Polütsüstiliste munasarjade sündroom Seotud anoreksia või rasvumisega. Regulaarse menstruatsioonitsükli korral häireid ei toimu. Seda on võimalik ka ennetada. Kahjustab naise seesmisi suguelundeid. Kutsub esile munajuhade ja emaka patoloogilisi kokkutõmbeid. Tekitab munasarjade enneaegset vananemist. Loob rasestumiseks ebasoodsa keskkonna. Muudab emakakaela lima iseloomu. Kahjustab seemnerakkude funktsiooni naise suguteedes. Munajuhade läbitamatus või talitlushäired Paistetuse korral transporti emakaõõnde ei toimu Munajuhade ümber tekkinud liited Ülekaalulistel soovitatakse kaalu langetada. Kasutatakse süstitavaid gonadotropiine Kunstlik viljastamine
järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Rakukobar- Pärast viljastumist järjestikuse jagunemise teel moodustuv hulkrakne moodustis. Viljastus- Kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi (kui ei kasutata rasestumist vältivaid vahendeid) Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumise edukus sõltub nii spermide arvust kui ka nende eluvõimest naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumise pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljastumise korral on abi kas kunstlikust või kehavälisest viljastamisest. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub teel munajuhasse. Kui isassugurakke on spermas suhteliselt vähe, võib olla see üks mehe viljatuse põhjusi. Teekonnal munarakuni konkureerivad spermid
suuremaid looduses vabalt elavaid amööbe, kelle läbimõõt on 0,25mm. Ta elutseb lompide ja tiikide põhjas mudakihil Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Trihhomoonas Ülemaailmselt levinud parasiit. Ta elutseb meeste ja naiste kuse ja suguteedes, kahjustab seal epiteelkudet ning põhjustab haigust nimega trihhomonoos. Niiskel pinnal püsib elus 12 tundi. Eeskätt on suguhaigus. Taimviburloomad roheline silmviburlane Loomviburloomad lamblia, trihhomoonas Lõpp
rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Meestel kuseteede põletik. ENNETAMINE * Kondoom * Rätikuid ja käsnasid ei tohiks anda lastele ja teistele kasutada, kuna infektsioon on märjas keskkonnas mitu tundi elujõuline RAVI Tavaline ravim on Metronidazole. Rav LEVIK Levik on ülemaailmne Nakatunuid on maailmas cirka 120 miljonit inimest. TAGAJÄRJED Hilise ravi või ravimata jätmise tüsistused Infektsiooni tagajärjel suguteedes tekkinud põletik mõjutab eelkõige viljakusnäitajaid ning põhjustab libiido langust ja seksuaalhäireid. Sugu-haigused võivad põhjustada kroonilisi liigesehaigusi. HUVITAVAD FAKTID Ravi kestab varajasel avastamisel ca 5-7 päeva, kuid tüsistuste ilmnemisel või ravi pikkus venida kuni 1 aasta. Arvatakse, et trihhomonoos võib hõlbustada aidsi nakatumist ning võib kutsuda esile enneaegse sünnituse või põhjustada
Elusolendid kasvavad, paljunevad, arenevad, rakuline ehitus, reageerivad välistele ärritustele, aine ja energia vahetus. Protistid: vetikad ja seened, algloomad. Hõimkonnad: Kulendviburloomad (harilik amööb), ripsloomad (händkingloom), tippeosloomad (koksiidilised). Taimviburloomal on kloroplastid ja nad sünteesivad a loomv. Ple. Looduses vabalt elavad viburloomad toituvad viburite abil, mis oma toovad osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku. Organell ja ülessanne: Seedevakuool (sisaldab seede ensüüme), sekretoorsed vakuoolid (võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme), ekskretoorsed vakuoolid (neis on eritised ja jääkained), tuikekublik (rakusisese osmootse rõhu reguleerimine), paisatid (kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtm...
üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk infektsioonile. „Osteoartroosi korral on kehakaal suure tähtsusega, ülekaal on riskifaktoriks enamasti kandvate liigeste (puus, põlv) puhul. Kuna kehakaalu mõjutavad liikumine ja toitumine, siis on tervislikult toitudes ja rohkelt liikudes võimalik seda haigust kontrolli all hoida,”
Munarakk tekib murdeeas, kestab Spermid tekivad murdeeas ja kestab kõrge menopausini. (4550 eluaastani) eani Naisel tekib tsükliliselt ainult 1 munarakk Mehel tekib sperme pidevalt 5. Võrrelda kehavälist ja kehasisest viljastamist. Viljastumine on seemne ja munaraku ühinemine. See jaguneb kaheks. KEHASISENE KEHAVÄLINE Saab alguse emasorganismi suguteedes Saab alguse vees Juhuse osa väiksem järglasi saada Üsna juhuslik järglasi saada, ohtlik Sugurakke on vähem Sugurakke on palju Järglasi vähem Järglasi palju Lülijalgsed, roomajad, imetajad, linnud Kalad, kahepaiksed 6. Lootearengu etapid õiges järjekorras. ( Embrüogenees ) *Sügoot *Moorula *Põisloode *Gastrula *histogenees *organogenees 7. Biogeneetiline reegel:
viljatust, raseduse katkemist on ka vesipea üheks põhjuseks levib kasside, koerte ja ka inimese kaudu. Giardia haigestumine toimub nakatunud vee ja toidu kaudu tulemuseks vesine kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV).
Naise viljatuse põhjused Peamised põhjused, miks naised võivad viljatud olla Ovulatsioonihäired Ligikaudu viiendikul juhtudest on naise poolse viljatuse põhjuseks ovulatsioonide ebaregulaarne esinemine või puudumine. Umbes 70% juhtudest on ovulatsioonihäired tingitud polütsüstiliste munasarjade sündroomist, teiste anovulatsiooni põhjustena tulevad arvesse ajutasandil aset leidvad hormonaalsed regulatsioonihäired, prolaktiini ülemäärane produktsioon (hüperprolaktineemia), vanusest tingitud munasarjade talitlushäired ja enneaegne munasarjade puudulikkus. Ovulatsioonihäired Regulaarse menstruatsioonitsükli korral võib üsna kindlalt öelda, et ovulatsioonihäireid ei esine. Menstruaaltsükli pikkuseks loetakse aega ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kui see aeg on 22-35 päeva, ja ei kõigu rohkem kui paar päeva, ei ole viljatus ilmselt ovulatsioonihäiretega seotud. Rasvumine Hüpotalaamiline anovulatsioon on tihti seotud ...
rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune. G2 hakkab valmistuma uueks jagunemiseks. profaas , metafaas, anafaas, telofaas - kõik õiges järjekorras pähe ja mis juhtub. Kehasisene viljastamine Kehaväline viljastamine Emase organismi Enamasti vees suguteedes Sugurakkude arv väiksem Sugurakke palju Viljastumine juhuslik ja selle tõenäosus väiksem Viljastumine- 4-5päeva emajuhas-pesastub- rakud jagunevad- kobarloode- 3. Nädal süda blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad lootelehed (ektoderm, eutoderm ja mesoderm), võivad tekkida väärarengud (3-4 arengunädal]- ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk, meeleelundid; entoderm (sise)- seede- ja
paika seda seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid mõningate liikide, näiteks majasääse, emasloomad suudavad muneda üksikuid mune ka ilma verise kõhutäiteta, kasutades vastsestaadiumis kogutud varuaineid ja taimedest imetud mahla. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga)
Sperma on meessugunäärmete nõre koos spermidega. 8. Naise suguelundid: munasarjad, munajuha,emakas, tupp 9. Munasarjad toodavad viljakal perioodil suguhormoone ning neis valmib munarakk. 10. Emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema pikkus 21-35päeva 11. kuna naistel on juba sündides olemas kõik munarakud mis võivad siis viga saada 12. meeste viljakas aega kestab suguküpseks saamiset kuni elu lõpuni, naistel aga -u50a. 13. Viljastumine toimub munajuhas 14. Spermid on naise suguteedes suguvõimelised 2 päeva. 15. Munarakku saab siseneda vaid üks sperm, kuna peale ühe sisenemist tekib munaraku välispinnale läbipääsmatu kiht. 16. Umbes nädal kulub munaraku viljastamiset selle pesastumiseni, algul jaguneb munarak kaheks ja seda aine uuesti ja uuesti, se kinnitub emaka paksenenud limaskestale ehk pesastub 17. Viljatust ei ole võimalik otseselt ravida kuid lapsesaamsi meetoditena kastutatakse nt
5. Võrdle mitoosi ja meioosi. Leia 3 erinevust. 3p o o o 6. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tabelisse. 4p B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur Kehasisene viljastumine Kehaväline viljastumine 7. Märgi joonisele, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena. 4p
jooksul. Naiste sugurakud ehk munarakud on kõik moodustunud looteeas, need valmivad perioodiliselt ühe kaupa, kuid mitte kogu elu jooksul. 4.Mis on viljastumine? Kus ja kuidas ning millal toimub viljastumine inimesel? Viljastumine on munaraku ühinemine seemnerakuga. Munaraku viljastab alati vaid üks seemnerakk, mis on enamasti kõige aktiivsem ja tervem. Munarakk on viljastumisvõimeline peale ovulatsiooni 36 tundi ja seemnerakud naise suguteedes kuni 48 tundi. Viljastamise tulemusena tekib viljastatud munarakk. 5.Kirjelda viljastatud munaraku arenemist ja loote tekkimist. Viljastatud munarakk ehk süngoot hakkab kohe peale viljastumist jagunema ja tekib esmalt kobarloode ja siis põisloode. Kõik see toimub munajuhas. 3-4 päeva jooksul jõuab loode emakasse ja pesastub emaka limaskesta. Loote välimine kest ehk kõldkest kasvab kokku emaka limaskestaga ja sellest tekib platsenta. 6.Kirjelda loote arengut ja toitumist kuni sündimiseni
Organismide sees ja väljaspinnal elab alati väga palju erinevaid mikroorganisme, mis moodustavad organismi normaalse mikrofloora. Inimese normaalne mikrofloora ehk mikrobioota on väga keeruline ökosüsteem, mis koosneb umbes 1014 erinevast mikroobist. Enamik inimese mikroobe asub soolestikus (kõige enam jämesooles), kuid normaalne mikrofloora on olemas ka suguteedes, suus, hingamisteedes, nahal ja mujal Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Nt: jämesoole normaalne mikrofloora sõltub inimese east ja toidust, mida ta tarvitab. Normaalne mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene rinne- kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike baterite kinnitumist kudedele. Lisaks tegeleb normaalne mikrofloora valkude,
Kui viljastumist ei toimu, ei lähe ka meioos lõpuni. Hormoonmõju protsessi mõjutavad oluliselt 3 hormooni: östrogeen, progesteroon, kollakeha hormoon. Tulem 1 munarakk ja 3 polotsüüti. 1) Välditakse hulgirasedusi 2) Polotsüüdid on vajalikud DNA jaotusmehhanismis. Häired 1) Naissuguhormoonide madal tase, mis on põhjustatud pärilikest kõrvalekalletest. 2) Põletikulised protsessid munasarjades ja suguteedes. Klimaatilised muutused, ebakohane riietus. 3) Kuna munarakud naise organismis ei uuene siis igasugused pärilikkust kahjustavad tegurid võivad nende DNA jäädavalt rikkuda. 4) Meessuguhormoonide mõju. Dopingud. Meioos See on eriline rakkude jagunemise viis, mille käigus toimub kaks järjestikkust jagunemist, moodustub 4 erinevat rakku, kusjuures jagunemiste käigus kombineeritakse pärilikkustegurid ringi. Meioosil tekivad geneetiliselt erinevad rakud.
Viljastamisprotsessi bioloogiline tähtsus: 1. Taastatakse diploidsus, rakkude kahekordne kromosoomistik Viljastamine (sugurakud ehk gameedid on haploidsed) 2. Määratakse sugu (imetajatel jt), sõltub sellest, kas spermis on X Kehasisene või Y kromosoom. (Looduses Kehaväline (emasorganismi (vees, nt kalad ja kahepaiksed) suguteedes, esineb ka teisi soo määramise nt roomajad ja linnud) viise, kui sugukromosoomide (X, Y) abil, nt selle sõltuvus temperatuurist roomajatel) Lõigustumine: kobarloode ehk moorula Bioloogiline eripära: • Kõige kiirem rakkude jagunemise viis. (Ainsaks sünteesiks DNA kahekordistamine), tekkinud rakud vahepeal ei kasva • Rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad • Kõik rakud jagunevad enam-vähem üheaegselt ehk
3. rebu munaraku ühes otsas - kahepaiksetel, molluskitel 4. rebu munaraku kesk- ja ääreosa vahel - vesikirpudel Viljastamine See on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade seostumine ja genoomide (haploidne kromosoomistik) kombineerumine. Jaotatakse: 1. Kehasisene 2. Kehaväline Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti munarakke) roomajad Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud 1. Monospermia Munarakku siseneb ja tuumade ühinemises osaleb 1 sperm, nt imetajad 2. Polüspermia Munarakku siseneb u 1000 spermi, tuumade ühinemises osaleb 1, ülejäänud lagundavad rebu. Vaid reburohketel - linnud, kahepaiksed, roomajad. Viljastumine inimesel 1
ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk infektsioonile (streptokokkide põhjustatud kurgumandlipõletik ehk angiin). 4. Podagra korral on tegemist päriliku ainevahetushäirega, mistõttu organismis tekib rohkem
levib: pesemata juur-ja puuviljadega, keetmata vee, pesemata kätega põhjustab: haigust nim. Lamblioos. Kahjustab soolestiku limaskesta, põhjustab häireid seedetegevuses ja soole imendusfunktsiooni rikkeid. Väljakujunenud lamblioos tekitab ka kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustusi. 8) TRIHHOMOONAS def. Inimese parasiit, loomviburloom elutseb: kuse- ja suguteedes levib: sugulisel teel põhjustab: kahjustusi epiteelkoes 9) KOLI PUSARAKE e. Käärsoolebalantiid def. Inimese ja imetajate parasiit, ripsloom elutseb: jämesooles (Eestis levinud peamiselt kodusigadel) põhjustab: haigestunud peremeesorganismi soole seinale kinnitudes söövitab ensüümidega rakuvaheainet ja põhjustab haavandeid. 10) TOKSOPLASMOOS def. Haigus, mida põhjustab tippeosloom toksoplasma.
maismaaputukatel toimub see emase organismis. Paaritumisel viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega. Areng Putukatel on moondega areng. Enamus putukaid munevad mune. Vaid vähesed putukad sünnitavad eluspoegi (näiteks kiinlased jt kahetiivaliste seltsi esindajad). Osade putukaliikide emastel on selleks suguelundid muundunud, neil esineb imetajate emaka sarnane elund, teistel aga pole mingeid spetsiaalseid kohastumisi ja nende munad arenevad vastseteks emase suguteedes. Putukate munad on kuni 2 mm suured. Munade arv liigiti on erinev, ulatudes 20...30 kuni 300...600-ni (ühiselulistel kiletiivalistel 20000...30000). Munad munetakse liigile iseloomulikult, kas ühe- või mitmekaupa, kuhja või ritta jne. Parasiitputukad munevad peremeesputuka kehapinnale või sisse. Putukate mune kaitseb kest. Munas toimub looteline areng. Putuka lahkumisega munakestast algab lootejärgne areng. See kestab umbes 10 päevast kuni mitme aastani. Enamasti pole munast
Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Sellist vereimemistmunemist võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid majasääsk suudab ilma verise kõhutäieta muneda. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Vere imemiseks sobiva looma leidmine pole lihtne. Sääskede nägemine on kehv. Nad suudavad vaevu mõnekümne meetri pealt taustast eristada iikuvaid suuri objekte. Seetõttu saavad sääsed oma saagi
Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil. Seemneraku eluiga on kuni 72 tundi. Arengutsükkel kestab u 70 - 85 päeva. Sperme valmib murdeeast kuni elu lõpuni. Küpsed spermid tallatatakse munandimanustes. Spermid liiguvad naise suguteedes 3mm/minutis. Happelises keskkonnas langevad nad happe tardumusse. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality") Seemnepurse võib toimuda iseeensest, tavaliselt toimub see öösel. Toimuvat seemnepurset nimetatakse pollutsiooniks. Seemnepurse leiab aset ka eneserahuldamisel ehk masturbeerimisel ehk onaneerimisel. Seemnepurse toimub samuti ka sugulisel vahekorral. Seemnepurskega kaasnevat mõnutunnet nimetatakse orgasmiks. Kõvastunud suguti erutamine viib peagi seemnepurske ja
Viljastumine Ontogenees organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Jaguneb kaheks protsessiks Embrüogenees looteline areng, kestab viljastumisest sünnini Postembüogenees lootejärgne areng. Kestab sünnist surmani. Partenogenees selline paljunemisviis, kus uus organism areneb viljastamata munarakust (mesilastel ja sipelgatel). On olemas keha väline ja keha sisene viljastumine. Kehasisene toimub emasorganismi suguteedes. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem kui kehavälise puhul. Keha siseselt viljastuvad imetajad, linnud ja roomajad. Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke. Viljastumine toimub ainult munajuhas. Siis on loode ema kehas kaitstud. Kehaväline viljastumine vees, juhuslik, sugurakkude arv suur, viljastumine on väiksem ja juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam. Kahepaiksed ning kalad. Follikul munaraku kaitsev ja toitev põieke. Kollakeha rebenenud folliikul
eksistentsi. Follikul kujuneb ümber kollaskehaks, mille ülesandeks on toota kollaskehahormoone e gestageene. Gestageenide toimel algab emaka limaskesta näärmetes sekretsiooniprotsess, mis peab tagama tingimused embrüo kinnitumiseks ja raseduse arenemiseks. Enamlevinud 28-päevase menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon reeglina tsükli keskel (menstruatsiooni esimene päev loetakse tsükli esimeseks päevaks). Kuna seemnerakud püsivad naise suguteedes viljastamisvõimelisena mitu päeva, on rasestumine kõige tõenäolisem, kui vahekorras ollakse tsükli 9.-15. päeval. Lühema või pikema menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon vastavalt varem või hiljem. Ovulatsiooni hetkest kulub järgmise menstruatsioonini 14 päeva, seda mõistagi siis, kui ei toimu rasestumist. Kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed või tsükli pikkus püsivalt alla 22 või üle 35 päeva, naisel ovulatsioone enamasti ei toimu.
· Geograafiline barjäär- potentsiaalselt ristuvad liigid ei puutu omavahel kokku. · Ökoloogiline barjäär- erinevused paljunemisaegades ja kohtades · Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine. · Sugelundite sobimatus (kehtib putukate kohta) · Võõraste sugurakkude hukkumine teise liigi suguteedes kehasisesel viljastumisel. Postsügootsed (viljastumisjärgne): · Iseeneslikud abordid. Näiteks kui Euroopa naarits ristub Ameerika naaritsaga. · Hübriidide viljatus. Näiteks muul. · Hübriidide alakohasus- viljakad ainult vanematega või omavahel ristumisel. Omadustelt jäävad vanematele alla. Näiteks: liger, leopon, zebron. · Mõnel juhul hübriidide püsivus. Näiteks apelisn (pomelo+mandariin) LIIGI TEKE Võimalused:
lamblioos. Inimene nakatub lamblia tsüstide abil, mis võib leiduda puu-ja juurviljal, keetmata vees ja pesemata kätel. Parasiidid kahjustavad soolestiku limaskesta, häirivad seedetegevust ja pärsivad soole imendumisfunktsiooni. Väljakujunenud lamblioosi puhul võivad inimesel tekkida kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustused. Trihhomoonas ülemaailmse levikuga parasiitne loomviburloom. Elutseb kuse-ja suguteedes, kahjustab epiteelkudet ning põhjustab haigust trihhomonoos. Levib suguhaigusena. Niisketel pindadel näiteks käterätil võib elus püsida 1-2 tundi. Ripsloomad Rohkearvuline algloomade hõimkond, üle 3000 liigi. Kõige keerulisema ehitusega algloomad, elavad mageveekogudes ja niiskes pinnas. Liiguvad ripsmete abil, ripsmed liiguvad faasides mis tagavad lainetuse. Ripsloomadel kaks erineva talitusega ruuma, suurem kontrollib raku elutalitlust,
ennetsutöös suurt tähtsust. Vaktsiin hepatiit B vastu Kui te kuulute hepatiit B viiruse riskigruppi (meditsiinitöötajad, dialüüsitavad patsiendid, veenisüstivad narkomaanid vi inimene, kes peatub pikemat aega arengumaades), peaksite end selle haiguse vastu vaktsineerima. Suguhaigused levivadki peamiselt sugulise vahekorra ajal ühelt inimeselt teisele. Nakkuse ülekandumise ja naktumise tõenäosus sõltub mitmest tegurist. Esmalt sellest kui palju haigustekitajaid asub partneri suguteedes ning kas tal on üks või mitu nakkushaigust. Teisalt sellest kui vastuvõtlik on inimese enda organism - kas ta põeb teisi haigusi, milliseid ravimeid ta tarvitab. Näiteks naistel, kes kasutavad antibeebipille, on haigestumisoht suurem. Võttes pille, loobutakse suure tõenäoasusega kondoomist ja ollakse seetõttu suguhaiguste suhtes kaistmata vahekorras. Nakatumise tõenäosus on määratud nakkava haigustekitaja omaduste poolt. Mikroobid on
USA-s on abort legaalne kogu 9 kuu vältel, hoolimata põhjusest,miks seda tehakse. Miks tehakse aborte: Soov vanemlikkust edasi lükata Ei saa lapse sündi rahaliselt lubada Emal on paarisuhetes probleeme või elukaaslane ei soovi last Liiga noored või sünnitava lapse vanem(ad) või teised on raseduse vastu Lapse sünnd katkestab hariduse saamise või töö Ei soovita enam lapsi Loote tervis on ohustatud Ema elu on ohus Teised põhjused Võimalikud aborditüsistused põletiku teke suguteedes mittetäielik abort-tuleb uuesti teha verejooks suguteedes-emaka rebendid emaka perforatsioon-emaka läbitorkamine ja lähedalasetsevate siseelundite vigastus emaka rebend psüühilised probleemid Korduvate abortide järel võib tekkida iseeneseslik katkestumine emakakaela kahjustuse või platsenta irdumise tõttu. Psüühiline abordijärgne taastumine Algul tuntakse kergendust, kuid psühholoogilised probleemid võivad ilmneda alles aastate pärast.
neid on rakus palju. Saab uurida CNVsid ja SNPi infot kiipidega. Kasutatakse ka uue põlvkonna sekvenerimist kus sekveneeritakse ära kogu genoom ja saab öelda kas mõnda kromosoomi on 3 koopiat või 1 või on normaalne ja saab siirata. Kadri Haller Kikkatalo 1. Missuguseid naise immuunsüsteemi poolseid mehhanisme tooksite välja raseduseelse partnerspetsiifilise tolerantsi tekkeks ja kuidas mõjutavad neid naise ja mehe infektsioonhaigused suguteedes? Lisaks vereseerumis ja munasarja koes leiduvale FSH-le puutuvad naise immuunsüsteemi rakud kokku ka partneri seemnevedelikus oleva hormooniga. Naise immuunsüsteem aktiveeritakse seemnevedeliku antigeenide, sh FSH suhtes genitaaltrakti limaskestade poolt vahendatud partnerspetsiifilise tolerantsi käigus. Seega võivad naise vereringes leiduvad IgA-tüüpi anti-FSHd olla füsioloogilised alloantikehad seemnevedeliku FSH vastu.
abil. Just see võime võimaldab neil saaki püüda öösiti, sest erinevalt nägemisest ei vaja kajalokatsioon valgust. Nahkhiir häälitseb ja vastavalt sellele, kui kiiresti häälitsus temani tagasi jõuab, suudab ta määrata teiste objektide asukoha ruumis. [3] Tõmmulendlane paaritub talvitusperioodi vältel, mil isane ärkab korra üles ja süstib oma sperma emasesse. Isaslooma sperma säilib emase suguteedes ja viljastumine toimub alles kevadel. Mai alguses moodustavad emased poegimiskolooniad, kuhu võib kuuluda 20-60 isendit. Igal emasel sünnib enamasti vaid üks järglane. [5, lk 60] Poeg sünnib juuni teisel poolel või juuli alguses, kaaludes 1,5 grammi. Esimesed paar nädalat on poeg abitu ja klammerdub ema külge, kuid juba kuu pärast on poeg võimeline iseseisvalt lendama ja toitu otsima. Isased hoiavad suvel omaette ja ei aita järglasi kasvatada. Poegimiskolooniad lagunevad augustiks
• surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine o Isas –ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine o Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti roomajad munarakke) Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud o Monospermia – munarakku tungib ja viljastab üks sperm o Polüspermia – munarakku tungib sadu sperme, kuid viljastab üks, teised lagundavad rebu ja on toiduks lootele.
jagunemine)b mitte lõpus. Polotsüüte on vaja dna jaotamiseks. Häired Suitsetamine vähendab Külmetused (ebakohane spermide liikuvust riietus) Põletikulised protsessid Tervist kahjustavad eluviisid suguteedes (kulgevad Põletikulised protsessid kaebusteta) suguteedes (erinevad Verevarustused häired istuv mikrobioloogilised nakkused - eluviis, ebasobivad riided klamüüdia) Temperatuuri mõjud Munajuhade väärarengud Tulem/resultaat Ühest rakust neli geneetiliselt Üks viljastumisvõimeline
külgsopis nööpnõelakujulised, ~50m, saba abil aktiivselt liikuvad rakud - paikneb kusepõie tagapinnal, seemnejuhaampullist lateraalsemalt ejakulaadis (3-6 ccm) on normaalselt 60-120 miljonit spermi ühes ccm-s - viimajuha – ductus excretorius – ühineb näärmelise oseloomuga eluiga on 4 ööpäeva, viljastamisvõime naise suguteedes 2 ööpäeva seemnejuhaampulli kitsenenud lõpposaga purskejuhaks – ductus Väljutustee ejaculatorius’eks - tubulus seminiferus contortus (50 cm) - seemnepõiekese alkaalne toitaineid sisaldav nõre, mis moodustab ejakulaadi - tubulus seminiferus rectus koguhulgast 50%, annab seemnerakkudele liikumisvõime - rete testis
Sauna ei tohiks külastada ka järgmiste näidustustega: · Halvaloomuliste kasvajatega; · Akuutsete hingamisteede viirushaigustega (näiteks ägeda nohuga on saunaminek vastunäidustatud); · Aktiivse tuberkuloosi ja haigustega, mis on seotud kopsutursega; · Maohaavandite ja maksapõletiku korral; · Kõrgenenud silmarõhu korral; · Ägeda neerupõletiku (akuutse nefriidi) ja kaugelearenenud neerupuudulikkuse korral; · Ägeda suguteedes esineva põletikuga ja kohe pärast suguelundite kirurgilist ravi; · Insuldijärgse ajuhalvatusega ega akuutsete närvisüsteemi põletikega; · Akuutse liigesepõletikuga ja põletikuvastaste hormonaalsete ravimite (kortikosteroidide) ravikuuri ajal; · Pärast liigeseoperatsiooni ei tohiks enne sauna minna, kui kõik õmblused on korralikult paranenud; · Parkinsoni tõve ja psühhoosi korral. Erinevad sauna liigid: · Soome saun
4) Paljunemise üldosa: võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel VILJASTUMINE Emase ja isase suguraku ühinemine, millele järgneb genoomide (haploidne kromosoomistik) (tuumade) liitumine Viljastumise jaotus: Kehaväline Kehasisene Koht vees Emasorganismi suguteedes Sugurakkude hulk Mõlemal tasandil suur Suur ainult spermide arv Viljastumise tõenäosus väike suur Energeetilised kulutused Suured, sageli nii suured, et üks Oluliselt väiksemad või mõlemad osapooled hukkuvad Näited Klass sõõrsuud, kalad, kahepaikne Kl: roomaja, linnud, imetaja Monospermia- munaraku ühinemises ja tuumade ühinemises osaleb üks sperm (imetajad)
seedeensüümide tekke stimuleerimine, seedeensüümide inaktiveerimine), Osaleb ainevahetuses (vitamiinide, aminohapete süntees, sapihapete konversioon), Stimuleerib organismi immuunsüsteemi, Tagab organismi kolonisatsiooniresistentsuse. Mikrofloora kujunemine. Mikrofloora on geneetiliselt määratud. Sünnitegevusega algab mikrofloora kujunemine. Tervel emal on suguteedes on väga normaalne ning tugevalt võitlevate omadustega mikrofloora. Paar nädalat enne sünnitust tõuseb kasulike bakterite hulk emal: laktobatsille, bifidobaktereid, mitmesugused piimhappelised streptokokid. Sünnitusteid läbides kohtub laps kohe talle väga vajaliku piimhappelist käärimist soodustava mikroflooraga. Probiootikumid e. Eubiootikumid on bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid. Avaldavad kasulikku toimet inimese tervisele
kiire rakkude jagunemine. Spermatogoon spermatotsüüt Kasvamine, küpsemine – spermatotsüütide meiootiline rakkude (meioos I, II) jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid. Spermatotsüüt speramtiid Spermiogenees – moodustuvad spermid (järelküpsemine), muutuvad liikumisvõimeliseks, tekib vibur. Spermatiid sperm, Kapatsitatsioon – kui spermatogenees lõpeb, liiguvad küpsed spermid munandimanusesse, kus toimub lõplik küpsemine. Kapatsitatsioon suguteedes! 2 Spermatogenees algab suguküpsuse saabumisel (puberteet) ja kestab kuni maise lõpuni 10. Spermatogoonid Ürgsed idurakud liiguvad mitootilisse aresti enne genitaalvallidesse sisenemist, vaikivas olekus G0/G1 faasis olevad prespermatogoonid. Peale sündi prespermatogoonid jätkavad proliferatsiooni ja migreeruvad basaalmembraani juurde, kus muutuvad spermato- goonideks ehk ürgseemnerakkudeks (tüvirakud)
viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust. Kliinilised tunnused: püsiv palavik, apaatsus, isutus, hingamise kiirenemine, köha, piimatoodangu langus. Paranemine 10-14 haiguspäeval. Respiratoorse vormi korral: nina limaskest on hüpereemiline, limas-mädane eksudaat, nekrootilised haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 36. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel. Haigustekitajate reservuaariks on sageli närilised. 37. Veiste ja sigade salmonelloosid
Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust. Kliinilised tunnused: püsiv palavik, apaatsus, isutus, hingamise kiirenemine, köha, piimatoodangu langus. Paranemine 10-14 haiguspäeval. Respiratoorse vormi korral: nina limaskest on hüpereemiline, limas-mädane eksudaat, nekrootilised haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 37. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja –urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel. Haigustekitajate reservuaariks on sageli närilised. 38 . Veiste ja sigade salmonelloosid Sigade salmonelloos
Spermiogenees = ümar spermatiid -> saba moodustumine -> liigispetsiifiline kuju -> vabanemine seemnetorukese valendikku; Sertoli rakkude toodetava vedeliku abil transport munandimanusesse. Kokku 40-60 päeva Spermide liikumine spermid liiguvad ATP energia arve kiirusega 4-5mm/min. Liikumisel emaslooma munajuhasse aitavad emaslooma suguteede kontraktsioonid (stimuleerivad seemnevedeliku prostaglandiinid). Spermide eluiga emaslooma suguteedes on kuni 48h. Spermide kapatsitatsioon protsesside kogum, mis muudab spermi viljastamisvõimeliseks. Eemaldatakse ensüüme inhibeerivad ja membraane stabiliseerivad valgud, mis on lisanudnud seemnevedelikuga. Kapatsitatsiooni on võimalik ka kunstlikult esile kutsuda spermide külmutamis/sulatamisega ja spetsiifilistes lahustes inkubeerimisega. Kapatsiteerunud spermid on hüperaktiivsed ja liiguvad suurema intensiivsusega.
Rebu: 1) Hulk munad jag 4 rühma: a. Minimaalselt rebu b. Väga vähe rebu c. Keskmine rebuhulk d. Hästi palju rebu 2) Paigutuse alusel a. Rebu ühtlaselt üle raku b. Rebu munaraku keskel c. Rebu munaraku ühes otsas d. Rebu kesk- ja ääreosa vahel Viljastamine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb spermi ja munaraku tuumade ühinemine ja genoomide kombineerumine 1) Kehasisene: koht suguteedes, energeetilised kulud väiksed, tõenäosus suur 2) Kehaväline: koht vees, energ kulud väga suured, tõenäosus väike Monospermid munarakku siseneb ja tuumade ühinemises osaleb 1 sperm Polüspermid munarakku siseneb ~1000 spermi, tuumade ühinemisel osaleb 1 ülejäänud lagundavad rebu Koht: munajuhas Spermide eluiga: ~kuni 72h Munarakk: ~kuni 36h Viljastus: 13...14% Mendeli II seadus: Heterosügootide ristamisel antud alleeli barjääri suhtes ilmneb
.................. 28 5.15. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tähed tabelisse. 4 punkti A- väike munarakkude hulk B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur Kehasisene viljastumine Kehaväline viljastumine 5.16. Pange ajaliselt loogilisse järjekorda järgmised protsessid:
a) ............................................................................................................. b) ............................................................................................................. 29 5.15. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tähed tabelisse. 4 punkti A- väike munarakkude hulk B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur 5.16. Pange ajaliselt loogilisse järjekorda järgmised protsessid: 3 punkti ..... sugurakkude valmimine, ..... blastula e põisloote kujunemine, ..... postembrüonaalne areng, ..... gastrula e karikloote kujunemine, ..... viljastumine, ..... sünnitus. 5.17. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e emakook. 3 punkti 1) ......................................
2.Järgneva või eelneva staadiumi kirjeldamine (tavaliselt lähtutakse meioosi I faasist). Mitoosi ja meioosi võrdlus. Organ, kus inimesel toimub meioos. Kuskohas toimub hernel meioos? (tolmukapeas ja emakas). Kromosoomide arvu muutus pärast mitoosi ja pärast meioosi. Viljastumine Tabel 6. Viljastumise jaotus. Jaotus: Kehaväline Kehasisene Toimumine vees Emasorg suguteedes Tõenäosus väiksem suurem Sugurakkude arv Mõlemate arv suur Munarakke vähem, spermide arv sõltub viljastamisest Energeetilised kulud suured väiksemad
Organismi mikrofloora tähtsus: · Osaleb seedimisprotsessides · Osaleb ainevahetuses · Stimuleerib organismi immuunsüsteemi · Tagab organismi kolonisatsiooniresistentsuse Kolonisatsioonresistentsus - mehhanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora stabiilsuse ja väldib organi asustamist mikroobidega (ka patogeenidega) Mikrofloora kujunemine · Mikrofloora on geneetiliselt määratud. · Sünnitegevusega algab mikrofloora kujuemine Tervel emal on suguteedes on väga normaalne ning tugevalt võitlevate omadustega mikrofloora. Paar nädalat enne sünnitust tõuseb kasulike bakterite hulk emal: laktobatsille, bifidobaktereid, mitmesugused piimhappelised streptokokid. Sünnitusteid läbides kohtub laps kohe talle väga vajaliku piimhappelist käärimist soodustava mikroflooraga. Probiootikumid e. eubiootikumid: on bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid, mis avaldavad kasulikku toimet inimese tervisele.
Campylobacter ja Helicobacter. *Campylobacter tähendab kõverdunud pulka. Siia kuuluvad inimese ja loomade patogeenid ja ka kommensaalsed liigid. Nad on gramnegatiivsed, asporogeensed helikaalselt kõverdunud gramnegatiivsed bakterid, kes ei metaboliseeri suhkruid. Mikroaerofiilised. Rakud on erineva pikkusega: lühikesed on komakujulised ja pikad on spiraalsed. Looduses levinud taimejuuretel, reo- ja joogivees, lindude ja loomade suguteedes ja seedekanalis. Tööstusriikides on kampülobakterid sagedased enteriidi tekitajad. Tüüpliigiks nimetati Campylobacter fetus. C. fetus põhjustab veistel ja lammastel tiinuse katkemist. C. jejuni on üks põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. Komakujuline. Grami järgi värvitud preparaadis on rakud kahekaupa koos nagu kajakatiivad. Liiguvad raku mõlemas otsas asuva viburiga. Toitumiselt nõudlikud. Normaalselt on kampülobaktereid alati inimese,
kujuga rakud asetsevad pindmiselt, sügavamate kihtide rakud muutuvad järjest ümaramaks kuni piklikovaalseks Epiteeli kihid: Pindmine kiht – suured, lamedad rakud, nende tuumad on pinnaga paralleelsed Ogakiht – hulknurksed ogataoliste struktuuridega rakud Basaalkiht – kõrgprismaatilised tugevalt värvunud, pinna suhtes ristiasetsevate piklike tuumadega rakud Seedetrakti algusosas, (suuõõnes ja söögitorus) ning lõpuosas (aanuses), suguteedes, katab silma sarvkesta Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel e epidermis koosneb enamasti neljast kihist, kuid mõnes piirkonnas sisaldab lisaks veel ka läikekihti, mis muudab teda eriti tugevaks Sarvkiht – pindmine sarvestunud rakude kiht, rakkudel tuum hävinud, tsütoplasma sisaldab hulgaliselt keratiini Läikekiht – tugevalt värvunud riba, selles kihis ei ole rakud eristatavad
isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub 6 seemnehoidlates. Munad kas väljutatakse emassuguava kaudu või jätkub nende areng emaslooma kehas. Kui need kehas arenevad, väljuvad emase kehast vastsed. Munad on kaetud tiheda kestaga. Vastsetel on mitu arengujärku, mille jooksul nad ei pruugi täiskasvanud loomadega sarnaneda. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-10-1.htm)
annaabi.ee 
