Mõtelda oma peaga tähendab riskida (?) Inimesi on erinevaid. Leidub neid, kes jäljendavad teisi ja lähevad vooluga kaasa ning selliseid, kes mõtlevad enne tegutsemist oma peaga ning võivad ka eksida. Seetõttu on hakanud levima arusaam, et mõtelda oma peaga tähendab riskida. Inimestesse, kes mõtlevad teisiti ei suhtuta alati hästi. Olla teistest erinev ning näha maailma läbi enda vaatenurga on paljudele keeruline. See nõuab julgust ja tugevat iseloomu. Nõrgemad, kes jäljendavad teisi, siiski elus kaugele ei jõua. Näiteks igas koolis leidub nii nimetatult iidoleid, keda nõrgema iseloomuga õpilased püüavad meeleheitlikult jäljendada. Levinud on see rohkem algklassides. Saades vanemaks hakkab enamus neist, siiski oma peaga mõtlema
suundu neist keegi aitama) *Ollakse õpihimulised ning üldiselt üsna hästi informeeritud oma ettevõtte kaupadest *Paremini teenindatakse välismaalasi ja ning teenustest. inimesi kelle välimus lubab oletada, et nad on heal materiaalsel järjel. *Üle on saadud nn ,,väikeste diktaatorite sündroomist", kus teenindaja selle asemel, et *Klienti ei suhtuta kui isiksusse, ei olda probleem kiiresti ja efektiivselt lahendada, valmis välja selgitama tema individuaalseid justkui nautis seda, et kliendi heaolu nõdmisi ning vajadusi. määramisel temast nii palju sõltub. *Ettevõtte sisemised vajaka jäämised *Töökas mõjutavad suuresti ka klienditeenindajat, neil
Need on sageli tavad, mida võetakse kaasa oma ellu täiskasvanuina, kuid need käitumismustrid saadavad meid ka igapüäeva elus täiskasvanuks arenemise ja kujunemise perioodil. Olen kindel, et iga inimene on oma perkonna peegel. Nii ka mina. Kuid mis on need väärtused, mida võtan kaasa eluteele ja mis on see käitumismuster, mida kasutan? Meie peres on viis liiget, ning sellest tingituna on vajalik oma lähedasest hoolimine, tema aitamine. Meie peres on seda väga tunda ja kunagi ei suhtuta kunagi teise inimesesse, kaaslasesse ükskõiksusega. See on andnud kindlustunde, et sa oled vajalik ja julguse enda eest seista ja saad vajadusel alati tuge ja abi kui seda vajad. Meie peres on palju traditsioone. Meie peres on kombeks koos õhtust süüa. See on aeg, kus saame rääkida, kuidas kellegi päev möödus, mida õppis, nägi või tegi. See on hea aeg suhtlemiseks. Seda tradistsiooni soovin kindlasti ka ise tulevikus järgida, sest nii kuuled ja
Naised teevad kõik, et mehe ees veetlev välja näha, samas mängitakse raskesti kättesaadavat – näiteks esimesel kohtingul ei räägita enda kohta kõike, mida teine teada tahaks, välja või ei olda avatud kõigile ettepanekutele, mida mees välja pakub. Mõni naiskodanik kasutab vastassugupoolt ära vastavalt oma tujule – kui ta mehe juba hulluks on ajanud, siis teeb too kõik, mida nõrgem sugupool just parasjagu soovib. Tänapäeval ei suhtuta enam nii taunivalt domineerivatesse naistesse, kuid sel ajal, mil muusikapala valmis, oli see väga harv nähtus ning ilmselt just seetõttu kujutati Carmenit ka mustlasena, kuna mustlastesse suhtuti kui metsalistesse. Ka petmine, maha jätmine ja uue mehe võrgutamine on omased naistele, kes elavad 21. sajandil. Noorena tihtipeale ei piirduta vaid ühe mehega, vaid otsitakse hoopis uusi ja huvitavaid kogemusi, hoides samal ajal oma kõrval näiteks mitut meest. Tüüpiline nähtus on
Nendeks on kriminaalsed noored, kes oma vaba aega sisustavad asjade lõhkumise ja probleemide tekitamisega. Andekaid noori on palju, kellest tulevikus võivad sirguda head ametimehed või sportlased. Noori peab toetama ja õpetama, kuna nendest oleneb, milline on meie tulevik. Noortel võivad olla paremad ideed, kui mingisugusel keskealisel mehel, kes arvab suure laua taga, kuidas noortel parem oleks. Oma ideid rakendada on üprisgi keeruline, kuna noortesse ei suhtuta väga suure tõsisusega. Kool, vaba aeg ja muud noortega seonduvad teemad, võiks olla nende otsustada. Näiteks gümnaasium võiks olla suunitlusega, et valmistada ette õppimist ülikoolis. Neil, kellel on kindel siht silme ees, peavad ikka õppima aineid, mis neile nagunii vajalikuks ei osutu. Loodetavasti saadakse aru, et noorte arvamuste kuulamine pole paha mõte. See aitaks noorte elu ning õppimisprotsessi muuta efektiivsemaks.
Alkoholi osa eestimaalaste elus Tänapäeval teab iga lapski, et suitsetamine on halb sinu tervisele. Isegi suitsetajad tunnistavad seda ja üritavad enamasti teha kõikke et lõpetada enda tervise rikkumine. Alkoholisse ei suhtuta nii ühemeelselt ja osad isegi väidavad, et see on sinu tervisele kasulik. Lausjoomist küll taunitakse aga teatud piirini joomist aksepteeritakse, kui midagi isenesesetmõistetavaks. Eestis on juba välja kujunenud traditsiooniks, et igal peol on alkohol laua peal ja kui keegi ei joo siis küsitakse kohe temalt mis sul viga on, et sa ei joo. Mitte kordagi aga ei küsita joojatelt, miks te joote. Kõik küsitlused aga näitavad, et eestlased on viimastel aastatel aru saanud, et
vahel võiks tuua omaduse mängida meestega ning kasutada selleks naiselkult kavalaid võtteid. Mehed keeratakse oma sõrme ümber, et neid siis võtta või jätta olenevalt oma tujust. Ning õnneks või õnnetuseks on see võte väga levinud ning meestest saavad sageli mängukannid. Kuid samas ei saa seda kõigi meeste kohta väita, kuna nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid iseloomujooni. Tänapäeval ei suhtuta enam taunivalt domineerivaisse naistesse, kuid sel ajal, mil muusikapala valmis oli see väga harv nähtus ning ehk just seetõttu kujutati Carmenit mustlasena, kuna mustlastesse suhtuti kui metsalistesse. Ka petmine, maha jätmine ja uue mehe võrgutamine on omased naistele, kes elavad 21. Sajandis. Olles noor ei piirduta vaid ühe mehega, vaid sageli otsitakse uusi ja huvitavaid kogemusi. Tüüpiline nähtus on see, kui naised on suure vaevaga suutnud
Tänapäeva perekond Eestis Paljudel inimestel õnneks on olemas perekond, kuid mitmed neist ei oska sellest kahjuks lugupidada. Tavaliseks Eesti perekonnaks aga võiks pidada pere, kus on olemas nii ema kui ka isa ning neil on üks või kaks last, nagu on läänemaailmas kombeks. Läänemaailmalikule perekonnale vastandamiseks leidub ka peresid, kus on olemas ainult üks vanematest või peres on kasvamas peaaegu tosin võsukest. Tihtipeale ei suhtuta sellistesse perekondadesse väga hästi, kuna arvatakse, et vanematel ei jagu oma laste kasvatamiseks piisavalt aega ega ressurssi. Kuid vaid sellised perekonnad suudavad Eestit edasi viia. Öeldakse, et esimene laps töötab ühe vanema eest, teine teise vanema eest ning kolmas alles hakkab riigi heaks töötama. Kui Eesti perepoliitikas muutusi ei toimu, siis võib juhtuda, et praeguste laste pensioniiga võib küündida kuni 80. eluaastani ehk tuleb töötada kuni surmani.
Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule hea lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab hoopis enda elustiili, muutes enda n-ö sotsiaalseks tipuks. Poiss hakkab käima jõusaalis, tegema pidevalt trenni jne.Ta ise on enda vastu aus, sõbralik, tavaline ja heatahtlik noormees. Johannes leiab endale juhuslikult uue sõprade pundi, kellega läbi käies ei suhtuta temasse kui heidikusse. Kooliaasta lõppedes on õnnelik, et saab oma klassikaaslastes eemale ja sõidab suvel isegi Tõrvasse ühe tüdruku vanaema majja ja veedavad seal kenasti grupiga aega. Johannes leiab endale ka tüdruku, nimega Riina, kuid too kolis enne uue kooliaasta algust eestist ära. Uut kooliaastat võttis Johannes vastu nagu uus inimene, nii välimuselt kui ka sisemiselt. Ta ei kartnud enam, mida inimesed temast arvavad ja oli selline, kes ta olla tahtis
Projekti eesmärk on tekitada kriitilisi küsimusi kaasaegsest rahvuslusest 21. sajandi Euroopas ja uurida kuidas natsionalistlikust vaadete süsteemist saab uus rahvuslik identiteet. Kunstnike ajendiks näituse korraldamisel oli kunstis käsitlevate uurimuste nappus, sest kaasaegsed kunstikriitikud ning kuraatorid on sageli seotud rahvuslike institutsioonidega ega saa seetõttu vabalt oma arvamusi sellel vallas avaldada. Teisalt kurdavad nad, et tänapäeval ei suhtuta kaasaegsse kunsti piisavalt tõsiselt ja jäetakse see oma uurimisväljast välja.Projektis eksponeeritud teosed tekitavad igas näituse külastajas erinevaid emotsioone, sest rahvuse temaatika on praegu väga aktuaalne ning tavaliselt on enne muusiumi külastamist igaühes välja kujunenud oma arvamus ja arusaam, nii Eesti ajaloost ja pronkssõdurist kuid ka Euroopast, kust kuuleme igapäev teateid illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka
laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis. Võiks öelda, et novellides jagunevad inimesed üldiselt kaheks: esiteks need, kelle vooruseid ülistatakse ja keda saadab pooldav suhtumine ning teiseks petturid ja negatiivsed isikud, kes põhjustavad teistele kannatusi ja kellesse ei suhtuta hästi või lihtsalt pahelised või isekad ja rumalad, kelle üle heidetakse nalja. Nende näidetel kajastabki Boccacio oma moraalitaju. Tema elukäsitlus on kõrvuti nii humoorikas ja kerge, kui ka sügavatundeline ja kirglik. ,,Dekameron" on kirjutatud renessansi ajastul, mil toimus vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- Euroopas. Vabaneti rangetest usupiiridest ning hakkas levima vabamõtlemine. Boccacio novellide maailm osa sellest. Ta tuli välja lühijuttude
Tarbija mängib kaubanduses suurt rolli. Tarbijata poleks poode ega teenindajaid. Tarbija rahulolu on väga tähtis, sest kui tarbija ei ole millegiga rahul, siis ei tule ta enam poodi tagasi ja ettevõte kaotab sellisel viisil tarbijaid Kuna ettevõtetel on aga oluline, et tarbija saaks kõik mida ta tahab, teevad ettevõted kõik selleks vajaliku. Mida siis tarbija ootab? 1. Tunnet, et ta on oodatud Kui tarbijat ei tervitata ja ei suhtuta temasse hästi, siis ta tunneb, et teda ei oodata siin üldse. Peab teda aitama, muidu ta võib vahetada ostukohta. 2. Tema vajaduste rahuldamist Tarbija peab kindel olema, et teda aidatakse. Teenindaja peab tema probleemiga tegelema. Kui näed, et tarbija on segaduses ja ei leia, mis tal vaja on, peab tema juurde minema ja pakkuma abi, sest tarbija ei pea teadma kus mis asub. 3. Sõbralikkust ja viisakust
planeedil, tema jaoks oli see lill elu. Väike Prints kartis, et lammas sööb tema roosi ära. Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavada. Väikese Printsi meelest oli ,,tõsine asi" lammaste ja lillede sõda. Lilli ei tohi kunag kuulata, sest nad räägivad õnnetukstegevaid asju. Tekitavad meis kahetsust. Inimeste üle otsustatakse nagu lillede üle, sest halva/ülbe inimesega ei suhelda ega suhtuta nii nagu toredasse inimesesse. Asteroididel, mida Väike Prints külas, elasid kuningas, uhkeldaja, joodik, ärimees, laternasüütaja, vanahärra, kes tohutu pakse raamatuid kirjutas. Maa ei ole ükskõik milline tähtsusetu planeet! Seal on sada üksteist kuningas, seitse tuhat geograafi, üheksasada tuhat ärimeest, seitse ja pool miljonit joodikut, kolmsada üksteist miljonit uhkeldajat. Madu arvas enda võimsa olevat, sest ta võib sind viia kaugemale kui ükski laev
tootmisest. Sake liikide hulk on võrreldav veinidega Prantsusmaal. Samuti on Jaapaniski välja kujunenud eriti head piirkonnad näiteks Niigata. Saket on erineva kvaliteediga ning üheks paremaks on daiginzju.Veinikultuur on Jaapanis veel väga noor ja kange alkoholi tarbimine väike. Paljud jaapanlased ei tarbi alkoholi üldse. Väidetavalt tuleneb see maksapuudulikkusest, mis olevat kollase rassi eripära. Siiski ei suhtuta seal purjus inimestesse eelarvamusega kui keegi on ikka purjus ja pikali, siis aidatakse teda kui hädasolijat.Umbes 10 miljoni elanikuga Tokios on veerand miljonit sushirestorani, aga ühes kohas söömas käies ei tohiks veel teha mingeid järeldusi. Ka kümnes kohas süües veel mitte, sest sushi on iga koka looming. Nii ei mõista ka Eestis ühes sushirestoranis käinud inimesed, miks Jaapanis, või ka Tallinnas naabertänavas asuvas restoranis on toit hoopis teistsugune
julgeoleku, terrorismi, iseseisvuse ja tuleviku ees. Sellises maailmas, mille oleme ise tänapäevaks kujundanud, kuuleme üha enam püssipaukude asemel diplomaatiat. Diplomaatia aga ei saa olla harimatu. Kas harimatuse tõttu võime taas kuulda sõja hoovas püssipauke oma kodumaal. Tavaliselt seostavad inimesed harimatust halvaga. Sellega kaasneb ühiskonnas tööpuudus, kuritegevuse kasv ja rahulolematus. Seetõttu ei suhtuta harimatutesse inimestesse hästi, sest nemad jäävadki tavaliselt elu hammasrataste vahele. John Hibben on öelnud ,,Haridus on võime õigesti tegutseda ükskõik millises olukorras". Sellest võib järeldada, et haritud inimesed tegutsevad harimatute inimeste eest. Harimatud aga vajavad abi, sest ei suuda ise toime tulla. Eesti Vabariigis on põhilised maksukogujad haritud inimesed ja seetõttu nemad otsustavadki ühiskonnas toimuva üle. Kuid alati ei pruugi see nii olla
on tee suhtes veidi eksinud, seega lõplikult viis neid sinna üksik käija (tegelikult Ivanhoe, kes tundis teed hästi, Cedric oli ta isa, kes ta päranduseta kunagi ära oli saatnud). Saabub söömaaaeg, kus kohal on ka Cedric ning imeilus leedi Rowena (Cedricu sugulane, kuid talle tütre eest), kes Maurice de Bracy'le silma hakkab. Lossist otsib peavarju ka juut, Yorki Isaac (juudid olid tagakiusatud) ning seal ei suhtuta temasse hästi. Brian de Bois-Guilbert annab korralduse Yorki Isaaci Rotherwoodist lahkudes jälitada ning seejärel ta paljaks varastada, kui ta on lossist piisavalt kaugel. Sellest kuuleb palverändur, kes aitab juudil enne hommikut põgeneda. Gurth ei taha neid aga välja lasta, kuid palverändur sosistab talle midagi kõrva, mille peale Gurth väravad avab ning laseb meestel lahkuda. Yorki Isaac pakub Ivanhoele tasuks rüütlirüüd ning hobust, et samuti turniirist osa võtta.
kirjanduse nurgakiviks. I: Loo peategelane on kange Kalevi ja tedremunast kasvanud Linda noorim laps, Kalevipoeg. Vägilane on teistest kordades suurem. Ka jõudu on tal teistest palju rohkem Kõrvaltegelased on Olevipoeg, Alevipoeg, Sulevipoeg, vetevaim, Soome tuuslar, igat sorti sortsid ja nõiad, kuller, Sarvik-taat, Soome sepp, põrgupiigad, Kalevipoja vennad. Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud. M: Ormandama - veriseks hõõruma (näiteks rakmetega) K: Küll käib see Kalevipoeg Soomes, Pihkvas, Viljandimaal ja Lindanise all. Isegi siinsamas, Assamallas, käis kange mees võõra väega jõudu katsumas. A: Tegevus toimub ammustel aegadel. Päris täpset ajajärku ei saa ütelda. Aastaajaks arvan ma olevat suve, või sellist soojemat aega
Asi läheb hullemaks, kui puutun kokku inimestega, kes üldse mitte kunagi oma suud kinni ei pane. Tundub, nagu neil oleks nii palju öelda, samas ei ütle nad otseselt midagi tähtsat, mis kellegile kasulik või huvitav oleks. Sellest tulenevalt pole neil aega ka teisi inimesi kuulata. „Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. (...) Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased.“ (McKay, Davis, Fanning 1995) Seetõttu ei suhtuta neisse just kõige paremini. Ka mina hoian sellistest inimestest parema meelega veidi eemale, kuna selline suhtlemine on minu jaoks vaimselt lausa kurnav. Vaikimine ei ole samas aga kindlasti ainuõige ja ülim lahendus kõigele. Pigem on see kunst, mida tuleb õppida õigel ajal ja õiges kohas kasutama. Näiteks on öelnud Niiberg (2011), „vaikides võib jätta endast targa ja aruka mulje.“ Mis on tõsi, kui inimesel midagi öelda ei ole, siis on enamasti parem üldse vaikida
6 3. ARUTELU Igal teosel on inimese poolt, kes selle lõi, autoriõigused. Autorlusele kehtivad kindlaks määratud reeglid ja rikkumisel omad karistused. Plagieerimine ongi kellegi teise mõtete ja ideede kasutamine oma nime all või päris autorile mitte viitamine, mida tuleb suhteliselt tihti ette, eriti koolitöödes. On väga tähtis, et kellegi teise teos oleks korrektselt viidatud, sest teise autori omandi vargusesse ei suhtuta leebelt ja karistuseks võib olla näiteks eksmatrikuleerimine. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Autor. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. http://www.autor.ee/autor/ (13.11.2017). Hanson, M., Kuningas, M., Muuk-Adrat, T., Pohlak, R., Urmet, A. (2015). Intellektuaalomandi õppematerjal. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. http://www.eitk.ee/public/dokumendid/valjaanded/EITK_opik.pdf (13.11.2017).
suurest armastusest. Sellel ajal jäädi abiellu varanduse ja laste pärast, lahutusi esines harva. Kuid kui Anna ja Vronski suhtest Aleksei teada sai, ei mõelnud Aleksei lahutuse peale, vaid lubas Annal ja Vronskil kohtuda nii, et kogukond sellest teada ei saaks. Kui Vronski hakkas Aleksei majas Annaga kohtuma ja Aleksei Anna rasedusest teada sai, vihastas Aleksandrovits ning otsustas naisest lahutada ning võtta nende abielust sündinu poeg endaga kaasa. 21. sajandil ei suhtuta petmisesse nii leebelt. Kui suhtes üks osapool teist petab, puruneb suhe või abielu 90protsenti. 10-ne protsendi suurune on juhus, et paar kokku jääb, sest antud juhul ei suudeta probleemist üle olla ning osapoolt, kes pettis ei suudeta enam usaldada. 19. sajandil ja ka varasemal ajal peeti väikest müksamist loomulikuks elu osaks. Väike hoop näkku ja oli selge kas sai tehtud midagi valesti või midagi keelatut. 21. sajandil on selline käitumine keelatud, seadusega karistatav
Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks ning sellest valmistatud glasuur murdub toreda, kergelt kuuldava krõpsuga. Kuvertüür on asendamatu sokolaadikaunistuste tegemisel. 2. SOKOLAADI KASULIKKUS Tegu on väga kaloririkka toiduainega. Läbi aegade on vaieldud sokolaadi kasulikuse ja headuse üle. Viimasel ajal jäävad positiivsed omadused peale-sokolaadi ei suhtuta enam kui lihtsalt ühte kaloririkkasse maiustusse. Sokolaad sisaldab tegelikult palju südamele hästi mõjuvaid antioksüdante ( rohkem kui tee, viinamarjamahl ja puuviljad). Peale selle on sokolaadis rikkalikult rauda, mineraale, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, naatriumi ja vitamiine (kasulik närvisüsteemile). Sokolaadi söömisest paraneb meeleolu, sest eralduvad endorfiinid. Kõige paremini tõstab tuju mõru sokolaad, mis on ka kõige kalorivaesem. Võib väita, et sokolaadil on
Lähte 2011 Haigus kui metafoor Kõigil, kes sünnivad on olemas perioode nii terve inimesena, kuid paratamatult ka haigena. Referaadis ei räägi ma mitte kehalisest haigusest ise, vaid sellest, kuidas kasutatakse haigust kujundina ehk metafoorina. Haigus ei ole ju tegelikult metafoor. Ometigi on peaaegu võimatu leida haigust, millesse ei suhtuta eelarvamustega ning jubedate metafooridega. Kaks haigust on suurejooneliselt ja ühtviisi metafoori väliste tundemärkidega koormatud: tuberkuloos ja vähk. Möödunud sajandil oli tuberkuloos selline haigus, mis ei koputa enne sisenemist uksele ning lõpeb halastamatult surmaga. Praegu on selliseks haiguseks kujunenud vähk. Nagu ka tuberkuloosi ravi muutus aegamööda tulemuslikuks on nii ka vähiga. Üks metafooridest on näiteks see, vähk on nakkushaigus
tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 5 2 KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid nõustamissuhtes peab sellega olema ettevaatlik, kuna eesmärk on mõista abipalujat ning anda talle nõu (Bolton 2006). 1) Võrdlemine Ei suhtuta mitte abipalujasse individuaalselt, vaid tema probleemi kui sageli esinevasse probleemi. 2) Mõtete lugemine Teise küsimuste ja abipalumise ajal valmistub mentor juba vastuseks ja ei kuula konkreetset probleemi. 3) Vastuseks valmistumine Ei kuulata abipalujat, vaid mõeldakse juba lahendusele ning ei keskenduta probleemile. 4) Sõelumine Valikuline kuulamine. 5) Siltide kleepimine Inimese paika panemine mõttes, et tema on selline, järelikult ma suhtun nii. 6) Unelemine
siis see jäi ainult ootusteks. Lemmik arvutimänguks nimetati kõige rohkem "Nba 2K12"-st ning ära oli mainitud ka "Grand Theft Auto". Kui valikute vahel on jääda koju arvutimänge mängima või veeta aega sõpradega siis kõik vastanudest oleks pigem koos sõpradega, kui mängiks arvutimänge. Uute mängude väljalaske aegadega ei hoia. 53 % vastanudest end kursis , 24% on sellega hästi kursis, ning ülejäänud 23% on vahepeal. Arvutimängude mängimist, kui peamisesse hobisse ei suhtuta hästi 47% peab seda halvaks, 47% arvab, et see võib olla peamine hobi ning samal ajal ka mitte olla, ning ainult 6 % vastanudest arvab, et selline hobi oleks väga hea. 76% ei ole kursis headest arvutimängude mõjust inimesele, ning 24% on sellega väidetavalt kursis, samas halbade mõjudega on väidedavalt kursis 63 % vastanudest, 29 %-l on teadmised nii ja naa, ning 8% ei ole halbade mõjudega üldse kursis. Mitte keegi vastanudest ei mängi arvutimänge väga tihti
Ma leian, et müümine võrdub hobiga ja seetõttu on see nauditav. Inimesi, kes naudivad oma tööd ja näevad seda kui hobi, saadab tulevikus kindlasti edu. Huvitav fakt on see, et meil on Eestis väga vähe müügimehi, kes tõesti armastavad oma tööd ja neid kes löövad käega ja proovivad midagi muud on palju rohkem. See tähendab omakorda, et läbi lüüa sellisel alal on enam kui võimalik. Müüginimestesse üldises pildis ei suhtuta hästi, sest ikka ja jälle nad üritavad sulle midagi pähe määrida. Inimesed mõtlevad, et nendega ei ole üldse mõtet isegi rääkida, näiteks kui keegi pakub telekanalite vahetamise teenust. Selline teenuspakkuja üldjuhul peab ise minema inimese juurde ja vestlust alustama, enamus kõnnivad mööda. Oli juhus, kus mina jäin seisma ja mõtlesin, et teeks õige ka vestlust ja uuriks mida pakutakse. Mees, kellega mna rääkisin oli äga profesionaalne
Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning ühtlasi üritada mõista, mis tunne oleks olla abivajaja asemel. Hea peegeldamise tulemusel rääkija kinnitab kuulajale, et sai jutust õigesti aru! Kuulamistõkked Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid eesmärk on abipalujat mõista ning anda talle nõu. Vead, mida sageli tehakse on: · Abipalujasse ei suhtuta individuaalselt. Tema probleemi võetakse lihtsalt kui üht sageli esinevat probleemi · Vastatakse küsimusele kuulamata lõpuni. Nii jääb asja tuum selgusetuks ja abivajaja vastuseta. · Mõnikord ei kuulata ka lõpuni seetõttu, et otsitakse juba mõeldavale probleemile lahendust või kuulatakse valikuliselt, mida kuulda tahetakse, sügavat probleemi aga eiratakse. · Üks suhtluspool tegeleb aktiivselt siltide kleepimisega, ega jõua reaalse
mängida, vestelda vms.). Sedasi saadakse teada, millist grupiliiget kõige rohkem valitakse ja keda üldse ei valita. Sellise küsitluse tulemusena võib igas grupis välja selgitada 5 sotsiomeetrilist staatust: 1. Populaarsed grupiliikmed need keda hästi teatakse ja kellesse hästi suhtutakse. 2. Tõrjutud need keda teatakse ja kellesse suhtutakse negatiivselt. 3. Unustatud need keda eriti tähele ei panda. 4. Vastuolulised need kes paistavad silma, kellesse halvasti ei suhtuta, aga kelle suhtes puudub ka üldine heakskiit. 5. Keskmised Võrgustikuanalüüs (network analysis) Erinevalt sotsiomeetriast analüüsib reaalseid suhteid (mitte eelistusi). Sotsiaalsete võrgustike omadused: - suhete tugevus inimeste vahel: (1) tugev suhe lähisugulased, head sõbrad, armastajad; (2) nõrk suhe töökaaslased, naabrid. Mark Granovetter: töökoha otsimisel on nõrkadest suhetest rohkem kasu kui tugevatest; seda ilmselt seetõttu
konflikte, vaid vastupidi. Mida erinevamana või ohtlikumana vastaspoolt tajutakse, seda negatiivsemad on stereotüübid. Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu ning laienevad ka neile sama grupi liikmetele, kel minevikus toimunud konflikti või negatiivse isikliku kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv. Seega, kui ei suhtuta stereotüüpidesse teadlikult, kaldub kord alanud negatiivne suhtumine end taastootma. 2. 1 Stereotüüpe kujundavad tegurid Stereotüüpe kujundavad mitmed tegurid nagu · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused (isiksus, kasvatus, enesehinnang); · grupikuuluvus, etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted; · erinevused kommetes ja rollides; · avaliku elu tegelaste tajumine;
haruna ja ravivahendina. Igapäev kasutavad tuhanded inimesed Euroopas, Ameerikas ja mujal hüpnoosi, et lahti saada halvast harjumusest, vaigistada valu või ravida mõnd haigust. Samuti on ka teada, et sportlased, riigimehed, meediastaarid ja tippärimehed kasutavad hüpnoosi parandamaks oma elukvaliteeti. Aga ikkagi suhtuvad paljud tavainimesed hüpnoosi veel umbusaldusega. Osaliselt, miks sellesse nii suhtutakse, on selle kasutamine meedias. Ning teine põhjus, miks hüpnoosi tõsiselt ei suhtuta, on teadlaste suutmatus adekvaatselt seletada, kuidas see toimib. Ajal, kui akadeemikud jätkavad arutlust hüpnoosi tegeliku olemuse üle, võib rahvale eelarvamused tõenäoliselt andestada. 3 1. Hüpnoosist Hüpnoos on unetaoline seisund ehk ,,osaline uni", mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse
- kirevad meediasündmused (mille on esile kutsunud üha suurenev tarbimine) tõrjuvad vaimsest keskkonnast välja ajaloolised ja mõtestatud seosed; meedia manipuleerib emotsioonidega - nende asemel on tohutu seostamatu infotulv - fantaasiamaailm- puhkuseks on teleka vaatamine, elataksegi justkui selles maailmas, puudub kontakt tegelikkusega, looduses ei käida, sporti ei tehta - ei suhtuta piisavalt tõsiselt ,,vaimsesse saastesse", mis on aga samasugune loodusvara nagu õhk ja vesi - müra, inimesed on hakanud vaikust võõrastama Mis on ,,tehniline sündmus" ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat? Igasugune (meedia)sündmus, mis peatab helide, kujutiste või mõtete sujuva järgnevuse; muutused välistes ärritajates. Sündmus sunnib inimest otsima selle taga peituvat tähendust.
pead ise eeskujuks olema. Kodused mured tuleb tööasjadest lahus hoida. Tööülesannete jagamisel tuleb arvestada töötajate oskusi, võimeid ja isiksuseomadusi. Materjalidega varustamisel peab logistikaringi enne hoolega läbi mõtlema, et ei tekiks asjatuid tühisõite, mis toovad kaasa aja ja rahalise ressursi liigsed kulud. Probleemideks on olnud töösisekorra eeskirjadest mitte kinnipidamine (tööle hilinemised). Töövahenditesse ei suhtuta alati heaperemehelikult. Firma autodel on suured läbisõidud, kütusekulu moodustab väga suure osa kuludest, logistika korraldus mõnikord lonkab. Tegin ettepaneku seada sisse sõidupäevikute pidamise kohustus, kuid juhtkond ei pidanud seda vajalikuks rakendada, sest sellega lisanduvat üks liigne dokumenditäitmine, mille majanduslik kasu on küsitav. Olen rahul oma objektidel tehtud töö ja saadud kogemustega. Suutsin tähtaegadest enamasti
Soolatüügastele võis peale panna veel jõe- või kosevahtu, pesta neid muna- või 24 kartulikeeduveega. Samuti oli efektiivseks ravimeetodiks tüügaste pesemine sepikojas rauajahutusvees. Üksik arhiivitekst soovitas veel enne noorkuud käsi vastamisi hõõruda, imiteerides sellega pesemist. (Tupits. ceeol.com 23.02.09) KOKKUVÕTE Papilloomviirusesse ei suhtuta piisava tõsidusega. Võib-olla on asi selles, et inimesed ei tea sellest piisavalt ega oska hinnata viirusega kaasnevaid ohte. HPV-ga võib nakatuda nii limaskestade kui ka naha mikrohaavade kaudu. Viirusega nakatunud ei pruugi seda ise teadagi. Esialgu sümptomeid ei esine. Need tekivad alles hiljem, mistõttu nakatunu ei ole teadlik ka enda nakkusohtlikkusest. HPV-l on väga palju erinevaid tüvesid. Enamik tekitab healoomulisi moodustisi nahal nagu soolatüükad ja kondüloomid
teguritega nagu firmas töötatud aeg ja indiviidile omistatavad teadmised, aga ka tema formaalne kvalifikatsioon ja haridustase. Sirje Orvet (2000, lk 85) kirjeldab, et kui sakslastega kohtuma minna, siis pole tähtis, mis laadi kohtumine ees seisab, kohale peaks minema paar minutit varem. Väiksemgi hilinemine muudab sakslase ettevaatlikuks. Hiljaks jäämine võib asetada inimese halba valgusesse ning temasse ei suhtuta enam kui tõsiseltvõetavasse partnerisse. Eriti peavad nn saksa täpsusega arvestama riigiametnikud, äriinimesed ja kõik ülejäänud, kes lähevad Saksamaale ametlikele kohtumistele. Sekretäride ja juhtide jaoks seda väga oluline Sirje Orvet (2000, lk 81) selgitab ka inglaste käitumist. Enne pöördumist peavad inimesed olema esitletud. Inglismaal on kombeks esitlemisel ulatada käsi ja öelda: “How do You do?”, millele vastatakse samaga. Sageli on tutvustamisel kätlemine
liiga kergekäeliselt kordarikkuva käitumise väljavabandamine liiga kergekäeliselt lapse ,,ohvrina" käsitlemine. Õpilase kordarikkuv käitumine on ka antud kontekstis õpitud käitumine. KOOL. Riskifaktorid: sage koolist puudumine akadeemiline ebaedu - halvad hinded madal õpimotivatsioon klasskursuse kordama jäämine sage kooli vahetamine ei ole turvalist keskkonda, ei ole pikaajalisi suhteid negatiivne psühholoogiline kliima koolis minusse ei suhtuta hästi. negatiivsed suhted eakaaslastega (eakaaslastepoolne tõrjumine) teised ei taha mingil põhjusel suhelda negatiivsed suhted õpetajatega õpetajate madalad ootused õpilase suhtes õpilaste individuaalsete õpistiilidega mittearvestamine kooli suurus. 21 22
Hirm laps ära kaotada. Suured ohud, kus on nt üksikemad või lesed. Tehakse lapse eest kõik ära, laps peab tänulik olema. Laps tunneb tihti süütunnet ja sõltuvus säilib. Lapsel pole oma soove, passiivne, loid. Passiivsed ja äraootavad hoiakud. Vanemad kujutavad välismaailma ohtlikuna. Kõik mis on külm ja karm hoitakse eemale. Üksikud lapsed on ärahellitamise suhtes suurem riskigrupp. Täiskasvanuna on raske andestada vanematele. Teine variant: Hellitatakse laps ära, sest ei suhtuta lapsesse piisavalt hästi. Nt kasuema, kui laps hakkab tundma oma elu pärast süüd. 2) Toimetulematuses kasvanud lapsed- vanemad ei tule oma vanema rolliga toime. Programmemad, kes kasvatavad lapsi skeemijärgi, sest ise ei oska. Ei arvestata individuaalsusega. Lapsejaoks on liiga vähe aega, ainult toidetakse. Maailmast ei tasu eriti midagi loota. Lootusetuse tunne. Asjad võivad paremaks minna, ei usu eriti tulevikku ega iseendasse. Õppinud hästi kohanema.
Hirm laps ära kaotada. Suured ohud, kus on nt üksikemad või lesed. Tehakse lapse eest kõik ära, laps peab tänulik olema. Laps tunneb tihti süütunnet ja sõltuvus säilib. Lapsel pole oma soove, passiivne, loid. Passiivsed ja äraootavad hoiakud. Vanemad kujutavad välismaailma ohtlikuna. Kõik mis on külm ja karm hoitakse eemale. Üksikud lapsed on ärahellitamise suhtes suurem riskigrupp. Täiskasvanuna on raske andestada vanematele. Teine variant: Hellitatakse laps ära, sest ei suhtuta lapsesse piisavalt hästi. Nt kasuema, kui laps hakkab tundma oma elu pärast süüd. 2) Toimetulematuses kasvanud lapsed- 16 vanemad ei tule oma vanema rolliga toime. Programmemad, kes kasvatavad lapsi skeemijärgi, sest ise ei oska. Ei arvestata individuaalsusega. Lapsejaoks on liiga vähe aega, ainult toidetakse. Maailmast ei tasu eriti midagi loota. Lootusetuse tunne. Asjad
Näiteks 1999 aastal sai kuritahtliku süütamise ja metsa külastajate tõttu alguse 98 metsatulekahju, karistatud isikuid oli 6, 2000. aastal oli sama näitaja 77 8-le, registreeritud rikkumisi oli kusjuures 25.92 2002. aastal sai kuritahtliku süütamise tõttu alguse 25 metsapõlengut, 136 puhul sai tuli metsas alguse metsa külastajate süül, kuid registreeritud rikkumisi oli 111 ja karistati 38 inimest.93 Need arvud näitavad tõsiasja, et metsatulekahjudesse ei suhtuta veel täie tõsidusega. Eelmises analüüsis kinnitati küll, et metsatulekahjud on ökosüsteemi lahutamatu osa, 94 kuid inimese poolt alguse saanud metsatulekahjud ei ole kuidagi seotud ökosüsteemiga. Alates 2008. aastast on metsatulekahjude koguarv püsinud alla saja. 2008. aastal oli metsatulekahjude pindala ligi 1300 hektarit, kuid selle tõstsid nii suureks enamasti mittemetsamaa tulekahjud ja järjekordne suurpõleng Vihterpalus. 95 2009. ja 2010. aastal püsis aga ka
varem taoliste asjadega kokku puutunud. Tihti kohtame toidupakenditel erinevaid märgistusi, mis on meie jaoks täiesti võõrad. Kauplustes võiks olla võimalus tutvuda tuntumate kaubamärkide ja kauba märgistustega, mis on kaupluses esindatud. See on küll lisatöö kauplusele, kuid see võib üldiselt tõsta teatud toodete müüki, sest tugev kaubamärk ja informatiivne märgistus tõstab toote esile. Veel olen märganud, et lahtiselt müüdavasse toitu ei suhtuta piisava tõsidusega. Lahtiselt hoitav toit on palju kiiremini riknev ja saab seega lühemat aega müügis olla, kui näiteks gaasikeskkonda pakitud tooted. Kuid juhtub, et kaupleja või siis täpsemalt müüa, hoiab tooteid kauem müügis, kui peaks. Sellisel juhul on kliendil palju suurem risk endale väga kiiresti riknev toiduaine saada. Üks näide on õrnsoolatud kanafilee, mis on külmkapis riknema läinud esimese 12 tunni jooksul ja nii mitmel korral. Usun, et probleemiks võib
). Sedasi saadakse teada, millist grupiliiget kõige rohkem valitakse ja keda üldse ei valita. Sellise küsitluse tulemusena võib igas grupis välja selgitada 5 sotsiomeetrilist staatust: 1. Populaarsed grupiliikmed – need keda hästi teatakse ja kellesse hästi suhtutakse. 2. Tõrjutud – need keda teatakse ja kellesse suhtutakse negatiivselt. 3. Unustatud – need keda eriti tähele ei panda. 4. Vastuolulised – need kes paistavad silma, kellesse halvasti ei suhtuta, aga kelle suhtes puudub ka üldine heakskiit. 5. Keskmised Võrgustikuanalüüs (network analysis) Erinevalt sotsiomeetriast analüüsib reaalseid suhteid (mitte eelistusi). Sotsiaalsete võrgustike omadused: - suhete tugevus inimeste vahel: (1) tugev suhe – lähisugulased, head sõbrad, armastajad; (2) nõrk suhe – töökaaslased, naabrid. Mark Granovetter: töökoha otsimisel on nõrkadest suhetest rohkem kasu kui
et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva. Ettekandjatelt küsitakse asju, mis ei puuduta otseselt seadust ega suhtuta arutellu tõsiselt kas see mitte ei sarnane mingil moel naiste diskrimineerimisele. Kogu istungi käigus ei puudutata peaaegu ühtegi konkreetset punkti seadusest. Ühtlasi leitakse, et seaduse vastuvõtmise eesmärgiks on Eesti seadusandluse kooskõlla viimine Euroopa Liidu direktiividega ning seega on seaduse näol tegu vaid sümboolse sammuga, näitamaks Eesti tõsiseid pingutusi liitumise protsessis. Kui seda
individuaalne kohanemine keskkonnaga. Kanadas ja mitmes teises riigis peeti eestlasi parimateks immigrantideks. Kangelaslikkus traditsioonilises mõttes on eestlasele võõras. Eestlase jaoks on kange mees see, kes sõjast (elusa ja tervena) tagasi koju tuleb. Aga mitte see, kes seal kangelaslikult surma saab. Eestlasel pole kompleksi, et siin on aegade jooksul kõigile meele järgi oldud – eestlane on hoopis uhke, et on ellu jäänud. Ka vabadusvõitlejatesse-dissidentidesse ei suhtuta meil kui kangelastesse, pigem vaadatakse neid kui natuke tolasid. Eestlane hindab hoopis pragmatismi – kasutab seda, mis töötab. Eestlane hindab töö ja kavalusega saadud rikkust ning positsiooni. Eestlane läheb ikka sinna, kus on kasulikum. Katoliiklusest protestantismi – ilma kolmekümne- aastase sõjata. Maa eest õigeusku ning hea ja parema eest komparteisse. Skandinaavia ja Saksamaa, aga ka Eesti majandusedu on tihti põhjendatud luterluse viljastavate
annaabi.ee 
