1.Viirjusetõrjeprogramm
arvutis vaatab läbi iga faili ja teeb viirused kahjutuks .
2.Viirusi luuakse peamiselt windowsi jaoks kuna see on enim kasutatav
operatsioonisüsteem.
3.Tulemüür otsutab, milline info pääseb arvutisse ja milline mitte.
4.Operatsioonisüsteeme tuleb pidevalt
uuendada selleks, et operatsioonisüsteem töötaks
korralikult.
5.Olulistest failidest(pildid, dokumendid jm.) tuleks
teha koopiad kuna mõni viirus või häkker võib need arvutist
kustudada või läheb kõvaketas lihtsalt rikki . Et ollakindel etneed
ei kaoks kuskile tuleks koopiad paigutada kas CD-le, DVD-le,
väliselekõvakettale või interneti teenusepakkuja pakutavale
kettapinnale.
6. Varukoopia tegemine kujutab endast failide
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annukas33
Õppematerjali autor
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 Kasutajate õigused ning paroolid.........
olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid. Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad? Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
Internet täna maailmas INTERNET JA TURVALISUS Kuna tänapäeva maailma arenenumad riigid on suuremas osas sõltuvad arvutitest ja internetist, kui ühenduslülist nende vahel, tekkivad paratamatult turvalisus probleemid. Turvalisusprobleemide tekitajad võib laias laastus jagada kahte eraldi lõiku : 1. Kasutaja (nõrk parool, teadmatus, lohakus ) 2. Nõrk kaitse (ei ole kasutatud õigeid turvamismeetmeid) 3.1. Kasutaja Arvatakse, et arvutivõrkude turvalisus sõltub peamiselt headest programmidest. Tegelikkus on proosalisem. Arvutisüsteeme kaitsev tarkvara ei toimi samuti automaatselt, vaid jääb tööriistaks, mille efektiivsus sõltub eelkõige kasutajast. Kallid ja keerulised turvameetmed jäävad mõttetuks, kuni arvutikasutajad ei tea, mida nad teevad. Seda tõsiasja digitaalturvalisuses on suuremad Eesti firmad tänaseks juba teadvustanud,
või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist "mööda minna", s.t kuskil reeglites on viga, mida ründaja võib ära kasutada. Samuti ei kaitse tulemüür nende rünnakute eest, mis on suunatud mõne tulemüürist lubatud teenuse vastu. Näiteks reegel, mis lubab internetist juurdepääsu arvutis olevale veebiserverile. Juhul, kui kasutatavast veebiserveritarkvarast leitakse turvalisusega seotud viga, ei takista tulemüür selle turvavea ärakasutamist, kuna antud teenus on avatud kõigile. Mis on server ? Arvuti, mis sisaldab serveri programmi ja mida kasutavad kliendid. server on riistvaraline
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut
Kuid toetust MIPS, Alpha ja PowerPC hiljem langes pärast NT 4.0. Lai tarkvara ühilduvus saavutati toetust mitme API "isiksused", sealhulgas Win32 , POSIX ja OS / 2 API - viimased kaks olid järk-järgult, alustades Windows XP. Osaline MS-DOS oli kokkusobivus abil saavutatud integreeritud DOS Virtual Machine - kuigi see funktsioon on järk-järgult x86-64 arhitektuuri.NT toetas per-objekti (fail, funktsioon ja roll) pääsuloendite võimaldab rikkalikku komplekti kaitse load olema kohaldada süsteeme ja teenuseid. NT toetab Windows võrguprotokollid, pärib eelmise OS / 2 LAN Manager võrgustikke, samuti TCP / IP võrgu (mille Microsoft rakendavad TCP / IP pinu saadud esimeses alates Streams , hiljem ümber kirjutada in-house.) Windows NT 3.1 oli esimene Windowsi versioon, et kasutada 32-bit "lapik" virtuaalmälu tegelemine on 32-bitised protsessorid. Tema kaaslane toode, Windows 3.1, kasutatakse
.................................................................12 C2.3.2 Pukslemise mõiste .........................................................................................................13 C2.3.3 Mäluhierarhia mõiste................................................................................................... 14 C2.3.4 Failisüsteemi funktsioonid ........................................................................................... 14 C.2.4 TURVALISUS JA KAITSE ......................................................................................................... 18 2.4.1 Turvaohud ....................................................................................................................... 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
võetud.
Kõik kommentaarid