Elektrijaamad (0)

Eesti energeetika
Maris  Mäeotsa
 
 
 
 
Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos 
erinevate arengustsenaariumite korral
 
 
 
 
Tootmisüksuste vajadus
 
 
Elektri tootmine
• 2 suurt elektrijaama - 2000 MW
• 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW
• ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW
• 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW
• 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW
(5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW)
Kokku 2350 MW
 
 
 
 
Hüdroenergia
• Üle 20 hüdroelektrijaama 
(10…1100 kW),
• Kokku võimsust 5,4 MW 
(~ 25 GWh)
• Aastal 2010 – 10,5 MW
• Peamised takistused – 
kalakaitse, rohelised
 
 
Suurimad hüdroelektrijaamad 
Eestis
Jaama nimi
Võimsus MW
Toodang MWh
Eesti Energia AS 
hüdroelektrijaamad
 
 
Keila  HEJ
0,32
847
Linnamäe HEJ
1,1
7000
Teised hüdroelektrijaamad
 
 
AS Generaator
 
 
Leevaku ja Saesaare HEJ 0,105+0,160
1826
Generaator E&K
 
 
Kotka  HEJ
0,1
697
 
 
Tuulepark
 
 
Tuul
700
W/m2
700
600
500
400
300
250
200
150
100
50
700
Keskmine  tuuleenergia  ressurss mõõdetuna 30 m kõrgusel 
merepinnast
 
 
Tuuleenergia tootmine
• 3 MW  tuulik  toodab heades  
tuuletingimustes umbes 6500 MWh aastas
• Keskmine kodu tarbib keskmises Eesti 
kliimas 3,5 MWh aastas
• Tuulik kataks aasta jooksul ära 1900 
sellise pere elektrivajaduse
 
 
Tuulepargi toodang
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Hetkeseis Eestis
 
 
Eesti Elektrijaam, paigaldatud elektrilise võimsusega 
1615 MW, asub Kirde-Eestis 25 km kaugusel Narva 
linnast   
ning on maailma suurim põlevkivi  elektrijaam.
Osakaal Eesti 
energiatootmises
TOOTMINE
AS Narva Elektrijaamad 
osakaal Eesti 
energiatootmises 2006 
aastal
93 %
Balti 
EJ
16%
Teised
Eesti 
7%
Iru EJ
EJ
Kohtla-Järve 
77%
EJ
Ahtme EJ
Tööstuse EJ-d
 
  Taastuvenerg
ia
Mida saame toota 1  tonnist  põlevkivist 
?
Ühest tonnist 
põlevkivist 
saame toota
125 kg 
850 kWh 
põlevkiviõli
elektrienergiat  
 
  35 Nm³ 
retortgaasi
Energiatootmise tehnoloogiline 
diagramm
TURBOGENERAATOR
KATEL
SUITSUGAASIDE PUHASTUS
Aur  turbiini
Genereerimin
Tsüklon
e
Elektrifiltrid
KORSTEN
Tuhk  
katlast
Lend-
PLOKITRAFO
tuhk
Energia
Põhivõrku
TUHA   
Tuha 
KUIVTUHAÄRASTUS
SILOD
segistid
TUHAVÄLI
MÄRGTUHAÄRASTUSE 
SULETUD SÜSTEEM
Kütus  
katlasse
Tuhapulp 
tuhaväljal
e
Tuhatranspordi 
vesi elektrijaama
PÕHIVÕRK
KÜTUSELADU
Tuhk 
 
 
tarbijatele
 
 
Eesti EJ  plokk  8 
Ploki üldvaade
august 04
CFB plokkidel on kõrgem 
efektiivsus ja tunduvalt 
   madalam  heitmete  ta uus
se
vana
plokk
plokk
vahe
   
   ploki kasutusvõimsus, MW
215
180
+ 35
   katelde atmosfääriheitmed, mg/Nm3 
  SO   heitmed  ( limiit  200 mg/Nm3)
0-20 
2000
üle 100 korra
2
heitmete vähenemine, t/a
9000
  NO  heitmed (limiit 200 mg/Nm3)
90-175
300
2-3 korda
x
   lendtuhk  (limiit 30 mg/Nm3)
30
30-150
kuni 5 
korda
  CO  heitmete vähenemine, %
> 20 %
2
   energiatootmise netokasutegur, % 
36 
30
+ 6%
 kütuse sääst, t/a
- 250 000
  
Narva Elektrijaamadel on alates 2005.a. kasutusel 2 x 215 MW 
efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust. 
 
 
Juhitava ahelreaktsiooni 
tingimused
Rikastusaste 
Kütuse kvaliteet
Min 235U: 1 .. 10 % 
nn neutroni-mürkide
Looduslik  0,72 %
(Cd, REE) puudumine
TUUMAREAKTOR
Mõõtmed
Aeglusti
neutronite kasutamine
soojuslikud neutronid
N m3 kütust
H O, D 0 või  C (grafi t)
2
2
 
 
Tuumkütused
• Looduslik  uraan
235U (0,72 %) + 238U (99,28 %)
Aeglusti: “raske” vesi  D2O, grafi t
• Rikastatud uraan
235U (2 .. 5 %) + 238U 
Aeglusti: “kerge” vesi H2O jm
• MOX 
(239Pu ja 235U) + 238U seguoksi dkütused
• 233U
232Th + n valmistatud kütus
 
 
Surveveereaktor PWR
Loviisa TEJ, Soome
http://www.nrc.gov/reading-rm/basic-ref/students/reactors.html
Surveanum
Tuumkütus
Aurugeneraator
Aeglusti
Turbogeneraator
Juhtvardad
Jahutusreservuaar
Soojuskandja , pumbad
Kondensaator
Kaitsekest
 
 
1000 MWe tootmisjäätmed
• tuumajaama kõrgaktiivsed jäätmed
– 20 m3 (27 t) / a 
otse jäätmetesse
– 3 m3 / a 
 
ümbertöötlemine
Isoleeritud ja kontrolli all, pikk eluiga – eetiline 
probleem
• söeelektrijaama jäätmed
– tuhk 400000 – 600000 t / a, 
– sh 10 – 100 t U!
– heitmed atmosfääri: lendtuhk, gaasid,  aurud  
Isoleerimata ja ei  kontrollita
 
 
Tuumaenergia “käejälg”
Kõrgaktiivsete jäätmete klaasistatud kogus: kui ühe inimese 
eluaegne energiatarve rahuldatakse tuumaenergia abil
 
 
Esimesed  tuumaelektrijaamad  
EBR-1, USA, 1952, ~ 1 kW 
APS-1,  NLiit , 1954, 5 MW
Calder Hall 1, Inglismaa, 1956, 50 MW
 
 
Tuumkütusetsükkel
 
 
Probleemid
• Avalik arvamus – kohati negatiivne
• Tuumaohutus - avariid
• Julgeolek – tuumaterrorismi võimalus
• Kasutatud kütuse käitlemine – suur 
lõppladustusruumala
• Tuumarelva leviku  tõkestamine
• Suur  ehitusmaksumus
• Pikk rakendusaeg - > 10 a alustajal
• Pikk elutsükkel - > 100 a 
 
 
Tuumaenergeetika areng
 
 
http://gen-iv.ne.doe.gov/
Kas pani 
mõtlema?
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36