Arutlus teemal "Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk" (0)

Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk
Viimase kümne aastaga on tehnoloogia eriliselt suure kiirusega arenenud. See on toonud kaasa igasuguseid uusi ja huvitavaid tehnilisi seadmeid. Paljud nendest on väga ahvatlevad ja pakuvad üha enam uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Kuid mida selline kiire tehnoloogia areng endaga kaasa toob?
Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „ tegijad “, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid , mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda kaks korda rohkem. Kaamerad suutsid teha 3-5-megapiksliseid pilte, tänapäeval suudavad telefonid teha 5- ja kallimad kuni 16-megapiksliseid pilte. Nii suure eraldusvõimega fotosid suudab teha mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 Zoom. See kõik tähendab, et oma mänge, muusikat, filme, fotoaparaati ja internetti saab ühes pihku mahtuvas seadmes kaasas kanda. See on kõik väga sõltuvusttekitav, sest kellele ei meeldiks vaba aega sisustada muusika , filmide , videomängude või sõpradega suhtlusportaalides suheldes ja pilte vahetades.
Suured firmad toodavad üha enam uusi meelelahutustarbeid. Tehnoloogia arenguga arenevad ka videomängud ja nende visuaalne külg. Igal aastal väljastatakse üha enam realistlikke mänge, mis tõmbavad ligi enamasti noori. Mängimist võib võrrelda raamatute lugemisega. Raamatutel on tegelased ja lugu, mis areneb ja hea teose puhul tekitab pinget. Lõpuks leiavad kõik sündmused lahenduse ja lugeja tunneb ennast rahulolevana. Ainus, mis erineb igal lugejal, on keskkond, mille ta loob mõttes kirjelduste põhjal. Videomängudes on keskkond ja tegelased visuaalselt olemas, igavat teksti lugema ei pea ja mängija kogeb sündmusi peategelase silmade läbi. Lõppu jõudes tunneb mängur, et on saavutanud midagi. Läbi aegade suurima mängijaskonnaga mäng on näiteks „ Grand Theft Auto“ seeriad. 17. septembril väljastatud „Grand Theft Auto: V“ müüs esimese 24 tunniga rohkem kui miljard koopiat.
Selles mängus on avatud maailm ning võimalusi, mida teha, on tohutult: alates rahulikult kohvikus söömisest kuni tänaval tankiga sõjaväe eest põgenemiseni. Noorele on väga ahvatlev elada oma pingeid välja virtuaalses maailmas ja veeta vaba aega, tehes asju, millest reaalses elus ainult unistada võib. Ma arvan, et see on põhiline tegur, mis tõmbab eriti teismelisi mängima ja tekitab sõltuvust.
Kuid seda ei tekita vaid videomängud. Sõltuvust tekitav võib olla ka lihtsalt arvutis olemine. Sirvida erinevatel veebisaitidel lugedes inimeste postitusi, samal ajal muusikat kuulates või sõpradega suheldes on ka põnev ajaviide . Minu väike õde näiteks vaatab peale kooli youtube’is erinevaid muusika - ja naljavideosid nii kaua, kuni ema koju tuleb.
Tehnilised vidinad ja mängud võivad olla põnevad ja toredad, kuid liigselt aega arvutile kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid . Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta . Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud. Põhilised on seljavalud, sest istutakse kõvera seljaga .
Ka suhted teiste inimestega võivad kannatada. Ei pruugita osata luua püsivaid suhteid kaaslastega, sest ollakse endasse tõmbunud ja mõttes mõlgub arvutiteema. Silmaring piirdubki sellega, mida ollakse internetist lugenud.
Ma arvan, et just varajases koolieas tuleks julgustada ja suunata lapsi tegelema asjadega, mis toimuvad kodust väljaspool. Varakult sellepärast, et noorena ollakse väga kergesti mõjutatav ja kui kasvatakse üles internetikeskkonnas, siis võib tekkida suhtlemishäireid ja väärastunud arusaam maailmast. Põhiliselt peaks lapsele tutvustama erinevaid hobitegevusi. Sport on väga hea hobi . Poisi puhul võiks selleks olla pallimäng , sest see arendab koostöövõimet, sotsiaalseid oskusi ning üldfüüsilist vormi. Suvel, kui kooli ei toimu ja nooruk eriti õues ei käi, vaid tahab arvutis olla, tuleks teda suunata erinevatesse laagritesse või piisava vanuse korral tööle. Laagris saab ta uusi tutvusi ja teistega suhelda. Tööl käimine aitab arendada tema vastutustundlikkust ja arusaama, et raha teenimiseks peab vaeva nägema ja see võib muuta teismelise huve arvutikasutamise suhtes. Näiteks hakkab talle meeldima hoopis programmeerimine, mis on väga kasulik oskus praeguses ühiskonnas. On ka võimalus, et vanem seab päevalimiidi arvutikasutamisele või ei osta seda perre. Kuid tänapäevase ühiskonna juures on see väga ebatõenäoline, sest isegi koolitöid on vaja teha arvutiga.
Loodan, et lapsevanemad hakkavad oma noorukeid rohkem suunama erinevatesse huvitegevustesse, kuhu vaba aega kulutada, sest järjest rohkem veedetakse oma aega virtuaalmaailmas. Kuid arvutitest pole pääsu kuskile, sest üha enam läheb elu tehnoloogia peale üle.