Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Valem
Tihedus m3/kg
Kütteväärtus kJ/m3
Koostis %
Metaan
CH4
0,716
35820
97,1
Etaan
C2H6
1,342
63750
0,3
Propaan
C3H8
1,967
91260
0,1
Butaan
C4H10
2,593
118650
Pentaan
C5H12
3,218
146080
Lämmastik
N2
1,251
2,4
Süsinikdioksiid
CO2
1,97
0,1
= 100
Ülesanne 1
Alumine kütteväärtus
Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk
Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht
Veeauru teoreetiline maht
Võtan dq=10
Lämmastiku teoreetiline maht
Põlemisgaasis olev tegelik lämmastik, hapnik ja H2O maht
Tegelik lämmastiku maht
Tegelik hapniku maht
Tegelik H2O maht

Põlemisgaaside summaarne hulk
Põlemisgaaside mass
Leian

Põlemisgaaside ja õhu entalpia αq=1,05
ϑ
(cϑ)CO2
(cϑ)N2
(cϑ)O2
(cϑ)H2O
(cϑ)õ
(cϑ)t
200
357
260
267
304
266
169,1
400
772
527
552
626
542
360,0
600
1222
804
850
967
830
560,6
800
1704
1093
1160
1335
1130
767
1000
2202
1394
1478
1725
1436
984
1200
2717
1695
1800
2131
1754
1206
1500
3504
2164
2294
2779
2239
Arvutused 200°C juures
Õhu entalpia
Suitsugaaside entalpia α=1


Suitsugaaside entalpia
ϑ
Õhu entalpia
Suitsugaaside entalpia α=1
Suitusgaaside entalpia Hg
200
2478,51
2915,31
3039,23
400
5050,19
5977,35
6229,86
600
7733,69
9187,87
9574,55
800
10529,00
12575,62
13102,07
1000
13380,22
16114,34
16783,35
1200
16343,25
19703,61
20520,77
1500
19343,55
23441,26
24408,44
Ülesanne 2
Koostis
%
Koostis
%
Wt
9,5
At
12,7
Cp
85,4
Ct
66,44
Hp
4,4
Ht
3,42
Np
0,9
Nt
0,7
Op
9,0
Ot
7
Sp
0,3
St
0,23
=100
=100
Kütuse tarbmisianine koostis
Kütteväärtus
Liigõhutegur, kuihapniku sisaldus on O2=4,4%
Kütuse põlemiseks vajalik tegelik õhuhulk
Kütuse põlemiseks teoreetliliselt vajalik õhuhulk
Põlemisgaaside tegelikud hulgad



Põlemisgaaside summaarne hulk
Ülesanne 3
T
1640
V0
6,59
Kütuse kulu
18
Nt
0,7 %
Kolde maht
900 m3
α
1,265
Arvutame tahke kütuse põlemisgaaside ja põlemisgaaside kogumaht



Põlemisprodukti koldes põlemise aeg
Määrame dimensioonita aja
Leiame dimensioonita lämmastikoksiidide konsentratsiooni
Dimenstioonita lämmastioksiidide konsentratsioon
Ülesanne 4
Väävli sisaldus kütuses
0,03
Kütuse alumine kütteväärtus
22 MJ/kg
Võimsus
12 kW
Töös oleku aeg
4500 h
SO2 heitmed
Katla aastased väävliheitmed
Ülesanne 5
Kütus
Kütteväärtus
Hind
Põlevkiviõli
10,8 MWh/t
534 €/t
Kerge kütteõli
11,9 MWh/t
1 €/l
Kivisüsi
7,4 MWh/t
198 €/t
Maagaas (looduslik gaas )
9,4 kWh/m3
0,53695 €/m3
Turbabrikett
4,6 MWh/t
146 €/t
Tükkturvas
3,15 MWh/t
80 €/t
Puitgraanul
4,8 MWh/t
207 €/t
Küttepuud
1,6 MWh/rm
40 €/rm
Katla kasutegurid
Vedelkütus
93
Turbabrikett
80
Põlevkiviõli
90
Kivisüsi
77
Gaas
93
Pellet
90
Küttepuit
80
Elekter
Rahaline kulu aastas 0,1548*9000 = 1393 €
Looduslik gaas
Rahaline kulu aastas 0,53695*1030=553€
Põlevkiviõli
Rahaline kulu aastas 495 €
Kerge kütteõli
Kütuse hind: 1 euro liiter -> 1000 eurot/m3
Kerge kütteõli tihedus on umbes 898 kg/m3
Rahaline kulu aastas 926 €
Kivisüsi
Rahaline kulu aastas 313 €
Turbabrikett
Rahaline kulu aastas 358 €
Puitgraanul
Rahaline kulu aastas 431 €
Tükkturvas
Rahaline kulu aastas 286 €
Küttepuit
Aastaline rahaline kulu 281 €
Vasakule Paremale
Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #1 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #2 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #3 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #4 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #5 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #6 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #7 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #8 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #9 Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mikkmax Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rakendusenergeetika
125
pdf

Rakendusenergeetika

E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine sisu lühikirjeldus eesti keeles (ÕIS-ist) Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes. Energiaressursside kasutamise optimeerimine, energiat kasutavate protsesside analüüs ja optimeerimine.

Füüsika
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas. Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel 1 .1, Tabel 1 .2 ja Tabel 1

Energia ja keskkond



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun