. Reaktoris toimub põlevkivi orgaanilise aine termiline lagunemine tub tehnoloogilises koldes õhu lisamisega. Saadud tuhast eroimaldatakse jämedateraline osa, mis uuesti kasutatakse soojuskandjana põlevkivi reaktoris. Poolkoksi termooksüdeerimisel auru- ja gaasiseguks. See lahutatakse
6 Enefit 280 protsess 7 Säästev tehnoloogia 1. Protsess varustab end ise energiaga, st täiendavaid energiaallikaid ei ole vaja; 2. Gaasi põlemine ja jääksoojuse kasutamine annab rohkem energiat, kui protsessis on vaja; ärakasutatud põlevkivis olevat energiat kasutatakse protsessis vajamineva soojuse genereerimiseks; 3. Tuha ja suitsugaaside soojust kasutatakse energia tootmiseks; 4. Tootmise lisaproduktina tekib kõrge kütteväärtusega uttegaas, mida saab kasutada elektri toomiseks; 5. Kuna tuhk ei sisalda orgaanilisi jääke, saab seda kasutada toormaterjalina ehitustööstuses. 8 Keskkonnasõbralik tootmine Kõik uued Enefiti tehased on võimalik rajada CO2 sidumise
Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: 1) Tehnoloogiline lubjakivi 2) Ehituslubjakiviks 3) Täitelubjakivi Kasutamine Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Seisuga 31
Suitsugaasid Suured keskkonnasaastajad Lämmastikoksiidid • Lämmastikoksiidid (NOx ) = NO + NO2 • Lämmastikoksiidid moodustuvad: – põlemisõhus olevast lämmastikgaasist, – prügis oleva seotud lämmastiku oksüdeerumisel. • NOx -teke sõltub: – temperatuurist, – prügi segamisest koldes, – õhu hulgast, – katla ehitusest. • Õhuhulga suurendamine ja ºt tõstmine suurendab NOx hulka. • Õhuhulga vähendamine NOx piiramiseks → suitsugaaside süsivesinikusisalduse (CxHy ) suurenemine. • Süsihappegaas ei ole tervisele ega keskkonnale otseselt kahjulik, kuid põhjustab nn kasvuhooneefekti • Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Kõrge kasutegur = vähe vingugaasi Vääveldioksiid • Väävlirikka prügi põlemisel tekib vääveldioksiid. • Väävliühenditest tekib väävelhape, mis: – on üks happevihmade põhjustajaid – korrodeerib põletusseadet.
3.2 Multitsüklonid............................................................................................................................100 10.3.3 Kottfiltrid....................................................................................................................................101 10.3.4 Elektrifiltrid................................................................................................................................102 10.3.5 Suitsugaaside kondenseerimine..................................................................................................102 10.3.6 Täiendavad meetmed kahjulike atmosfääriheitmete vähendamiseks.........................................104 10.4 SAASTEAINETE HEITKOGUSTE MÄÄRAMINE..............................................................................................105 11 KIRJANDUS....................................................................................................
ia Mida saame toota 1 tonnist põlevkivist ? Ühest tonnist põlevkivist saame toota 125 kg 850 kWh põlevkiviõli elektrienergiat 35 Nm³ Energiatootmise tehnoloogiline diagramm TURBOGENERAATOR Aur turbiini KATEL SUITSUGAASIDE PUHASTUS Genereerimin e Tsüklon Elektrifiltrid KORSTEN Tuhk katlast Lend-
põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: ·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; ·auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru
suhteliselt lühemaks ajaks. Korstnate ülesandeks on luua küttekolletes vajalik tõmme ja juhtida suitsugaase või keemiatööstuses tekkivaid mürgiseid gaase kõrgematesse atmosfääri kihtidesse. Enamikul juhtudel täidab korsten mõlemaid funktsioone samaaegselt. Tõmbekorstnate põhidimensioonide määramisel on vajalikud järgmised andmed: 1) küttematerjali liik ja tunnis kulutatav kogus, millega on arvutatavad vajalik õhuhulk ja korstnat ühes tunnis läbivate suitsugaaside maht; 2) suitsugaaside temperatuur nende suubumisel korstnasse; 3) nõutav tõmme korstnajalal. Korstnate puhul, mis töötavad loomulikul tõmbel, ületab suitsugaaside temperatuur tavaliselt 200° C kuni 1000° C). Soovitatakse suitsugaaside temperatuuride puhul üle 500° C raudbetoonkorstnaid mitte kasutada. Korstna kalle valitakse peamiselt staatilistel ja arhitektuurilistel kaalutlustel, kuigi ta aitab ka ühtlustada suitsugaaside kiirust korstna kõrguses suitsugaaside temperatuuri langemisel (s. o
määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävli ühendite eraldamine gaasidest Väävli ühendie eraldamiseks saab kasutada järgmisu protsesse, milliseid võib jagada kolme gruppi: - märgmeetodid, - poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid. Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Märgpuhastusmeetod Märgpuhastusmeetodite puhul juhitakse väävlit sisaldavad suitsugaasid pesurisse, kus nad viiakse kontakti leeliselise lahusega. Enamikes protsessides kasutatakse kas lubjakivi (CaCO3) suspensiooni või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2) sisaldavat lahust.Suitsugaasides olev SO2 siirdub vedelfaasi, kus ta reageerib leeliseliste ainetega, moodustades põhiliselt
fotodegradatsioon). IV. Teke PAH-id satuvad keskkonda näiteks kivisöest, toornaftast, asfaldist ning PAH-e eraldub ka kütuste (fossiilkütused või biomass) ja jäätmete põlemisel/põletamisel kõrvalsaadustena. PAH-e moodustub isegi diislikütuse, tubaka ja rasva mittetäielikul põlemisel. PAH-id võivad sattuda ka toitu selle valmistamisel (grillimisel, praadimisel, suitsutamisel, küpsetamisel) ning on võimalik, et toit saastub PAH-idega suitsugaaside otsesel kokkupuutel toiduga. Peale eespool nimetatud võib toit saastuda lisaks ka keskkonnareostuse kaudu (näiteks kala ja kalast valmistatud tooted võivad PAH-idega saastuda, kui meres on naftalekkeid). PAH-e eraldub keskkonda ka looduslikult: vulkaanipursete ja metsatulekahjude kaudu. PAH-e võivad sünteesida mikroorganismid ja vetikad. Nad on leitud isegi komeetidest ja meteoriitidest. V. Levik
. : , , , , , , , . : 1. ; 2. ; 3. ; 4. . 100÷200 m. . =99%. : 1) , 0,01÷0,02 m/s, , ; ; 2) , 0,5÷1,5 kPa; 3) : ; 4) , ts 300°C; 5) , 1÷3 . 50. Elektrifiltrid. Konstruktsioonid, püüde efektiivsust mõjutavad tegurid. , . : 50 g/m3 . 400÷450°C; ; . . : 1. ; 2. , ; 3. 50÷80 kV; 4. . , , . : 1) ; 2) , . . 51. Suitsugaaside väävli puhastus. Kuiv väävli eemaldamine. Märgpuhastus. CaO+CaCO3 - CaO, . 22.2, . , , . . 52. Lämmastiku oksiidi alandamine. NOx : 1) NOx - ; 2) , , ; 3) ; 4) ; 5) 6) 53. Heitmete difusioon atmosfääri. 1. , , , . 2. , . . 3. , . , . , . , . 4. . , - . . , . 5. . , . . , . . 54
piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. 6. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Kõige efektiivsemaks ja ka odavamaks SO2 heitmete vähendamise meetodiks oleks väävli sidumisastme suurendamine põlemiskolletes. Garanteeritud tulemuse annaks vastavate tehnoloogiliste protsesside kasuutamine, milliseid võib jaotada kolme gruppi:märgmeetodid, poolkuivmeetodid, kuivmeetodid. Nende kõigi puhul reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Kokku tuntakse kirjandusallikate põhjal üle 200 väävlieraldusmeetodi. Põlemisel tekkinud ja keemiatööstuses eraldunud lämmastikoksiidide eraldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga
1912. aastaks olid need Suurbritannias juba 76 ja mujal maailmas 17. tööstusjäätmete pakendite rohkuse tõttu hakkas jäätmete kütteväärtus suurenema ning neist oli võimalik energiat saada. Esimene prügielektrijaam asutati 1885 Londonis. veoautode ilmumisega 20. sajandi esimesel poolel huvi põletamise vastu vaibus, prügi oli taas odavam prügilasse vedada. Põletamine sai uue hoo peale Teist maailmasõda, kui plasti ja paberi hulk kasvas. Aastatel 1960-1970 hakati nõudma suitsugaaside puhastamist ja hulk põletusettevõtteid suleti. Prügi uputamine: Aegade jooksul oli veekogudesse uputatud tohutu hulk jäätmeid. Uputada oli mugav, sest veetransport oli hästi arenenud. Tundus et ookean on piiritu ja võtab vastu mis tahes hulga jäätmeid. Peagi leiti, et reoained akumuleerivad veeasukates ning satuvad inimeste toiduahelasse. Praegu on reovee ja jäätmete merre heitmine keelatud. Prügi ladestamine:
Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, eriti nendes piirkondades, kus looduslik regulatsioon on tavapärasest nõrgem. Vääveldioksiidi heitmed sõltuvad kasutatava kütuse väävli sisaldusest. Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mis käsitleb suuri põletusseadmeid, nõuab, et 2008. aastaks peavad elektrijaamad oluliselt vähendama vääveldioksiidi heitmeid.Viru Keemia Grupi tütarettevõte VKG Energia sõlmis Rootsi firma Alstom Eesti filiaaliga lepingu suitsugaaside puhastusseadme rajamiseks, mis läheb maksma umbes 140 miljonit krooni. Seadme ehitamine tulenebki otseselt ELi nõuetest, mis peaksid tagama senisest puhtama õhu. Põlevkivi põletamisel elektrienergia tootmiseks tekib väga palju õhusaastet. Kõige rohkem levib õhuruumi süsinikdioksiidi (CO2), teisel kohal on lämmastikoksiidid (NOX) ja kolmandal kohal igasugused tahked osakesed. pinnaserikkumine 150 100 hektarit
jahutusvedelikuna. inimorganismi ka vereringeelundite heitvee, suitsu- Hiljem vaid hingamis- ja püsivad kahjustused, gaaside ja jäät- elektriseadmete neeluteede või naha muutumatud luu- mepõletusjääkide valmistamisel. Aine kaudu. Tänapäeval koemuutused, mak- loodusesse las- satub loodusesse tehaste puutub inimene sakahjustused, naha- kmisel. Keelata suitsugaaside ja PCBdega kokku lööbed, kehakaalu- kasutamast sead- jäätmepõletusega. peamiselt neid langus, reprodukt- meid, mis sisal- ühendeid väikeses siooni- ja arenguhäi- davad PCB-d. koguses sisaldava red. Kokkupuutel Riik saab kasu- toidu, eriti liha, väikese kogusega tusele võtta va-
Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega, külgtoru kaudu pumbatakse düüsi rõhu all vett (vesilahust), mis kokkupuutel gaasivooluga pihustub. Gaasi-vedelikusegu lahutatakse tsüklon- tüüpi separaatoris. Puhas vesi eraldatakse mudast setitis ja pumbatakse taas pesurisse. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest -väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Märgmeetodite puhul juhitakse väävlit sisaldavad suitsugaasid pesurisse, kus nad viiakse kontakti leeliselise lahusega. Suitsugaasides olev SO2 siirdub vedelfaasi, kus ta reageerib leeliseliste ainetega, moodustades põhiliselt kaltsiumsulfiti (CaSO3) ja osaliselt ka kaltsiumsulfaadi (CaSO4). Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele. Suitsugaasid juhitakse
Lisaks pinnase ja veekogude hapestamisele põhjustavad lämmastikoksiidid pinnase lämmastikuga küllastumist ning veekogude üleväetamist. Kütuste puhul on väiksema NOx heitega maagaas (6080 g/GJ) ning suurima eriheitega kütused on kivisüsi ja raske kütteõli (kuni 300 g/GJ). Heitkoguseid vähendatakse kütuste põlemisprotsessi reguleerimisega. Selleks kasutatavad meetmed on: · Liigõhuteguri vähendamine · Põlemistemperatuuri hoidmine optimaalsel tasemel · Suitsugaaside retsirkulatsioon · Spetsiaalsete põletite kasutamine Inimtekkelised saasteallikad Lämmastiksaaste on suuresti põhjustatud inimtegevuse tõttu: 75% lämmastiksaastest on tekkinud fossiilsete kütuste ja biomassi põletamise tagajärjel, sellest rohkem kui 50% on ainuüksi fossiilsete kütuste põhjustatud [8]. Lämmastikühendid levivad ökosüsteemis õhu, pinna- või põhjavee kaudu. Peamisteks saasteallikateks on: 1. Põllumajandus 1
sest. Väline niiskus eraldub puidust loomuliku kuivamise teel õhus. Sisemine niiskus eraldub täielikult puidu kuivatamisel temperatuuril üle 100 ºC. Puidu sisemine niiskus on ca 15%. Puitkütuste niiskus võib erineda suurtes piirides. Mööb- litööstuse jäätmete suhteline niiskus on 8 12%, kuid raiejäätmete niiskus 45 55%. Niiskus ei mõjuta ainult puitkütuse kütteväärtust, vaid ka ladustamise tingimusi, põle- mise temperatuuri ja suitsugaaside mahtu. Puidu niiskuse võib leida märja massi (ka tarbimisaine ehk kütus sellisena, nagu ta saa- bub katlamajja) ja kuivaine (kuiva massi) kohta. Mõnikord jaotatakse puit niiskuse järgi kolme kategooriasse: Õhukuiv (õhkkuiv) 20 (25), %, Poolkuiv 21 33 (26 50), %, Toores üle 33 (üle 50), %, kus esimene arv näitab suhtelist niiskust tarbimisaine ja teine (sulgudes) kuivaine kohta ja viimane leitakse valemiga: Suhteline niiskus tarbimisaine kohta leitakse valemiga:
Tulekahju avastamisseadmed Kui tulekahju on juba puhkenud, siis selle kiire avastamine on võtmekriteerium õnnetuse raskusastme ja kestuse vähendamisel. Kiire ja õigeaegne avastamine võimaldab inimestel sellest pääseda ning hoida ära suure tulekahju teket. Enamik tulekahjul hukkunutest kaotab oma elu seetõttu, et tulekahju tekkimisel magatakse ning inimene sureb une pealt mürgiste suitsugaaside sissehingamise tõttu, ilma et ta selle peale ärkaks. Et päästa suure hulga inimeste elu, on kodud tarvis varustada tulekahju signalisatsiooniga. Odavaim ja efektiivne seadeldis on autonoomne suitsuandur, mille paigaldamisega oma koju saab inimene hakkama ilma eriteadmisi omamata. Suitsuandurid avastavad tulekahju põlemisel eralduva suitsu järgi ning annavad sellest märku valju piiksumisega, mille müratugevus on kolme meetri raadiuses u 85 detsibelli.
Lämmastikoksiidide heitmed esinevad ka sellisel juhul kui kütus otseselt lämmastikku ei sisalda. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, pinnase küllastumist lämmastikuga ja veekogude üleväetamist. Lämmastikdioksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega ning üldlevinud meetmed on siin liigõhuteguri vähendamine, põlemistemperatuuri hoidmine optimaalsel tasemel, suitsugaaside retsirkulatsioon, spetsiaalsete põletite kasutamine. Lämmastikoksiidide eriheited jäävad tavaliselt erinevate kütuste puhul vahemikku 60 - 300 g/GJ. Väikseima NOx eriheitega on maagaas ( 60 - 80 g/GJ) ja suurima NOx eriheitega kütused on kivisüsi ja raske kütteõli.(P.Anttila) 4 Lämmastikoksiidi allikad
7 aastased suured raimed ja heeringad. Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskkonna suhtes on ohtlikumad: As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu. Pb, Hg, Cd ei ole elusorganismides mingit funktsiooni Raskmetallid ohku: kivisoe, polevkivi, puitkutuste, turba, raske kutteoli poletamisel. Raskmetallide heitkoguseid on voimalik vahendada suitsugaaside puhastamisega, nt. multitsuklonites. 3) Koaktsioonid, interaktsioonid organismide suhted (lad. co koos, actio tegevus). Liigisisesed suhted s. o. ühe liigi isendirühmade suhted. Liikidevahelised suhted eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele
Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. 4. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävli ühendite eraldamine gaasidest Väävli ühendie eraldamiseks saab kasutada järgmisu protsesse, milliseid võib jagada kolme gruppi: - märgmeetodid, - poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid. Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Märgmeetodite puhul juhitakse väävlit sisaldavad suitsugaasid pesurisse, kus nad viiakse kontakti leeliselise lahusega. Enamikes protsessides kasutatakse kas lubjakivi (CaCO3) suspensiooni või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2) sisaldavat lahust.Suitsugaasides olev SO2 siirdub vedelfaasi, kus ta reageerib leeliseliste ainetega, moodustades põhiliselt kaltsiumsulfiti (CaSO3) ja
1912. aastaks olid need Suurbritannias juba 76 ja mujal maailmas 17. tööstusjäätmete pakendite rohkuse tõttu hakkas jäätmete kütteväärtus suurenema ning neist oli võimalik energiat saada. Esimene prügielektrijaam asutati 1885 Londonis. veoautode ilmumisega 20. sajandi esimesel poolel huvi põletamise vastu vaibus, prügi oli taas odavam prügilasse vedada. Põletamine sai uue hoo peale Teist maailmasõda, kui plasti ja paberi hulk kasvas. Aastatel 1960-1970 hakati nõudma suitsugaaside puhastamist ja hulk põletusettevõtteid suleti. Prügi uputamine: Aegade jooksul oli veekogudesse uputatud tohutu hulk jäätmeid. Uputada oli mugav, sest veetransport oli hästi arenenud. Tundus et ookean on piiritu ja võtab vastu mis tahes hulga jäätmeid. Peagi leiti, et reoained akumuleerivad veeasukates ning satuvad inimeste toiduahelasse. Praegu on reovee ja jäätmete merre heitmine keelatud. 4
kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni. 55. Mille poolest erinevad sisepõlemismootorite ringprotsessid? Erinevate kütuste kasutamise poolest. Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide. Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust. 56. Millised on kaasaegsed tahkekütuse põletustehnoloogiad? Millised on nende eelised? põletamine restil; tolmpõletamine; põletamine keevkihis; tehnoloogiad tahke kütuse gaasistamisega 57. Mida näitab liigõhutegur? võimsust ja küttekulu. 58. Millised on põlemise soojuskaod? Millised on teised aurukatlaga seotud soojuskaod? soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega; soojuskadu vingugaasi ja teiste põlevate gaasiliste
tagasivooluks G (põlemiseks liiga jämedad osad). Liigitatakse saht- ehk gravitatsioon-, tsentrifugaal- ja inertsseparaatoriteks. Sepa-s jämeda kütuse osakesed eralduvad, sahtseparaatoris gravitatsioonijõu toimel, inertssepa-s voolu liikumissuuna muutusel inertsi mõjul ja tsentrifugaalsepa-s tsentrifugaal jõu toimel. Tsentrifugaalsepa-d kasutatakse antratsiidi ja kivisöe jahvatamisel, sahtsepa-d ja inertssepa-d pruunsöe ja põlevkivi tolmustamisel. 6.Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastus Suitsugaaside puhastamine toimub: tuhaosakeste mehaaniline sidumine ja eraldamine gaasist; SO2, SO3 ja CO2 lahutamine; leelismetallide oksiidide (CaO, MgO, K2O) lahustumine vees; Nox sidumine suitsugaasides. Mõningane väävliühendite sidumine toimub ka suitsukuivpuhastites, nii seotakse Eesti põlevkivi tolmpõletamisel lendtuhaga ligikaudu 60 % kütuses sisalduvast väävlist. Inertsseadmed jagunevad tsükloniteks ja multitsükloniteks. Tsükli töö põhineb gaasivoolu
puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes Eesti tingimustes oleks väga perspektiivne kasutada SO2 püüdmiseks põlevkivi lendtuhka selle suspensiooni soojuselektrijaamade hüdrotuhaeralduse leeliselist heitvett Tehnoloogiline protsess koosneb: kuumade suitsugaaside puhastusest elektrofiltris või patareitsüklonis lendtuha suspensiooni valmistamisest puhastatavate suitsugaaside kontakteerimisest lendtuha suspensiooniga pärivooluga kiirabsorberis ning äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest slammi eraldamiseks Juhtides absorberisse juurde ka õhku, on võimalik tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerida kaltsiumsulfaadiks.. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega
puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes Eesti tingimustes oleks väga perspektiivne kasutada SO2 püüdmiseks põlevkivi lendtuhka selle suspensiooni soojuselektrijaamade hüdrotuhaeralduse leeliselist heitvett Tehnoloogiline protsess koosneb: kuumade suitsugaaside puhastusest elektrofiltris või patareitsüklonis lendtuha suspensiooni valmistamisest puhastatavate suitsugaaside kontakteerimisest lendtuha suspensiooniga pärivooluga kiirabsorberis ning äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest šlammi eraldamiseks Juhtides absorberisse juurde ka õhku, on võimalik tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerida kaltsiumsulfaadiks.. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega
Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne. Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki. 8 Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja
Kokkupuudet PAH-idega pole võimalik täielikult vältida, sest neid leidub kõikjal keskkonnas: vees, mullas ning atmosfääri. PAH-id satuvad keskkonda näiteks kivisöest, toornaftast, tõrvast, asfaldist, õlireostusest ning PAH-e eraldub ka kütuste (fossiilsed või biomass) ja jäätmete põlemisel/põletamisel kõrvalsaadustena. PAH-id võivad sattuda ka toitu selle valmistamisel (grillimisel, praadimisel, suitsutamisel, küpsetamisel) ning on võimalik, et toit saastub PAH-idega suitsugaaside otsesel kokkupuutel toiduga. Peale eelpoolnimetatu võib toit saastuda lisaks ka keskkonnareostuse kaudu (näiteks kala ja kalast valmistatud tooted võivad PAH-idega saastuda, kui meres on naftalekkeid. Veekogudesse satub PAH-e peamiselt tööstuslikust reoveest, äravooluveest, liiklusest, aga ka õli ja gaasi kasutamisest. Atmosfääris on PAH-id enamasti kinnitunud tahketele atmosfääriosakestele või on gaasilisel kujul. Vees
ei pea jäätmeid sortima EESMÄRK: esialgu vähendada prügi, vähendada haiguste levikut, hiljem elektrienergia tootmine LAUSPÕLETAMINE (masspõletamine)- jäätmed põletatakse ,,kogu kupatusega" VALIKPÕLETAMINE- jäätmed põletatakse sordituna, teatud gruppidena PÕLETAMISPROTSESS: 1. Põletamise viibeaeg 2 sek. 2. Gaaside põlemine 3. Täielik läbisegamine 4. Prügihoidla ventgaasid 5. Järelpõleti PÕLETUSSEADMED: - restahi, pöördahi, tornahi, keevkihtahi SUITSUGAASIDE PUHASTAMINE: 1. tahma ja lendtuha eemaldamine 2. happelise gaasi neutraliseerimine 3. Nox vähendamine 4. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine PLASMA- ioniseeritud kuumgaas GAASIPUHASTUS: 1. Kuivpuhastus- absorbenditolm (lubjakivi) 2. Poolkuivpuhastus- püdela vesiemulsiooniga absorbent, vesi aurustub täielikult 3. Märgpuhastus- gaasi reoained jäävad vette, mis on vaja puhastada PRÜGI LADESTAMINE Ladestustavad:
väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes Eesti tingimustes oleks väga perspektiivne kasutada SO2 püüdmiseks põlevkivi lendtuhka selle suspensiooni soojuselektrijaamade hüdrotuhaeralduse leeliselist heitvett Tehnoloogiline protsess koosneb: kuumade suitsugaaside puhastusest elektrofiltris või patareitsüklonis lendtuha suspensiooni valmistamisest puhastatavate suitsugaaside kontakteerimisest lendtuha suspensiooniga pärivooluga kiirabsorberis ning äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest šlammi eraldamiseks Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel
kiirgusele. Kõik vuukimismaterjalid peavad olema keemiliselt kokkusobivad. On tähtis, et kõik klaasid paigaldatakse täpselt konstruktsioonide-; liimi- ja vuukimismaterjalide tarnijate etteantud juhiseid järgides. Struktuurklaasimisel peavad olema kõik välimised klaasid soovitavalt turvaklaasid. [9] Pilt 9. Täisklaasfassaad [9] Joonis 3. Struktuur klaasi kinnitus [9] 2.8 Tuletõkke klaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E) (Pilt 10). Kui nõutakse kaitset ka suurte kuumuste eest (tuleklass EI), siis lahenduseks oleks mitmekihilised tuletõkke klaasid Pyrodur ja Pyrostop. [10] Tule sattudes klaasi pinna lähedusse klaas puruneb kergesti, kuid tuletõkke kiht (joonis 4) hoiab klaasi tükid paigal moodustades tõkke leekide ja suitsugaaside vastu. Umbes 120C kuumuses silikaat kiht paisub valge vahu sarnaseks, mis takistab efektiivselt tule levikut. Mida mitmekihilisem
.................................................................... 22 3.4. PÕHUKATLA PAIGALDAMINE 2006. AASTAL........................................24 3.5. INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA KAUGKÜTTETRASSI......................26 3.5.1. TAMSALU - SÄÄSE VAHELISE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE 2006. AASTAL................................................................................................... 26 3.5.2. KAUGKÜTTETRASSI RENOVEERIMINE AASTATEL 2006-2010.........28 3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE 2012. AASTAL .................................................................................................................. 30 4. SOOJAHINNAD TAMSALUS JA LÄÄNE-VIRUMAAL........................................32 4.1. AS-i TAMSALU KALOR HALDUSALA.....................................................32 4.2. KAUGKÜTTESOOJUSE MÜÜK EESTIS....................................................34 4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014...............
Toru sisepinna jahutuse halvenemine on seotud tsenrifugaal efektiga, mis vee ja aurusegu liikumisel läbi torupõlve surub vee torupõlve välimise moodustaja suunas ning torusein torupõlve sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli temperatuure, mis töötavad kõrgete suitsugaaside temperatuuride piirkonnas kõrgete töökeskkonna parameetritega (kõrge soojuskandja temperatuur ja rõhk). Fossiilsetel kütustel töötavates kateldes võib tinglikult vaadelda kolme soojusvahetus piirkonda: esimene piirkond haarab kiirgus ehk radiatsioon küttepindu, mis paiknevad otse koldes ja kus soojusvahetus toimub põhiliselt kiirguse teel (erand on keevkihtkolle). Eriti tähtis on kuidas soojusvoog jaotub kolde kõrguse ulatuses ja mööda perimeetrit.
erinevate tuletõkkesektsioonide vahel), hoone jäigastavateks konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. ● Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ●
aineid. 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävel Kõige efektiivsemaks ja ka odavamaks SO 2 heitmete vähendamise meetodiks oleks väävli sidumisastme suurendamine põlemiskolletes. Garanteeritud tulemuse annaks vastavate tehnoloogiliste protsesside kasutamine, milliseid võib jaotada kolme gruppi: märgmeetodid poolkuivmeetodid kuivmeetodid Nende kõigi puhul reageerib suitsugaaside SO 2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti ( CaSO3 ), mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks ( CaSO 4 ) (kemosorptsioon). Kokku tuntakse kirjandusallikate põhjal üle 200 väävlieraldusmeetodi. Lämmastik Põlemisel tekkinud ja keemiatööstuses eraldunud lämmastikoksiidide eraldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NO X
082 18.LENDTUHA KONTSENTRATSIOON GAASIDES - 0.00 G/M**3 ARVUTATUD SUURUSED ----------------------------------- 1.KYTTEPINNA TOONAITAJAD 19.KESKM. SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 24.1 KW/M**2 20.KESKM. TEMPERATUURIDE VAHE - 243.3 K 21.SOOJUSLABIKANDETEGUR - 99.5 W/(M*M*K) 22.SOOJUSYLEKANDETEGURID W/(M*M*K) KONVEKTIIVNE - 107.3 KIIRGUSLIK - 16.2 SISEMINE - 2255.5 23.SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR - 0.850 24.AURU MASSKIIRUS - 432.0 KG/(M*M*S) 25.SUITSUGAASIDE KIIRUS - 12.6 M/S 2.KYTTEPINNA KONSTRUKTSIOONINAITAJAD 26.KYTTEPINNA SUURUS - 1141.0 M*M 27.GAASIVOOLUGA RISTIOLEVATE TORURIDADE ARV -169. TK 28.TORUDE ARV REAS - 84.5 TK 29.TORUDE RISTISAMM - 67. MM PIKISAMM - 64. MM 30.TORUDE ARV SIUS - 2. TK 31.AASADE ARV SIUS - 3. TK 32.AASADE PIKISAMM - 512. MM 33.PAKETI SYGAVUS PIKI GAASIKAIKU - 1472. MM 23 B6.2.2
väävelhappeni - mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes Eesti tingimustes oleks väga perspektiivne kasutada SO2 püüdmiseks põlevkivi lendtuhka selle suspensiooni soojuselektrijaamade hüdrotuhaeralduse leeliselist heitvett Tehnoloogiline protsess koosneb: - kuumade suitsugaaside puhastusest elektrofiltris või patareitsüklonis - lendtuha suspensiooni valmistamisest - puhastatavate suitsugaaside kontakteerimisest lendtuha suspensiooniga pärivooluga kiirabsorberis ning äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest slammi eraldamiseks Juhtides absorberisse juurde ka õhku, on võimalik tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerida kaltsiumsulfaadiks.. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid.
Mida suurem on põletusseadme kasutegur, seda vähem CO tekib. Klooriühendid: · Vesinikkloriid tekib põlemisel klooriühenditest, on üks peamisi happevihmade põhjustajaid.' · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Põlemisgaaside puhastamine: · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). · Poolkuivpuhastus. Absorbent on vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub.
11 Otsetoime e. omajõulised reguleerimissüsteemid on lihtsamad ja odavamad, kuid neid ei õnnestu kasutada igas olukorras. Puuduseks on ka see, et ei ole võimalik realiseerida keerulisi reguleerimisalgoritme. Kaudse toimega reguleerimise järgi tekib vajadus, kui väljundsignaalid on nii nõrgad, et ei ole küllaldased reguleerimisorgani asendi muutmiseks. Suitsugaaside koostise määramiseks kasutatakse magnetilisi gaasianalüüsi andureid, mille töö põhineb gaasikomponentide erineval käitumisel magnetväljas. Gaas- või vedelkütuse korral peatatakse kütuse juurdevool solenoidklappide abil. Tööstuslikud regulaatorid, üldiseloomustus. Reguleerimiseks kasutatakse põhiliselt tööstuslikult toodetud regulaatoreid. Need võivad olla: 1. eriotstarbelised 2. üldotstarbelised
Kõige efektiivsemaks ja ka odavamaks SO2 heitmete vähendamise meetodiks oleks väävli sidumisastme suurendamine põlemiskolletes. Garanteeritud tulemuse annaks vastavate tehnoloogiliste protsesside kasutamine, milliseid võib jaotada kolme gruppi: märgmeetodid, poolkuivmeetodid, kuivmeetodid. Nende kõigi puhul reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Märgmeetodite puhul juhitakse väävit sisaldavad suitsugasid pesurisse, kus nad viiakse kontakti leeliselise lahusega. Kõige enamlevinud, aga kõige kallimad. Poolkuivade meetodite puhul juhitakse suitsugaasid absorptsioonitorni, kuhu pihustatakse lubjapiima (kaltsiumhüdroksiid). Saadud tahke aine on peaaegu kuiv.
USA-s näiteks juba ületavad 2 milj.ühiku piiri. Need kogused vastavalt ladustatakse, kuid see tekitab teatud probleeme: 1. Rehvide ladudes esinevad tulekahjud, milledega on äärmiselt raske võidelda. Näiteks põleb rehvide ladu Sotimaal 1976 aastast alates. 2. Samas võimaldab rehvide konfiguratsioon nendes ideaalselt putukate ja näriliste levimist. 3. Välistatud on autorehvide ja üldse kummi lagunemine looduslikult teel. 4. Suitsugaaside puhastamise probleem kahjulikest lisanditest, mis eralduvad kummi põletamisel [27]. 8.2.2 Purustatud kummimassi taaskasutamine Purustatud kummimass on leidnud rakendust väga palju spordirajatiste ehitamisel. Näiteks kasutatakse seda jooksuradade, tennise- ja jalgpalliväljakute põhja kui ka katte tegemisel. Kummimass vähendab põrutusi, mis on sportijate tervisele ohutum ja seepärast ka eelistatud. Palju on purustatud kummimassi kasutatud laste
annaabi.ee 
