10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sanb
Õppematerjali autor
¤ sisendada noorele inimesele, kui tähtis on lugemine. ¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik 4 Hea tekst on kui hea masin (Aavo Kokk) 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA Iga maailm, milles me elame, on natuke ka meie oma looming. Maailmu on mitu. Ning see, mille leiba me sööme, mille vett me joome, nälga nälgime ja külma külmetame, ei olegi ainuke maailm. Me püüame millegi poole, mis on loogilisem, ümmargusem, lihtsam ja võib-olla ka ilusam. Asjadest saavad sümbolid, maailmast müür, joonis, ornament. Ornament ongi ehk selle kõige kummalisema ehk ka kõige olulisema maailma nimi, mille lõid soome-ugri rahvad. See on maailm, kus iga asi on omal kohal,
pakutavate võimaluse hulk märkimisväärselt laienenud, on kasutajate põhilised huvid – informatsioon ja meelelahutus – jäänud samaks. Oluline on aga, et suurema osa vastajate jaoks on tegemist kas ühe või teise kasutusviisi domineerimisega ning kujunemas on selgelt erinevad kasutuspraktikad. (Eesti Inimarengu Aruanne 2008) Internetikasutajate tüübid Küsitluse ―Mina. Maailm. Meedia‖ andmetest on otsitud internetikasutajate tüüpe juba 2002. aastast. Klasteranalüüsi abil on leitud kuus põhilist internetikasutaja tüüpi, mis on oma iseloomult võrdlemisi sarnasena püsinud läbi erinevate küsitluste. Tüüpe võib jagada üldisemalt kaheks – ühelt poolt kolm aktiivsemat internetikasutaja tüüpi (mitmekülgne kasutus, praktiline- pragmaatiline infokeskne kasutus, meelelahutusele ja suhtlemisele orienteeritud kasutus) ning
elanud liigikaaslaste tegevuste tulemusi. Inimese võime koguda ja kasutada tähendusi. Inimene võib tähendustega manipuleerides lahendada üksi ülesandeid, millega üksi olend toime ei suudaks tulla, tänu sellele, et teiste olendite töö on juba kasutuses. Maailm ei ole tähenduslik iseenesest. Tähenduslikuks muutumine - Maailma muudab tähenduslikuks vahekiht - kultuur. Maailmapildi Kognitiivne adekvaatsus: meie ettekujutus sellest maailmast, kuidas teda liigendada, ja maailm ise peaksid olema selges suhtes, et meie seletused sellele, mis väljaspool toimub ei läheks vastuollu sellega, mida ma kogeme ja tajume. See on ka põhjus miks kultuur muutub, sest vanad maailma seletamise mehhanismid muutuvad ebaadekvaatseks, inimesed näevad, et mõni muu viis maailma seletada on parem ja õigem. Inimest ümbritseb alati teatud hulk sarnaseid nähtuseid: · Bioloogilised konstandid: külm ,kuum, valu, haigused, iha. Kõik see peab igas kultuuris ära seletatud.
e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume täiendavad analüüsi- ja hindamismeetodid, mis võimaldavad mõõta ja hinnata kultuurialase veebirakenduse kvaliteeti. Käsiraamat on jagatud nelja põhiossa järgmiselt: 1) üldmõisted, lähtealused ja soovitused;
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
majandamises (põllumeeste seltsid). Olulist rolli mängisid ka baltisakslastest estofiilid (Rosenplänteri keeleajakiri ,,Beiträge ..." ("Lisandusi eesti keele täpsemaks tundmiseks", ilmus 2 korda aastas, 1813-1832; koondas eri põlvkondade estofiile) ja 1836 ajalooprof. Friedrich Georg von Bunge asutatud nädalaajakiri ,,Das Inland" ("Kodumaa"), millele tegi 1837-45 rohkesti kaastööd Kreutzwald). Kõrgemad seisused olid haridusele avatud ja hakkasid huvi tundma põlisrahva väärtuste vastu, suutmata nende arenguteed objektiivselt määrata (maarahva mõningane harimine ja võimalik saksastamine). Rohkem haridust saanud eestlased võtsid üle hariduskeele (gümnaasiumides ja ülikoolides õpetati saksa keeles) ja salgasid maha oma rahvuse. See tendents jätkus terve 19. sajandi vältel, nii et uurijad on esitanud väiteid, nagu oleks neid, kes julgesid
sümboolsete ja materiaalsete ressursside vahelist suhet. See tähendab, et meie elus on oluline, et meid ümbritseksid teatava tähendusega asjad. 6 Miks üldse on huvitav uurida asju, kui me võiksime võtta lihtsalt kasutusjuhendi ja seda sealt vaadata? Sedavõrd, kui öelda, et inimene on sotsiaalne loom tähendab see, et maailm on meie jaoks sotsiaalselt konstrueeritud. Mis see tähendab? Sotsiaalne maailm ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid