Naise viljatuse põhjused Autorid: Cathy Käo , Mari-Liis Lauk Mis on viljatus? [1] o Viljatuseks nimetatakse olukorda, kui mees ja naine soovivad saada last, kuid naine ei ole rasestunud ühe aasta jooksul. o Ilmselt puudutab viljatuse probleem 10-20% perekondadest (paaridest) ning see näitaja võib olla piirkonniti erinev. o Laias laastus tuleb umbes 30% juhtudest viga otsida naiselt ning 30% mehelt, ülejäänute põhjus on teadmata või on probleeme mõlemal partneril. Enamlevinud põhjused [1] o Naiste viljatuse levinuim põhjus on munajuhade või emaka limaskesta kahjustus. o Munarakkude küpsemise ja vabanemise häired. Menstruaaltsükli rütmilisus ja kulgu mõjutavad paljud asjaolud, kaasa arvatud stress, väliskeskkonna muutused, sisenõrenäärmete talitlus ja üldhaigused. o
Ovulatsiooni ebaregulaarne esinemine. Endometrioos Krooniline emakakaelapõletik Väikevaagna põletik Polütsüstiliste munasarjade sündroom Seotud anoreksia või rasvumisega. Regulaarse menstruatsioonitsükli korral häireid ei toimu. Seda on võimalik ka ennetada. Kahjustab naise seesmisi suguelundeid. Kutsub esile munajuhade ja emaka patoloogilisi kokkutõmbeid. Tekitab munasarjade enneaegset vananemist. Loob rasestumiseks ebasoodsa keskkonna. Muudab emakakaela lima iseloomu. Kahjustab seemnerakkude funktsiooni naise suguteedes. Munajuhade läbitamatus või talitlushäired Paistetuse korral transporti emakaõõnde ei toimu Munajuhade ümber tekkinud liited Ülekaalulistel soovitatakse kaalu langetada. Kasutatakse süstitavaid gonadotropiine Kunstlik viljastamine
Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html VILJATU ABIELU. Dots Andrei Sõritsa TÜ Naistekliinik Terminoloogia Viljatuse põhjused Uuringute plaan Lastetuse ravi Kunstlik viljastamine Meditsiinilised näidustused Terminoloogia Terminoloogia 1. Viljakus (fertiilsus, fertilitas) - on võime viljastuda ja/või sünnitada lapsi. 2. Üldine fertiilsus - elussündide suhe tuhande 15-45-aastase naise kohta. 3. Viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanema pärast 35-ndat
IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat.
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.
VILJATUS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Mis on viljatus? Kui tihti see esineb?.................................................................4 2Mis on viljastumine ja kuidas see toimub?........................................................4 3Viljatuse põhjused............................................................................................. 4 3.1Meestepoolse viljatuse põhjused.................................................................5 3.2Naistepoolse viljatuse põhjused..................................................................5 4Viljatuse ravimeetodid......................................
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused
Kõik kommentaarid