Keelekasutus suhtlusportaalides Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest.
............................................................................................................17 Sissejuhatus Olen ise tihe suhtlusportaalide külastaja ja seoses sellega on jäänud silma noorte inimeste omavaheline suhtlus, millest täiskavanud ei pruugi alati aru saada. Tuttavatega suheldes on vahel endalgi raske aru saada, mida nad öelda tahavad. See tekitas minus huvi asja põhjalikumalt uurida. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, millist keelt kasutatakse suhtlusportaalides, ekirjades ja mobiilisõnumites. Töömeetodina olen kasutanud kirjandust Oma keel 2, Tekstid ja taustad I, Tekstid ja taustad III , rate.ee ja orkuti suhtlusportaale. Rate.ee ja orkuti suhtlusportaalid valisin, sest need on kõige populaarsemad noorte seas. Autor eeldab, et meedia alane keelekasutus erineb osaliselt suulisest ja gramaatilisest keelekasutusest. Uurimistöö on jaotatud kolmeks peatükiks: Esimeses kirjanduse analüüsi, teises peatükkis
kättesaadav ja ei ole nii aeganõudev kui kirja kirjutamine või helistamine, siis üha enam inimesi veedavad seal palju aega. Varem mängisid lapsed liivakastis ning ajasid mööda hoovi üksteist taga, kuid nüüd pole neil viitsimist isegi kodust välja minna, sest arvutis on mõni põnev arvutimäng pooleli. Lisaks sellele, et lapsed veedavad palju aega internetis ning see on kahjulik nende tervisele, on sotsiaalmeedia kasutamine kahjulik ka keelele. Suhtlusportaalides kasutatakse palju slängi keelt. Tihti unustatakse kasutada suurt ja väikest algustähte, kirjavahemärke või tehakse sõnadest erinevaid lühendeid, mida hakatakse kasutama ka igapäeva elus, rääkides sõpradega, vanematega või õpetajatega. Kuna suhtlusportaalides kasutatav keel on lihtne ning hakkab kergesti külge siis võib tulevikus tulla probleeme suhtlemisoskusega ning see on kindlasti kahjulik ka meie keelele.
Arvutita ja internetita on tänapäeva ühiskonnas pea võimatu hakkama saada. Igapäevaselt kasutab inetrenti suur osa inimesi. Inimesed erinevad oluliselt arvuti ja interneti kasutamise vajaduste ja võimaluste poolest. Viimaste aastate tehnoloogia ja interneti areng on muutnud inimeste igapäevast elu ja suhteid märkimisväärselt. Arvuti ja internet võimaldavad omavahel ühenduses olla ka siis, kui see füüsiliselt võimalik pole. Iga päevaga omame suhtlusportaalides rohkem sõpru, isegi selliseid, keda pole kunagi kohanud. Kas meil on vaja tuttavaid, kellega pole lootustki päriselt sõbraks saada? Üha enam koguvad populaarsust tutvumisportaalid. Paljud kasutavadki tutvumiseks ainult internetti. Virtuaalselt on suhete loomine palju lihtsam: veebis on võimalik avaldada ainult seda infot, mida vajalikuks peetakse, ehk siis esile tuua ainult positiivseid külgi. Seetõttu on tunnevad muidu ebakindlad suhtlejad end internetis turvalisemalt.
kasutatakse sõna "õieti", kuna on väga sarnane ja palju keelepärasem. Teine üliselt valesti kasutatav sõnapaar on "järgi" ja "järel", mille valesti kasutamine on nii levinud, et olen isegi pidanud koju jõudes järele vaatama mõlema tähenduse. Teatud sõnu hakatakse valesti kasutama, kuna tihti on nad keelepärasemad ja levivad kiiresti interneti kommuunides. Kui propageerida inimesi kirjutama igal pool õigesti(ning teha seda põikpäiselt ise), nii suhtlusportaalides, jututubades, mobiilisõnumites ja mujal, siis leviks õigekiri kõigis eluvaldkondades, mitte ainult kõrgema haridusega gruppides.
Informatsiooni levitades suudavad massikommunikatsioonivahendid mõjutada rahva meelsust ning käitumist. Ühiskonnas leviv teave võib olukorda nii stabiliseerida kui destabiliseerida ehk kutsuda esile rahutusi ja protesti. Saadav informatsioon kujundab rahva suhtumist võimu ja sündmustesse. On riike, kus pole võimalik saada interneti ühendust maailma erinevatest paikadest. Peamiseks massimeediumiks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Informatsiooni levitatakse ka suhtlusportaalides, näiteks Facebook. Suheldes vahetatakse informatsiooni, levitatakse arusaamu ja hinnanguid. Üks suurimaid ohte on globaliseerumine. See ei tähenda seda, et inimesi tekib rohkem juurde, vaid see kehtib kõigega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordis ja kommunaktsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Silmaringi laiendamine on see, kui sa reisid erinevates riikides
pool tundi raamatu lugemiseks. Selle asemel vaadatakse telekast meelelahutuslikke saateid, surfatakse internetis ning istutakse erinevates suhtlusvõrgustikes. Need tegevused pole aga kaugeltki nii arendavad kui raamatute lugemine. Kokkuvõte Inimesed ei saa endale aega juurde tekitada. Küll aga ollakse võimelised oma prioriteete ümber hindama. Nii tuleks teinekord mõelda, kas meil ikka on vaja lugeda kollast ajakirjandust või veeta aega suhtlusportaalides selle asemel, et lugeda raamatut, ennast arendada ning seeläbi olla ka elus edukam. On selge, et inimesed vajavad ka aega energia kogumiseks ning mõttetegevusest puhkamiseks. Ometi on igaüks võimeline leidma keskmiselt päeva jooksul kas või pool tundi, mida kasutada raamatute lugemiseks. Lugedes päevas vaid kümme lehekülge, loeksime aastaga enam kui 3500 lehekülge, mis on enese arendamiseks enam kui piisav. 4
Arvustus 17. detsember 2013 käisin Võru Kultuurimamjas „Kannel“ vaatamas etendus „Netis Sündinud“. Autor: Kristiina Jalasto Etendus oli väga põnev, kaasahaarav ja rääkis sellest, mis ohud meid internetis valitsevad ning kuidas tuleks internetis käituda. Internetis suhtlusportaalides võõrastega suheldes peab olema väga ettevaatlik, kuna sa ei tea, milline see inimene seal teisel pool on ning tihtipeale võõrastega suheldes võid petta saada. Internetis arvatakse, et kõik, mida ülesse laetakse on anonüümne aga tegelikult on võimalik kõik ära tuvastada nagu näidendiski, kus pandi õpetaja kohta vale informatsioon internetti aga süüdlased saadi ikkagi teada. Etenduse sõnum või idee oli, et noored teaksid, mis ohud internetis meid
8.Turvaliselt internetipanka saab logida kasutades, ID-kaarti, PIN kalkulaatorit või hästi keerukat parooli kasutades mis sisaldaks tähti ja numbreid. 9.Kõige hõlpsam meetod parooli meelespidamiseks on need meelde jätta. 10. Failivahetusprogrammidega kaasnevaks ohuks on see,et võid saada omale viiruse arvutisse. 11.Internetipank ei palu mitte kunagi saata oma e-postiga privaatseid andmeid. 12. Jututubades, suhtlusportaalides ei tohi kunagi avaldada oma andmeid(aadress, nimi, isikukood jne.) kuna seal olev inimene võib kurjasti kasutada sinu andmeid. 13. Windows operatsioonisüsteem on kõige ohustatum kuna see on kõige tuntum operatsioonisüsteem ja seda rünnatakse tihti. 14. Windowsile alternatiivseid operatsioone nagu MAC, Linux ja BSD võiks kasutada windowsi asemel. 15.Kui arvutis on viirus tuleks arvuti internetist lahti ühendada. Skaneerida kõik arvutis
Lugupeetud õpetaja ja õpilased. Mina olen .... Täna räägin ma teile Interneti mõjust eesti keelele. Mina arvan et Internet mõjutab kindlasti Eesti keele kasutamist noorte ja täiskasvanute seas. Iga päev kui mina koolist koju jõuan, lülitan ma kohe arvuti sisse ja asun erinevates suhtlusportaalides teistega suhtlema. Kunagi pole mul aega kasutada õigeid kirjavahemärke, täispikki sõnu ja täpseid õigekirjareegleid. Kasutan palju lühendeid ja väga lühikesi lauseid, et kiiremini kõik räägitud saaks. Seda teevad ka väga suurem enamus teistest internetis suhtlejatest. Kas see võib tulevikus põhjustada Eesti keele rikkumist ja kadumist? Juba on jõudnud kätte selline aeg, kus igas peres on vähemalt üks arvuti ja seda kasutama õpitakse juba väga varases eas
Sa võid ehitada ka terve maja interneti kaudu. Enamusel meie jaoks on arvuti kui töövahend. Suhtleme inimestega ning ajame äri. Noorte seas on arvuti ja internet siiski suhtlemiseks. Umbes nelikümmend aastat tagasi olid hoopis teistsugused ajad kui nüüd. Sellel ajal ei teadnud keegi midagi mobiilidest ja veel vähem internetist. Noorte elu kulges hoopis teistmoodi. Tänapäeval on noortel kombeks suhelda omavahel internetis suhtlusportaalides, kuid nelikümmend aastat tagasi oli see välistatud. Noorte huvid olid hoopis teistsugused. Nad suhtlesid silmast-silma. Kui sul oli mõni sõber või tuttav välismaal, siis temale said saata ainult käsitsi kirjutatud kirju või helistada juhul, kui sinu kodus leidus lauatelefon. Seega, kui sa ei käinud väljas ja ei suhelnud sõpradega, siis sind ei olnud olemas. Kuid tuleme tagasi nüüdisaega. Tänapäeval on noorte seas kõige levinumaks saanud MSN ehk täisnimega Windows Live Messenger
ja õelad. Loovad kodulehti ja levitavad alavääristavat infot kaaslaste üle naermiseks. Ohvrist võidakse internetti panna üles pilte, videosi. Õhutatakse vaenu. Meelitatakse ohvritelt personaalset ja isiklikku informatsiooni ja levitatakse seda. Sekkutakse eraellu.Mainet allaviivat infot levitades kaotab ohver sõbrad , teda hakatakse narrima. See võib tuua kaasa hirmsaid tagajärgi sassis närvikava või isegi enesetapu. Mõtlemata tagajärgedele avaldatakse suhtlusportaalides ning mujal veebis infot millel on tegatiivsed tagajärjed neile endile kui perele. Jagatakse isikuandmeid. Võib toimuda identideeti vargus. Paroole ja kasutajanimesid võidakse kasutada nende omanike teadmata. Järjest rohkem on liikvel mitmesuguseid internetis levivaid petuskeeme. Meieni võivad jõuda interneti ohud ebameeldiva üllatusena hiigelsuure telefoniarve või tühjendatud krediidiarve näol. Ka tellitud tooted ei pruugi
Sõprus sünnib vastastikku. Tavaliselt on sõpruskonnas samasoolised isikud, hiljem ka vastassoolised . Sõber teab ja mõistab sinu puudusi ja voorusi. Sõber on alati olemas, kui teda vajatakse ning isegi siis, kui teda ei vajata. Sõprus täiustab õnne ja leevendab kurbust, kahekordistades meie rõõmu ja jagades muret. Tänapäeval on väga levinud sõpruskonnad, mida seob internet ning peamine suhtlus toimubki läbi interneti, kas siis msn-s või erinevates suhtlusportaalides nagu Orkut, Rate või Facebook'i suheldes. Mulle tundub, et suhtlemine läbi suhtlusportaalide muutub üha enam populaarsemaks, sest selliseid portaale lisandub pidevalt juurde. Interneti sõpruskondades võib juhtuda, et inimesed ei ole teineteist reaalselt näinudki. Jõukudes valitseb rohkem hierarhia, on kindel liider, tema nö käsilased ning alamast seisust liikmed. Jõugus on pigem ühine huvi või tegevus, mida harrastatakse ( nt joomine ja varastamine ) kui sõprus
pole, sest puuduvad vajalikud finantsid isegi toidu jaoks, kuidas saab rääkida arvutite, ipadide jne ostmisest. Ja kui õpetaja saadab arvutiklassi on siingi takistused ees, sest arvutiklassi võib kasutada ainult koos aineõpetajaga, teatud ajal ja muud reeglid, mis üldse pole õpilase kasuks. Teiseks aspektiks on nende sihipärane kasutamine, sest selle asemel et midagi internetist otsida mängitakse või istutakse suhtlusportaalides. Haridussüsteem võib olla saada saatanlikuks, kui ei tehta elementaarseid muudatusi. Mõningad uuendused oleksid väga vajalikud, sest ilma nendeta läheb tulevik hukka. Selles diskussioonis tekib vaid üks küsimus kust saada raha, aga kumb on tähtsam ,kas laste heaolu või ajudeta töölisklassi kasvatamine.
Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel on tugev mõju inimese vaimsele seisundile
Kokku vastas küsimustele 111 õpilast ja ka mõned õpetajad, vastanutest 44 olid mehed ja 67 naised. Vanuseliselt jagunesid vastanud alljärgnevalt: kuni 12aastased 20, 13 - 15aastased 71, 16 19aastased 6, vanemad kui 19 19 vastajat (vt Tabel 1). Tabel 1. Ülevaade vastanute soolisest ja vanuselisest koosseisust 3.2 Populaarsed suhtlusportaalid Enne, kui küsimused muutusid peamiselt Facebookile orienteerituks, uuriti välja, millistes suurtemates suhtlusportaalides vastanud üldse käivad. Nagu eeldada võis, osutus kõige populaarsemaks saidiks Facebook tervelt 102 õpilast omavad seal kontot. ,,Näoraamatule" järgnes MSN, seejärel Skype, Rate ja Twitter. Tulemustest selgus, et Orkuti kasutajaid küsitlusele vastanute seas ei ole (täpsema ülevaate jaoks vt Joonis 1). Joonis 1. Ülevaade populaarsematest suhtlusportaalidest 3.3 Küberkiusamine Facebooki keskkonnas on kõikvõimalikke viise teistele kasutajatele vähemal
Anonüümsus internetis Mida rohkem aeg edasi,seda rohkem on hakanud inimesed suhtlema interneti teel, erinevates suhtlusportaalides, jututubades ja MSN-ilaadsete süsteemide läbi. Internet on võimaldanud inimeste suhtlemise üle kogu maailma. Tänapäeval on internet väga hästi kättesaadav ja selle tõttu istuvad inimesed aina rohkem kodus ja eelistavad väljaminemise asemel suhelda sõprade ja ka võõrastega interneti läbi. Võõrastega internetis suheldes ei saa kunagi teise inimese aususes kindel olla. Sa ei või iial teada kellega sa tegelikult räägid. Asjaolu,et internetis ei pea avalikustama oma
ole meil on võimalus luua endale hoopis teine identiteet ning paraku seda ka tehakse ning kahjuks mitte alati headel eesmärkidel. Samuti võib virtuaalmaailma tunnuseks pidada fakti, et paljud inimesed leiavad virtuaalmaailmast seda, mida nad reaalelust leida ei suuda - interneti suhe inimesega, kes elab teisel pool maakera ei ole enam harv juhus. Kõige olulisemaks virtuaalmaailma märksõnaks võiks aga pidada ,,suhtlust" ei ole vahet kus, suhtlusportaalides või mänguvõrgustikes, absoluutselt igal pool on tohutu inimeste omavaheline suhtlemine. Analüüsi artikli põhjal, milles seisneb virtuaalmaailma kasulikkus ja kahjulikkus. Põhjenda oma väiteid vähemalt kahe poolt- ja kahe vastuargumendiga. Virtuaalsete maailmate kasulikkus seisneb nende majanduslikus käekäigus on inimesi, kes teenivad lausa oma igapäevast elatist virtuaalmaailmas teenuseid või tooteid müües. Et saada osa oodatavast kasumist, luuakse üha uusi maailmu
Kiusamine kübermaailmas Järjest enam on hakanud ilmnema tehnikaajastu pahupool Internetti ja mobiiltelefoni kasutatakse kaaslaste kiusamiseks. Näiteks saadavad noored üksteisele õelaid e-kirju, mõnitavad eakaaslasi suhtlusportaalides ning kirjutavad alandavaid kommentaare. Seda võib nimetada küberkiusamiseks, mida defineeritakse kui tahtlikku ja korduvat kahju tekitavat käitumist, kasutades elektroonilist keskkonda. Kuid mis on need põhjused, miks inimene hakkab kedagi solvama, alandama või muud moodi kiusama ning kuidas saaks seda ära hoida? TÜ kasvatusteaduste magistrant Karin Naruskov on öelnud: ,,Küberkiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud
Kunagi oli ainus viis suhtlemiseks üksteisega silmast silma rääkimine. Hiljem tekkis kiri, mis tõi kaasa kullerite ja postiteenuste kasutamise. Aja möödudes on olnud mitmeid erinevaid leiutisi, mis on suhtlemist hõlbustanud ning nüüd tehakse seda peamiselt interneti teel. Internet on meile andnud ka võimaluse edastada teavet kõigile, kellele see huvi pakub, näiteks blogide ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Miks paljud inimesed peavad blogi või veedavad suure osa ajast suhtlusportaalides? On inimesi, kellele meeldib blogide ja portaalide kaudu oma mõtteid väljendada. Osa neist ei julge inimestele kõike rääkida ja sellest internetis kirjutamine on neile kergem. Mõned tahavad, et nende mõtted saaksid teatavaks paljudele teistele, ja näevad, et internet annab neile selleks võimaluse. Üheks põhjuseks võib pidada ka ajaga kaasaskäimist ja tahet teistega sarnaneda. Kõik suhtlusportaalide kasutajad ei ole seal oma mõtete jagamiseks. Paljud neist
asukoht ei oma üldse tähtsust. Kui nüüd mõelda, et sotsiaalmeedia võib tunduda igatemoodi kasulik, siis see arvamus on väga petlik. Ka sotsiaalmeedial on oma halvad küljed. Sotsiaalmeedia võib hakata hävitama sotsiaalportaalides släng keelt, kui juba seda juhtunud pole. Aga see võib juhtuda 35 aasta pärast. See aeg on see hetk, kui meie esimesed interneti põlvkonna kasvandikud hakkavad koole lõpetama. Kuna suhtlusportaalides kasutatav keel on neile külge hakanud võib tulevikus tula probleeme neil arutlemis, kui ka suhtlemisoskusega. Teiseks probleemiks võib olla see, et kaob ära mõte suhelda inimestega reaalelus kuna vajav olev informatsioon on netis üleval, siis hakkab inimestel kaduma ühine jututeema, mille kohta oleks hea vestelda. ehk tulemus oleks see, et kaob ära inimeste omavaheline sotsiaalsus ja kui tulevikus tahetakse minna tööle ja puudub
ja millest suurmehed poleks osanud siis unistadagi. Kuid mina, alles hiljuti täiskasvanuikka jõudnud abiturient, olen näinud elu, mis on paremaks õppematerjaliks kui kooliõpikud või muu raamat. Tundub, et praegune noorte inimeste põlvkond on tulevikus kogenum eelmisest ning innovaatilised ideed võivad olla eostunud juba praegu, ootamas tulevikku tänu tehnoloogia arengule. Meie põlvkond on üles kasvanud internetiajastul. Põhilise aja veedame õhtuti arvuti taga istudes suhtlusportaalides, oleme saanud sealt ka hulganisti teadmisi. Meie vaated võivad tunduda literatuursed, sest iga meist aastaid vanem ja kogenum inimene võib põhjendatult küsida: ,,Mida teie, va elukogemuseta jõmpsikad, elust teate?" Võimalik vastus, et teame üpris palju, ei rahulda ilmselt küsijat. Kuid muud me seni vastata ei oska kuniks pole näinud seda ,,päris" elu, peame toetuma oma internetikogemustele. Oleme esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist
korda rohkem. Kaamerad suutsid teha 3-5-megapiksliseid pilte, tänapäeval suudavad telefonid teha 5- ja kallimad kuni 16-megapiksliseid pilte. Nii suure eraldusvõimega fotosid suudab teha mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 Zoom. See kõik tähendab, et oma mänge, muusikat, filme, fotoaparaati ja internetti saab ühes pihku mahtuvas seadmes kaasas kanda. See on kõik väga sõltuvusttekitav, sest kellele ei meeldiks vaba aega sisustada muusika, filmide, videomängude või sõpradega suhtlusportaalides suheldes ja pilte vahetades. Suured firmad toodavad üha enam uusi meelelahutustarbeid. Tehnoloogia arenguga arenevad ka videomängud ja nende visuaalne külg. Igal aastal väljastatakse üha enam realistlikke mänge, mis tõmbavad ligi enamasti noori. Mängimist võib võrrelda raamatute lugemisega. Raamatutel on tegelased ja lugu, mis areneb ja hea teose puhul tekitab pinget. Lõpuks leiavad kõik sündmused lahenduse ja lugeja tunneb ennast rahulolevana. Ainus, mis erineb igal
korda rohkem. Kaamerad suutsid teha 3-5-megapiksliseid pilte, tänapäeval suudavad telefonid teha 5- ja kallimad kuni 16-megapiksliseid pilte. Nii suure eraldusvõimega fotosid suudab teha mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 Zoom. See kõik tähendab, et oma mänge, muusikat, filme, fotoaparaati ja internetti saab ühes pihku mahtuvas seadmes kaasas kanda. See on kõik väga sõltuvusttekitav, sest kellele ei meeldiks vaba aega sisustada muusika, filmide, videomängude või sõpradega suhtlusportaalides suheldes ja pilte vahetades. Suured firmad toodavad üha enam uusi meelelahutustarbeid. Tehnoloogia arenguga arenevad ka videomängud ja nende visuaalne külg. Igal aastal väljastatakse üha enam realistlikke mänge, mis tõmbavad ligi enamasti noori. Mängimist võib võrrelda raamatute lugemisega. Raamatutel on tegelased ja lugu, mis areneb ja hea teose puhul tekitab pinget. Lõpuks leiavad kõik sündmused lahenduse ja lugeja tunneb ennast rahulolevana. Ainus, mis erineb igal
telefonikottide tootjad. · Konkurentsieeliseks olekski see, et kuna idee on uudne ja teised firmad pole sellele ideele tulnud. Ja seega ka otselelt konkurent puudub. Turundus ja müük · Kui äri on algperioodis siis peamiseks turunduskanaliks oleks internet. Hiljem, kui paremini hakkab minema, siis aga suuremate ettevõtete kauplused. · Klientideni plaaningi jõuda läbi interneti ning kõikides suhtlusportaalides jagada, teha reklaami(nt Facebook) ja pakkuda oma toodet. · Peamisteks müügikanaliteks oleks internetipood. · Kui tootmine on algstaadiumis, siis väiksemale turule, siis on vaja ainult teha internti pood ja läbi inerneti pakkuda teistele. Kui aga äri laieneb on peamiseks turunduskanaliks telefoni firmade poed. Finantseerimine · Investeerin oma isiklikud säästud sellesse ideesse. Kuna algul pakun toodet
mõistlik need teha õigeaegselt. Näiteks sellegi töö olen jätnud hetkel viimase päeva peale, kuigi oleks parem olnud see varem ära teha. Oleks ju mõnusam olnud täna kauem magada ja mitte paaniliselt kella vaadata, kuidas selle ajaga essee valmis jõuan. Seega see käitumine oli minust väga ebaratsionaalne. Veel on vaja endale teadvustada, mis on isiklikud ajaröövlid. Mõtekas oleks lugeda midagi harivat, mitte viibida pidevalt internetis ja kõmu lugeda ning käia ainult suhtlusportaalides teisi taga rääkimas. Kui mul on vaba aega siis käin siiski arvutis ning räägin sõpradega ja muud sellist, kuid ei kasuta selle jaoks väga kaua aega. Veel peab oskama öelda ,,ei" tegevustele, mis pole esmatähtsad. Näiteks kui sõbranna kutsub mind kohvikusse, kuid mul on vaja teha hoopis midagi tähtsamat, pean oskama öelda talle ,,ei". Tegelikult ei oskagi ma öelda, mis oleks minu seisukohast
ja võibolla leida ka armastuse. Unustada ei tohi fakti, et tunded sõbra vahel, mis tekivad läbi interneti, pole tegelikult reaalsed ja kustuvad nii pea, kui pole ammu suheldud. Hoopis teine asi on see, kui olla temaga silmast silma koos ja mõelda, et just nüüd olen leidnud oma hingeusugulase. Paljusid noori mõjutavad ka perekonnaolud. Kui laps ei saa piisavalt tähelepanu, kõigepealt otsivad nad seda interneti teel. Suhtlusportaalides saab lõputult rääkida oma elust, oma tegevustest, oma mõtetest kellele iganes. Pole vahet, kas ta on neljakümneaastane mees või kümneaastane tütarlaps. Peaasi, et nooruk ei läheks oma tähelepanu vajadustega halvemale teele. Tegelikult ei saa öelda, et ainult noored on vallutanud interneti elu, samuti ka täiskasvanud. Ka neil on probleeme. Eriti vallalistel, kes tunnevad, et nende elu pole midagi väärt, kuna nad pole abielus
8 MSN-messengeris 4 80% 0 Skype`is 3 62% 1 Suhtlusportaalides (näiteks Facebook, Rate.ee, Orkut, MySpace jne) 4 82% 1 Jututubades 3 68% 4 Mängutubades 2 44%
Istuti teepervele maha ja jutustati, leiti aega teineteise jaoks. Olid siis alles ajad! Nüüd on kõigil meeletu tehnika, puuduvad koduloomad ja põllumaad, vestlused saavad kõik vesteldud kas telefoni teel või arvuti kaudu ja meil pole aega naabritega kokkugi saada. Paljude tööpäev möödub arvuti taga ja kodus istutakse taaskord maha selleks, et klahve klõbistada. Tunnid mööduvad ja isegi perekondade omavaheline suhtlus on muutunud põgusaks. Ema ja isa suhtlevad suhtlusportaalides ja tuleb ette ka flirtimisi võhivõõrastega, mis süvendab taaskord perekonna omavahelist distantsi, ning lapsed upuvad arvuti- ja telekamängude maailma. Kõigil on kiire omaenese tegemistes, kusagil virtuaalses maailmas ja keegi ei märkagi reaalsust. Laste õppetööd on sellises olukorras tegemata, kodutööde ja muude ülesannete kuhjumine tekitab veelgi sisepingeid- see kõik on meie tänapäeva perede tüüpmudel
võrgus olemas (nslookup), vestelda teise kasutajaga (talk, jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD). Interneti ohud Internetis ei ole kõik ainult hea. Nagu iga asjaga on internetis enda kurjategijad. Sealt võid tõmmata omale viiruse, või varastatakse inimese identiteet. Küberkiusajads - arnaselt mänguplatsile on ka internetis piisavalt kiusajaid. Need võivad olla nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud. Privaatsuse rikkumine - Lapsed võivad teadmatusest avaldada suhtlusportaalides ning mujal veebis infot, millel on negatiivsed tagajärjed neile endile ja kogu perele. Sobimatu sisu - Laste piiritu huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis mõjub halvasti laste psüühikale. Tõenäoliselt ei ole Sa huvitatud sellest, et laps käiks regulaarselt äärmuslaste foorumis, külastaks pornograafilise sisuga saite või veedaks oma aega hasartmänge mängides. Arvutiviirused ja muu pahavara - Tundmatu päritoluga faile alla tõmmates võid oma arvutisse
Laps peab tunnetama, et tema ema või isa teab, mida ta teeb. Paljud noored, ka vanad interneti kasutajad teavad interneti kasutamise ohtusid. Vahest neid reegleid ei järgita ja selle tulemusena võib sattuda sõimlemise, vägivalla või väljapressimise ohvriks. Interneti kasutamise ohtudeks võivad olla : Pedofiilid Nad üritavad olla lastega interneti sõbrad, kasutavad valeandmeid jms. Tegelikult aga nad lihtsalt tahavad lapsi ära kasutada. Tavaliselt leidub pedofiile kõige rohkem suhtlusportaalides ja jututubades. Omavaheline tuttavatega sõimlemine, kiusamine Kui päriselus ei julgeta eriti sõna võtta, siis internetis hoopis vastupidi. Kui on midagi öelda, siis kirja teel öeldakse see ikka välja. See võib ohvri enesetunnet halvendada või ta võib tunda end alaväärsena, isegi endale midagi teha. Sellised sõimukirjad võivad ka viia enesetappudeni. Andmete ärakasutamine Kui lapsed on kuskile oma andmeid üles riputanud, siis
kuna nad võivad sisaldada viiruseid. 2. Tasulised leheküljed- Internetiportaalides sisestatud telefoni numbriga võid sa liituda enda teadmata mõne tasulise rakenduse või portaaliga. 3. E-kirja pettused- E-mailile saadetakse tihti peale reklaame ja petuskeemikirju, kus öeldakse, et sa võitsid midagi või keegi su lähedastest sattus haiglasse. Sellise kirja puhul on kõige õigem mitte reageerida, vaid kustutada see oma postkastist. 4. Tundmatud kontaktid suhtlusvõrkudes- Suhtlusportaalides tuleb kontaktideks lisada vaid inimesi, keda sa päriselt tead ja teised kontaktkutsed oleks parem kustutada. Kui aga oled vastanud mõnele sellisele kutsele ja see inimene hakkab sinult nõudma pilte või rääkima kohatult, siis blokeeri see kontakt koheselt. 5. Ise ettevaatamatult materjali levitamine- Internetiportaalides üleslaetud fotod ja muu informatsioon võib jääda sinna igaveseks ning igal inimesel on võimalus neid alla laadida. 1.2 Hoidumine internetiohtudest 1
internetis õigus öelda mida tahes, kuna ütlejat pole võimalik tuvastada. Nii ongi levinud praegu, et paljud laimavad ja ütlevad halvasti kellegi kohta, mõtlemata, kuidas see võib mõjutada isikut, kelle kohta öeldakse. Sageli inimesed kasutavad ära ka anonüümsuse eelist, püüdes olla võrgusuhtluses näiteks see, kes ta tegelikult ei ole või kelle suhtes võib olla reaalses eluseelarvamusi näiteks puuetega inimesed.[1] Samuti peituvad anonüümsuse taha ka pedofiilid, kes suhtlusportaalides veenavad lapsi tegema midagi siivutut. Uuringutes on selgunud, et näiteks iga teine alaealine rootsi tütarlaps on kogenud täiskasvanute võrgutamiskatseid [5] Arvutiga seonduvad probleemid johtuvad enamasti kas info töötlusest või info kasutamisist. Kui tuua näitena sõjatööstust ja militaarsete eesmärkidega infot, millest selle kasutaja on teadlik, tekivad paratamatult eetilised probleemid. Samuti sellest, kuidas informatsiooni tajume ja mil viisil mõjutab see psüühikat
mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks: · suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja; · kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena; · suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali pidajat kiusaja tegevusest. Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiustava konto. Mõlemal juhul fikseeri fakt. Selleks kopeeri eraldi dokumendiks konto andmed (kasutajanimi, loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed (telefoninumber, MSN, aadress jne
räägitaks. Et me saaksime kiusamistest teada, sest siis saame midagi ette võtta. Kui keegi aga ei julge sellest rääkida, siis ei saa ka midagi ette võtta. Nii suur protsent, nagu see uuring välja tõi, oli minu jaoks kohutav. Meil on väike kool ja kiusamisjuhud tulevad kergemini välja. Ma olen kokku puutunud näiteks internetikiusamisega võetakse keegi ette ja hakatakse n-ö mõnitama, solvavaid kommentaare kirjutama (suhtlusportaalides toim). Eks see internet on, nagu ta on, seal saab kõiksuguseid asju teha. Internetil on hulk häid omadusi, aga tal on ikka omad varjuküljed ka. Sel õppeaastal ei ole meil õnneks kiusamisjuhtumeid olnud, suuresti tänu ka sellele, et vanemad ja ka õpilased ise tulevad ja julgevad rääkida, kui midagi toimub. Siis me saame jälile ja saame aidata. Ma kiidan neid vanemaid ja lapsi, kes julgevad rääkida. On olnud ka seda, et kaasõpilased märkavad ja räägivad.
internetis surfates kindlasti otsivad kodudekoreerimiseks erinevaid portaale, kust oleks odavam tellida jne; · kontoritöötajad, kellel on suurem osa oma tööst arvutis, sisestades andmeid, otsides internetist informatsiooni ja seda edasi saates; · üheks suureks grupiks on teismelised, kes veedavad ühe osa kodutöid internetis tehes, teisalt aga suhtlevad nad sõprade ja klassikaaslastega suhtlusportaalides ja sotsiaalmeedia kanalites, samuti otsitakse ka meelelahutust läbi interneti. Seega on kodutööde osakaal internetis üsna väike; · ka üliõpilased kuuluvad riskigruppi, kes võivad potentsiaalselt jääda kergemini arvutisõltuvusse. Kuna peamisteks tegevusteks internetis on kas kodutööde jaoks informatsiooni otsimine, või nende lahendamine e-õppe keskkonnas. Ehk siis kokkuvõtvalt need, kellel on selleks aega, oskusi arvuti kasutamiseks,
On muidugi absurdne ette kujutada, et keegi sellise ajaga mängitud saaks. Kuid neid norme tuleks võtta kui aega, mille möödudes peab laps tegema väikese pausi kas pilgu kaugusse suunama või korraks köögis käima. Jälgida tuleks, et valgustus oleks sisse lülitatud. Iste olgu ekraanist võimalikult kaugel. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis läbi viidud uurimus näitas, et kahjuks istuvad mõned teismelised tundide kaupa arvuti taga ja mängivad või viidavad aega suhtlusportaalides. Enam pole neil aega isegi rahulikult süüa ega oma hobidega tegelda. Sageli veedavad lapsed arvuti taga tunde. Selle tulemusena muutub laste käitumise vägivaldseks, virtuaalne reaalsus ja tegelik elu võivad sageli sassi minna, silmad väsivad, liikumisvaeguse tagajärjel tekib kõhukinnisus ja isegi hemorroidid. Laps kaotab huvi õppimise vastu, koolis tekivad probleemid ja tavaliselt halveneb õppeedukus. Vanemad peavad lapsele selgitama, mis on
8. omaduseks teenuse efektiivsust; 9. omaduseks kvaliteeti. Teenuse osutamisel tuleb rõhku panna eelkõige personalile, kes oleks äärmiselt pädevad ja professionaalsed on ametikohal. Siis suudab ettevõte olla innovatiivne teenuse pakkumisel. Kliendisõbralikkus, personaalsus, kiirus, kvaliteet – see kõik on saavutatav läbi töötajate, kes on oma ala spetsialistid ning oskavad ja tahavad teha meeskonnatööd. Ettevõtte peamised turustuskanalid on reklaam tööportaalides ja suhtlusportaalides (nt Facebook). Klientideni planeerime jõuda läbi peamiste turustuskanalite ja esimeste rahulolevate klientide, kes jagavad oma kogemusi tutvusringkondades. Peamine müügikanal on koduleht. Selleks on vaja koostada lihtne ja kasutajasõbralik veebileht, kus kliendid saavad asjakohast informatsiooni teenuste kohta. Kliendil peab kodulehel tekkima usaldus ja arusaam pakutavatest teenustest ning nende vajalikkusest.
Pigem võib internetiterror osutuda n-ö päriseluski suhteprobleemide käes siplevale noorele viimaseks piisaks karikasse. Netikiusu ohvritega on Vaheril palju tegelda tulnud. Eriti julmad on tüdrukud "Konkreetselt sellest rääkida ei saa, kuna see oleks liiga äratuntav aga oli üks juhtum, mille puhul mõtlesin: kuidas küll tüdrukud saavad üksteise vastu nii julmad olla?" ohkab Vaher, kelle kinnitusel on koolikiusamine kolinud internetti. Kaaslasi kimbutatakse ka suhtlusportaalides. Hämmastav oli Vaheri sõnul, et kiusajaks osutunud tüdruk oli koolis hea käitumisega eeskujulik õpilane. Vaher on pidanud käima koolides klaarimas, kui tüdrukutekambad on internetis tülli pööranud ja üksteise elu maapealseks põrguks muutnud. Iseäranis haavatavad on Rate.ee-taolistes portaalides Vaheri sõnul tõrjutud lapsed, kes loodavad sealt leida tähelepanu ja tunnustust. Kui vastukajaks on hoopis halvustamine
Joonis 3.1 Õpilaste traadita interneti kasutus õppetööks Hämmastavalt suurel määral tegeleti tundide aeg internetis tunniväliste asjadega. Kõige suuremaks kiusatuseks õpilaste jaoks kujunesid välja suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter. Enamasti õpilased, kes vastasid, et kasutavad interneti sagedasti või vähe tunnivälisteks asjadeks, olid ka märkinud Facebooki üheks kohaks, mida külastatakse aktiivselt. Õpilased märkisid, et enamjaolt ollaksegi suhtlusportaalides aga oli ka erandeid. Mõned olid märkinud, et loevad internetis ajalehti. Palju tuli ka välja, et kasutatakse passiivselt suhtlussüsteeme nagu MSN ja Ebuddy, et suhelda sõpradega. Väga huvitav oli, et 11. klassis oli üheksa õpilast kes kasutavad interneti igapäevaselt samas 10. klassis oli ainult kaks õpilast. (Joonis 3.2) 25 20 15 10 5 0
ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid ja kaubamärki ka teistes keskkondades. 43. Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused. Suhtlusportaalides on sageli tekkinud kommuunid erinevate huvigruppidega, kuhu saab ettevõtte turunduskampaaniaid suunata. Siiski on võrgustike suurimaks plussiks kasutajate omavaheline suhtlemine ning info edasijagamine. Seetõttu tuleb kampaania muuta võimalikult atraktiivseks, et postituste jagamise näol kasutajad ise turundamisega tegeleksid. Ka sotsiaalvõrgustikes tuleb arvestada kasutajate kommentaaridega, mis võivad olla samuti negatiivsed või halvustavad. Edukas
seoses ka töömaailma, on oluline olla kursis tööõigusega, enda õiguste ja kohustustega ning ka enda võimalustega. Tuginedes eelnevalt kirjutatule ning uurimise põhiküsimusele, viisin läbi küsitluse noorte seas, teada saamaks mida ning kui palju teatakse tööõigusest ning sellega seonduvast. 4.1 Metoodika ja valim Kuna tänapäeva noored on üles kasvanud tehnoloogia keskel, omavad erinevates suhtlusportaalides sadu sõpru, siis leidsin, et just see oleks kõige tõhusam meetod oma info levitamiseks. Lähtuvalt sellest sai koostatud internetiküsitlus. 14 Küsimustik sai koostatud internetikeskkonnas docs.google.com. Küsimustiku link sai saadetud osalejatele suhtlusportaalide kaudu või e- posti teel. Küsitlus koosnes 17-st küsimusest. Valimiks olid noored vanuses 16-24a ning kokku vastas küsimustikule 63 inimest, kellest 97% olid eestlased
olda. Uurimise meetod: Selleks, et saada ülevaade käsitletavast teemast, koostasime küsitluse, mille me interneti keskkonda üles panime. Tagasisidet saime 100 inimese käest, kes kõik olid vastanud tõepäraselt. Kuigi algselt oli meil vastused tunduvalt rohkem, siis kahjuks ei saanud neid arvesse võtta, sest paljud olid teinud vihaseid märkusi ja rumalaid nalju selle teema kohta. Jagasime oma küsitlust paljudes suhtlusportaalides. Iga päev uurisime palju meil vastuseid juurde oli tekkinud ning neid oli huvitav lugeda. Ankeetidest, mida sai võtta tõsiselt oli vastanud 72 neidu ning 28 noormeest. Inimesed, kelle vastused võtsime arvesse tabelite ja järelduste tegemisel olid enamasti õpilased vanuses 12-18, aga leidus ka 20-aastaseid ning ka paar 40 aastast. Kui olime kõik vastused ära sorteerinud, siis koostasime nende põhjal tabelid, mille põhjal ka teema kohta järeldused tegime.
Kindlasti tuleks mõelda Euroopa turule lainemist, millele aitab kaasa edukas osalemine erinevatel rahvusvahelistel reklaamifestivalidel. Eestis eeliseks madalad tööjõukulud, mis peibutaksid Lääne-Euroopa klienti siinselt turult otsima kvaliteetset pakkumist. Tänu interneti laialdasele levikule on koostöö lihtne ja saab edukalt arutada omavahel ideid ja lahendusi ilma silmast-silma kohtumata. Kuna väga suur osa reklaamist toimub internetis, kas siis bännerite kujul või kampaaniatena suhtlusportaalides nagu Facebook. Üheks nõrkuseks on vähene bränditundmine potentsiaalse klientuuri hulgas. ERAL võiks inimeste teadlikkust suurendada Kuldmunade jagamise paiku, kui ilmub erinevaid 23 pressiteateid. Järgmisel aastal võiks anda välja publiku lemmiku auhinna, mis paneks inimesed rohkem tähelepanu pöörama sellele, mis ja kes on humoorikate telereklaamide ja suurejooneliste kampaaniate taga. Tabel 2. Reklaaminduse SWOT-analüüs
See ongi üks selle kanali suurimaid ohtusid. Ettevõte pelgab familiaarsust, vahetut kliendiga suhtlemist ja oma kuvandi marginaliseerumist. Samuti eeldavad blogid regulaarset uuendamist ja pidevat kommunikatsiooni kliendiga. Ajaveebipostituste juures kommentaaride võimaldamine tähendab pidevat suhtlemist kliendiga ning ka võimaliku avaliku negatiivse tagasisidega arvestamist. Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused Suhtlusportaalides on sageli tekkinud kommuunid erinevate huvigruppidega, kuhu saab ettevõtte turunduskampaaniaid suunata. Siiski on võrgustike suurimaks plussiks kasutajate omavaheline suhtlemine ning info edasijagamine. Seetõttu tuleb kampaania muuta võimalikult atraktiivseks, et postituste jagamise näol kasutajad ise turundamisega tegeleksid. Ka sotsiaalvõrgustikes tuleb arvestada kasutajate kommentaaridega, mis võivad olla samuti negatiivsed või halvustavad
E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid ja kaubamärki ka teistes keskkondades. 43. Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused. Suhtlusportaalides on sageli tekkinud kommuunid erinevate huvigruppidega, kuhu saab ettevõtte turunduskampaaniaid suunata. Siiski on võrgustike suurimaks plussiks kasutajate omavaheline suhtlemine ning info edasijagamine. Seetõttu tuleb kampaania muuta võimalikult atraktiivseks, et postituste jagamise näol kasutajad ise turundamisega tegeleksid. Plussid loojaluse ja suhete loomine inimeste teadlikkuse suurendamine
artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb (OK 2004 nr 2: 11-12). Võib järeldada, et ajakirjanduskeel kahjustab noori inimesi, kes alles õpivad. Piirid on nii avarad ja ka ennast kvaliteetlehtedeks nimetavad väljaanded ei pea enam ideaaliks ühtlaselt neutraalse stiiliga väljendusviisi. Kahju teeb see eriti nendele noortele, kes veedavad aega arvutis suhtlusportaalides suheldes, kus valitseb kõnekeel. Kuid puutumata ei jää ka eakamad lugejad. Neid, kes märkavad ja soovivad vigu parandada, on, aga liiga vähe, et see laiemat kõlapinda leiaks. Kuidas aga jõuda niikaugele, et ajakirjanikud ei 1 eksiks oma kirjutistes emakeele reeglite vastu? Üks võimalus on viia läbi testid, enne kui kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti
annaabi.ee 
