kasutamisega. Järgmisena käsitlen ma intelligentsust ja selle mõõtmist. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Seal selgitan ma intelligentsuse mõistet ja teooriaid, pärilikkust ja keskkonda ning intelligentsusteste. Seejärel võtan ma ette motivatsiooni. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Käsitlen selliseid teemasid nagu näiteks motivatsiooniteooriaid, seksuaalvajadust ja saavutusvajadust. Neljandana kirjutan emotsioonidest. Emotsioonideks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistel ja välistele sündmustele. Selles peatükis räägin teemadel nagu emotsiooni mõiste ja olemus, emotsioonide käsitlused, põhiemotsioonid, emotsionaalsed seisundid ning emotsioonide väljendumine.
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine
mida sa ise tähelegi ei pane. Veider kehalõhn. Kuid samuti ka teadvustamata käitumisstrateegiad. Näiteks te võite pidada end heldeks, kuid teised peavad teid ihnuskoiks. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Suur pime ala viitab ebaadekvaatsele mina-pildile. Mida paremini te end tunnete ja tajute seda kuidas teised teid näevad, seda paremad on teie võimalused luua avatud ja ausaid suhteid teistega. Need võivad ilmsiks tulla mingites äärmuslikes olukordades või kriisides. Seega võivad need olla üllatuste allikaks nii inimesele endale kui teistele. Partneri pimedasse alasse jäävate negatiivsete omaduste avalikustamine kahjustab suhteid, mõjub vahel lausa traumeerivalt. Varjatud ala – siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Samas on inimene ise neist teadlik. Nt mingid faktid, fantaasiad, saladused, mingid tunded teiste inimeste suhtes.
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4
Mina esitamise strateegiad Inimesed kasutavad mitmeid mina-esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja ühtlasi kontrollida seda, kuidas teised käituvad meie suhtes. Kui me teeme valiku selle vahel kuidas ennast esitada, siis meil on võimalik valida erinevate strateegiate vahel. Kuna inimesed soovivad saada kinnitust oma mina käsitlusele, siis nad valivad tavaliselt sellise strateegia, millised nad arvavad, et nad on. Ehkki iga strateegia loob erinevat liiki mulje, siis kigi nende aluseks on säilitada enda vimalusi kontrollida teistele endast jäetavat mulje. Üheks vimalikuks strateegiaks on nt teiste *hirmutamine- katsega püütakse teistes tekitada hirmu, esitades kardetavat isikut, hirmuäratavat jne. *näidise esitamine - kui püütakse luua muljet aususest ja korralikkusest (ma olen pühak ja kord ise). *Üheks vimalikuks strateegiaks on anumine- inimesed demonstreerivad abitust ja nagu paluvad
Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda omadusi tunnetab ja mida keerulisemad need on, seda kõrgem on eneseteadvustamise aste. Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle kuulmine lindilt või enda pildi vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral.
küsimustega, mis puudutavad seksuaalsust. Kõik uurimused põhinesid patsientide uurimisel, laiendasid patsientide põhjal tehtud järeldusi normkontingendile. Seksuaoloogia teadusuurimused tänapäeval: - D. Bromley - F.H.Britten Uurisid esimesena normkontingenti. USAs 1938 aastal anti 1363 tudengile 46-st ülikoolist ankeedid, esimene empiiriline uurimus seksuoloogia vallas. Eelkõige uuriti seksuaalsust puudutavaid teemasid. Enamik masturbeeris, enamikul oli olemas romantiline kogemus vastassugupoolest partneriga. - Alfred C. Kinsey (1894-1956) putukateadlane. Töötas Harvardis. Tema poole pöörduti 1937, et ta loeks loengut teemal, mis puudutab perekonda. Oli väga põhjalik ja leidus, et saadaolevad materjalid on puudulikud. Algul intervjueeris oma üliõpilasi, hiljem oma vabast ajast ka väljaspool ülikooli olevaid inimesi. Tema loetud kursus kutsus esile vastureaktsiooni
probleemile leitakse koos temaga. Seejuures võtavad spetsialistid arvesse kliendi isiksust ja sõltumatust. Kui vajalikuks osutuvad lisakohtumised, hinnatakse nende käigus senini toimunud tegevuse edukust ja liigutakse edasi lahenduste leidmise suunas. Kui kliendil puudub teadmine iseendast (mis on aga tulevikuotsuste tegemiseks väga oluline), võib infospetsialist soovitada kliendile eneseanalüüsi ja karjääriplaani tegemist karjäärinõustajaga. 3. VESTLUS KLIENDIGA KUI PÕHILINE TEGUTSEMIS- JA DIALOOGIVORM Spetsialist peab vestluse käigus kliendi valmisolekule adekvaatselt reageerima (vt inimese sisekõne CIP-mudeli näitel). Lisaks nõuavad klientide erinevad soovid ja vajadused täpset ja tõhusat planeerimist, mille kaudu mõlemad pooled jõuaksid aktiivse koostööni, eesmärgi teadvustamiseni ja tulemuste eest vastutuse võtmiseni. Üldjuhul peaksid spetsialist ja klient esimesel vestlusel järgmisteks sammudeks ühiselt suuna seadma
sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused
Nad tunnevad põnevust ja kirge ning mõnikord järjestikulise tegevusena. Mõisted nagu ,,karjääriplaneerimine" on selle käsitusega peaaegu ammendamatut energiapuhangut. Samas saadab loovat energiat nõudvate kooskõlas ning osutavad, et karjäär on midagi, mida me kavandame ja suuname selgelt projektidega tegelemist teatud rahulikkus ja tasakaalukus. Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat. Selle rakendamine karjääri arendamisse aitab luua protsessi, mis paradigmasid, mis keskenduvad uuenduslikkusele ja paindlikkusele (Herr 1999). on isiklikult rahuldust pakkuv.
emotsionaalsed oskused toovad endaga kaasa interpersonaalseid ja suhtlemisprobleeme. Need lapsed, kellel on puudulikud kognitiivsed oskused/võimed, ei oska piisavalt õigesti interpreteerida teiste inmeste kavatsusi, ei taju teiste emotsioone adekvaatselt ja on võimelised vähem kontrollima enda tujusid. Niisugused sotsiaalse võimekuse puudujäägid viivad sageli agressiivsele käitumisele ning vältimisele/ignoreerimisele eakaaslaste poolt. Kurjategijate probleemid keerukamates sotsiaalsetes olukordades toimetulekul on üldteada. Neil ilmneb raskusi teiste inimeste mõistmisel ning nad kipuvad olema tundetud teiste inimeste ootuste ja tunnete suhtes.Selle tulemusel ei kujune välja püsivaid sõprussuhteid, sest kurjategijaid iseloomustab egotsentrism. Väga väikesed lapsed on kõik suhteliselt egotsentrilised, kuid sotsialiseerumise käigus õpitakse arvestama teiste inimestega. Oskus teha teistega koostööd ja neid aidata, arvestada enne
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kui mingid jooned on püsivad, siis inimene ei käitu kõigil kordadel nii nagu talle omane, vaid ta käitub enamasti nii. Üks põhjus, miks isiksusepsühholoogia oli kriisis, oli see, et tihti defineeriti seda valesti. Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised. ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD
Klientide ebavõrdne kohtlemine Sõltuvusse asetav käitumisstiil: eirav, agressiivne, alistuv Teenindaja roll Igal hetkel on inimene teatud rollis. Rolle tunnetavad inimesed suheldes, sest nad avalduvad teiste inimeste ootuste kaudu. 6 Sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Asutusse siseneval kliendil on omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötajad üldiselt käituma peaksid. Kliendid arvavad üsna sageli, et teenindaja peaks teadma, millist tegevust ja käitumist kliendid temalt ootavad. Teenindaja arusaama oma rollist iseloomustab rollikujutlus.
vajadusel kasutavad kombineeritult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tehnikaid. Näiteks võib audit olla representatiivse (esindusliku) valimiga kvantitatiivuuring organisatsiooni ima- goga seotud küsimustes. Samuti võidakse tähelepanu alla võtta ettevõtte mainet või suhtlust puudutavad eriomasemad küsimused ning sel puhul koostatakse auditi valim konkreetsete isikute positsioonist lähtuvalt. Ehkki selline valim ei ole sotsioloogilises mõttes esinduslik, tagab see kommu- nikatsioonis osalevate võtmeisikute ja -gruppide seisukohtade täpse ning põhjaliku hindamise. Uurin- gumetoodikaid võib sihtrühmadest lähtuvalt ka kombineerida, kasutades näiteks töötajate informeeri- tuse taseme ja organisatsiooni kommunikatsiooniga seotud seisukohtade hindamiseks representatiivse valimiga ankeetküsitlust (võimaldab hiljem välja tuua hinnangute ja arvamuste proportsioonid ning
Hariduse sai ta Moskva ülikoolis. Psühholoogias alustas ta süsteemset tööd 1924. Psühholoogia Mozart. Ta eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse: - madalamad (loomulikud)- arenenud evolutsiooni käigus ja on inimestel kõrgemate loomadega ühised. - Kõrgemad- psüühilised protsessid on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud. Ta toob näite, kuidas inimesed asju meelde jätavad (loomad seda ei suuda)- nad tekitavad assotsiatsiooni.. Või seovad taskuräti sõlme (loomad seda teha ei suuda). Ta arvab, et keskkond ja laps mõjutavad teineteist vastakuti. Organismi ei saa keskkonnast eraldi vaadelda. Ka kultuuriajalugu mõjutab meid. Konkreetne kultuur on oma ajaloo produkt ja keskkonna kujundaja, mis vormib laste käitumist ning ühtlasi ka kultuuri tulevikku. Lähima arengu tsoon- Võgotski keskne idee, mida ta ise enim kirjeldas. Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline saavutama üksinda
käitumisest. Loomulikult juhindume sageli oma moraalsest arutlemisest, kui me otsustame, mida teha. · MORAALSE ARENGU VALDKONDLIK KÄSITLUSVIIS erinevalt Piaget ja Kohlepergist arvab Turiel, et laste mõtlemine organiseerub juba varases eas moraalsuse ja sotsiaalse tava valdkondades. o Moraalsuse valdkond tähendab lahkuse, kahju ja õiguse teemasid. o Sotsiaalne tavavaldkond hõlmab käitumise ühtseid tunnuseid, mille eesmärk on kordineerida sotsiaalseid interaktsioone sotsiaalsetes süsteemides, näiteks riietuskommete, klassiruumireeglite, söögietiketi jne kaudu. · KAS ME SAAME ÕPETADA MORAALSEID VÄÄRTUSHINNANGUID? o Kordineerida oma tegevusi teistega, saavad lapsed
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
- Soovitavad normid - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste eeskuju või suhtumise mõjul (mida rohkem inimesi nii toimib, seda enam norm kinnistub (heategevus, annetus). - Harjumused - ühiskonna liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge. - Tavad - ühiskonnas üldtunnustatud toimimisviisid olukordades, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. 4. Õigusliku käitumise mõiste ja vormid. Seondub sotsiaalse käitumise mõistega. On alati sotsiaalne käitumine, samal ajal kui sotsiaalne käitumine ei ole alati õiguslik. õiguslik käitumine indiviidide ja sots gruppide sotsiaalselt oluline käitumine, mis on nende teadvuse ja tahte kontrolli all ning, mis on reguleeritud õigusnormidega ja mille rikkumine
tajumine võib olla poolik ja suhtlemine ei paku rahulolu nii kiiresti kui korraliku kontaktivõtmise puhul. Idamaades kulub kontakti võtmisele ja partneri uurimisele/tajumisele eriti pikk aeg - lugedes raamatuid idamaade tseremooniatest võib ainult imetleda nendes kirjeldatud "ülistusjuttu" ja kummardusi-koogutusi enne nö. asja kallale asumist. Kujutage ette diskot suures ruumis. Sa tahad oma sõbrale midagi edasi öelda (infot edastada), muusika on vali ja otsitav tantsib keset tantsupõrandat tihedas rahvamassis. Mida teed? Kas hakkad kohe karjuma oma teadet? Ootad, kuni ta märkab ja siis viipad käega või teed muu tähelepanu äratava liigutuse? Kuidas tegutsed sina ? Esimesel juhul oleks tegemist suhtlemise alustamisega ilma kontakti võtmata. Kas sellel on tulemust? Teisel juhul algab suhtlemine kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?"
Mida tunneb laps? 89 Vägivald koolis: Kaasõpilased sunnivad ühte 13-aastast otseselt meid Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90 arglikku poissi umbrohtu sööma, pesupulbriga segatud kõiki. piima jooma, peksavad teda, seovad talle nööri kaela KAITSETEGURID VÄLJASPOOL PEREKONDA 100 ümber ja veavad teda ringi nagu looma. Vägivald ühiskonnas: 16-aastane noormees, kes on öösel ühte kauplusesse sisse murdnud, varjab end koha- lesaabunud politseinike eest ning pussitab siis selja ta-
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
spetsiifilisemale. H. Haeckel ütles et ontogenees on fülogeneesi lühikordus! biogeneetiline seadus, rekapitulatsiooni seadus, mida tänapäeval ei usuta. Loote areng kordab esivanemate arengut. Rõhutas seda, kui sarnased on eri liikide embrüod teatud etappidel. Tema seisukiha,e hakati otsima vastuväiteid ja tänu sellele toimus bioloogias diferenrseerumine. S. J. Gould ütles, et Haeckeli joonis peegeldab vaid bioloogilisi sarnasusi, kuid G.S. Hall leidis, et see peegeldab ka psühholoogilisi ning, et lapsed kordavad esivatenate arengut. Otsiti vastuseid sellele, kuidas siis toimib ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. 1882 sai arengupsühholoogiast iseseisev distsipliin. W. Preyer kirjutas raamatu laste psüühikast, teda huvitav, kuidas töötab uudishimu ning nägi, et uudishimu periood on võrdlemisi pikk. Rõhutas, et uuringud peavad olema läbimõeldud. A
kusjuures põhikirjaga võib nõuda ka suuremat häälteenamust. Juhatus peab osanikele esitama eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate jooksva aasta majandustegevusest. Aktsiaseltsi puhul kehtib selline nõue ainult juhul, kui tegemist on erakorralise üldkoosolekuga. Korralisele üldkoosolekule tuleb aastaaruanne nagunii esitada. 23. Äriühingute võrdlus ja otstarbekus erinevates olukordades Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu Äriühingu tegevuses täisosanik/ täisosanik osanik aktsionär liige osaleja nimetus usaldusosanik täisosaniku puhul
küsimustele vastama, võib endale aega võtta et koguda mõtteid. Palu tagasi helistada või helistad ise. Tippjuhtkond kajastab tavaliselt järgmisi valdkondi - organisatsiooni töötulemused, korraldus, tulevikuplaanid. ......................................................................................................................................73 INTERVJUU KIRJUTAVALE PRESSILE: eelnevalt kindlasti kokku leppida tingimustes millal, kus ja millest jutt? Kas teatud teemasid välditakse? Ajakirjandusega suhtlemises eristatakse 5 suhtlemistasandit, milles tuleb eelnevalt kokku leppida: ........................................................................73 2 2.6 Kommunikatsioon kriisisituatsioonis ...............................................................................................73 2.7 Intervjuud ja intervjueerimine ...............................................
Ongi üks kuradi nõme tund!!“ Corey tormab välja. „õpetavad“ nii õpetajad kui õpilased üksteist läbi igapäevaste suhtumuslike käitumisviiside. Õpetaja hüüab talle järele: „Ah nii! Kohtume peale tunde!“ Sellest jääb väheks, kui piiritleme õpilase korrarikkumise eraldiseisva teemana, mis puudutab Corey (nüüd juba poole koridori peal) hüüab vastu: „Ei huvita!“ ainult õpilast. Igas koolis võivad samad õpilased käituda erinevates olukordades ja erinevate õpetajatega erinevalt. Õpetaja käitumisel ja õpilase käitumisel on vastastikune mõju nii teine- Väike vahejuhtum õpilasega, kel pole pastakat, muutub vaevuusutavalt suureks märuliks. Ma teisele kui ka alati juures viibivale kaasõpilastest „publikule“.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka mitmesuguseid mõjusid, mida konkreetne ühiskond lapse arengule avaldab. Areng on tegelikkuses ühteaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine. Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng
puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba aja veetmise ruume mõnes klubis või kontserdil. Üheks piiriks tarbimisele on seega töö või tootmine. 3. Asjadel on sotsiaalsed elud Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad. Mis tähendab tarbekaubad? Kuidas objektid muutuvad tarbekaupadeks? Appadurai (1986) esseekogumik ja eriti Kapytoff räägib sellest huvitaval moel. Ehkki tegemist on antropoloogidega. Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses.
alanema. Küsitava paralleelina tuuakse fakt, et 62-s erinevas kultuuris on lahutuste sageduse maksimum neljandal abieluaastal. Esialgsed veetluse aastad asenduvad paljude jaoks siiski kiindumuse-ja rahulolu aastatega, Korrelatsioon iseloomustab kahe muutuja vahelises seose tugevast ja suunda. Ei näita seose põhjuslikkust. Isiksus on omavahel interaktiveeruvate omaduste kogum, inimese käitumise mõistmiseks tuleb teda vaadelda tervikuna. Isiksuse uurimine rõhutab nii inimeste vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Võrdsuse teooria... (Adams 1963) - Võrdsuse ja aususe põhimõte: -kui pole, siis mot. Langeb kompensatsioon -kui on rohkem siis süümepiinad Mis on eesmärgid? Objektiivsed eesmärgid keskenduvad teatud ülesande taseme saavutamisele, tavaliselt kindla aja jooksul. Subjektiivsed eesmärgid on üldised väited oma kavatsuste kohta, pole mõõdetavad. Eesmärk on peamine motivaator, pühendumus on oluline. Eesmärkide tüübid: - Pikaajalised ja lühiajalised. 1
ärritaja (kellahelin) mõjul, kui mõlemaid oli eelnevalt pikemat aega koos korratud. Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit margitoodet, mis pole talle kunagi valmistanud pettumust, siis marginime laiendamisel uutele toodetele kandub edasi ka usaldus, kuigi neid pole võib-olla proovitudki. Seostava õppimisviisi põhimõtteks on varasemate positiivsete emotsioonide (sündmused, värvikombinatsioonid, muusika, sümbolid, sotsiaalne staatus jne.) sidumine tootega. Vaatamata seose tekkimise kontrollitavusele jääb seose suund kontrollimatuks. Näiteks pole välistatud võimalus, et tarbija tingitud reaktsioon käivitub konkurendi, mitte aga seoste tekitaja toodete puhul. Stimuleeriv (operantne) õppimine tugineb samuti ärritaja ja reaktsiooni omavahelisele seosele, kuid erinevalt eelmisest pole see automaatne (mittevabatahtlik), vaid hinnanguline. Inimene teab, et kindlale
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
