Null punkt, Margus Karu (0)

„ Nullpunkt “
Margus Karu Katrin Karu 1.KU
Margus Karu „ Nullpunkt “ räägib minategelase Johannes Tamme elust, kes on tavaline Lasnamäel elav poiss. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada, kuid peale esimest koolipäeva avastab hea huumorimeelega ja elurõõmus poiss, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse lükatud ning teda ümbritseb sotsiaalne blokaad . Esialgu proovib Johannnes enda mainet päästa, kuid iga mööduva päevaga vajub ta enam ja enam sügavamale masendusse. Poisi elu keerleb peamiselt kolme aspekti ümber- kodu, sõbrad ja kool, ja kõik tema elus varises lühikese ajaga kokku. Uues koolis ei võeta teda omana, kodus on skisofreenikust ema ning talle väga lähedane õde, Grete, kes teda ainsana mõistis, läks elama Taisse.
Mida rohkem päevi möödub masenduses , seda enam tunneb Johannes, et ta elul ei ole enam mõtet. Kokkuvõtteks jõuabki Johannes nullpunkti, kus ta elu enam kehvemaks minna ei saa. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule hea lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab hoopis enda elustiili, muutes enda n-ö sotsiaalseks tipuks. Poiss hakkab käima jõusaalis, tegema pidevalt trenni jne.Ta ise on enda vastu aus, sõbralik, tavaline ja heatahtlik noormees. Johannes leiab endale juhuslikult uue sõprade pundi, kellega läbi käies ei suhtuta temasse kui heidikusse.
Kooliaasta lõppedes on õnnelik, et saab oma klassikaaslastes eemale ja sõidab suvel isegi Tõrvasse ühe tüdruku vanaema majja ja veedavad seal kenasti grupiga aega. Johannes leiab endale ka tüdruku, nimega Riina, kuid too kolis enne uue kooliaasta algust eestist ära. Uut kooliaastat võttis Johannes vastu nagu uus inimene, nii välimuselt kui ka sisemiselt. Ta ei kartnud enam, mida inimesed temast arvavad ja oli selline, kes ta olla tahtis. Koolis hakkas ta üha enam suhtlema populaarse neiuga, kelle nimi on Bianca ja Johannese sotsiaalne staatus tõusis väga kiiresti, sellele aitas ka kaasa tema kirjutatud laulusõnad, mille NeonBrides`i mänedžer varastas. Tegu toodi avalikkuse ette ja Johannesel oli automaatselt n-ö kuulsus küljes. Raamat lõppeb, erinevalt tema algusest, väga positiivselt. Johannese ema sai terveks, isa kolis koju tagasi ning ka koolis läheb hästi, Johannesel paluti isegi pidada lõpuaktusel kõne. Tähtsaim muutus Johannese elus oli aga see, et ta õppis hindama tõelisi sõpru ning seda ei muutnud tema juures isegi populaarsus. Samuti ei unustanud Johannes neid sõpru, eriti šašat, kes oli talle kogu raamatu jooksul toeks , olenetmata mis teised temast arvasid. Soovitaksin raamatut igale vanusegrupile, sest loo sõnum on õpetlik kõigile- hoia oma sõpru, kellele saad toetuda igal raskel hetkel ning endasse peab olema usk unistuste täideviimiseks.