tulekindel tahutud kivi, raudkalju, räbune räni ja mõõgateragi maas. Ei kivis ole kõlapinda ega mõõgas midagi head – seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read. Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik, loodud lugude lektor! Ütle, mis imet sa otsid?“ „Vahel hõõguma hakkab valu, vahel kahetsus, vahel kaotus, vahel õnn, vahel tume tõde, vahel hingehäda ja häbi.“ „Kes on see erksam autor?“ „Inimlugude ainus autor on üleni ergav elu.“ „Mis voorused eeldavad edu? Või annad sa erru kõik loojad?“ „Kus iganes eeldavad edu su enda vooruse vapid ja süümeta suleproovid- seal annab ise arhiivi sind ikkagi ainult elu. Mitte mina Su lugu on läbi.“ Ei tea Miks oma roosipõõsa, mis lõi haljaks ja lokkas vallatult mul üle pea,
*”Ma teadsin, et sa mõistad mind” 7) Samastumine *kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma isikliku kogemuse kaudu => hakkad rääkima enne, kui teine on lõpetanud ‘oma põnevatest juhtumistest ollakse nii hõivatud, et pole aega kuulata 8) Nõuandmine *vaid mõne lause järel on “selge”, mida teine öelda tahab ja nõuandeid on nagu varnast võtta => ei mõisteta, mida teine tunneb ning seetõttu jääb ka tema hingehäda arusaamatuks *vestluskaaslane tunneb ennast üksildasena 9) Väitlemine *vaidlemine, jagelemine *vaidlemise alaliigid: _iroonia, alandamine _allahindamine (komplimendile vastatakse rahulolematu porinaga:oh, see väike asi) 10) Oma õiguste tagaajamine *moonutatakse tõde *pistetakse karjuma *tuuakse ettekäändeid või süüdistusi *otsitakse välja varasemad eksimused *!!!Mulle peab jääma õigus, ma olen eksimatu!!! 11) Teema vahetamine
üldse levinud. Talurahvarahutused, korduvad viljaikaldused ja nälg vallandasid usuvahetusliku liikumise Liivimaal 1840. aastate keskpaiku, mil luterlusest õigeusku siirdus Lõuna-Eestis ümmarguselt 65 000 inimest. Baltisaksa ringkondadele oli see sügavaks vapustuseks. Tegu oli majanduslikult motiveeritud/poliitilise rahvuslikku laadi mõisnikevastase liikumisega. Vene ametnikud arvasid, et talurahva usuvahetust on põhjustanud aineline viletsus, saksa mõisnikke vihkava eesti talupoja hingehäda, mida luterlik kirik pole suutnud leevendada. Baltisakslased mõistsid ohtu Luteri usu vastu õigeusu poolt. Usuvahetus väga ei mõjutanud eestlaste kultuuri, õigeusk jäi tagasihoidlikuks. Peale seda algas tagasipöördumine Luteri usku. Õigeusu kirikust lahkumine oli seadusega keelatud, alles Aleksander II ajal lubati. Kirik ja usuelu ärkamisajal: Vaatamata keisri lubatud ususallivusele ja rahva poolehoiule luteri kiriku vastu, ei saanud luterlik pastorkond tagasi kindlustunnet.
annaabi.ee 
