Paljunemine ja areng (0)

1.Kirjelda mehe suguelundeid ja nende talitust .
Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemised suguelundid on munandid , munandimanused, seemnejuhad , seemnepõiekesed ja eesnääre . Välimised on munandikott ja suguti . Munandid on sugunäärmed , kus moodustuvad meessuguhormoonid . Munandimanustes talletuvad valminud spermid . Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse.
2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust.
Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad , emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud . Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine . Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse.
3.Võrdle mehe ja naise sugurakke .
Mehe sugurakud ehk spermid moodustuvad mehe organismis pidevalt ja kogu elu jooksul. Naiste sugurakud ehk munarakud on kõik moodustunud looteeas, need valmivad perioodiliselt ühe kaupa, kuid mitte kogu elu jooksul.
4.Mis on viljastumine ? Kus ja kuidas ning millal toimub viljastumine inimesel?
Viljastumine on munaraku ühinemine seemnerakuga. Munaraku viljastab alati vaid üks seemnerakk , mis on enamasti kõige aktiivsem ja tervem. Munarakk on viljastumisvõimeline peale ovulatsiooni 36 tundi ja seemnerakud naise suguteedes kuni 48 tundi. Viljastamise tulemusena tekib viljastatud munarakk.
5.Kirjelda viljastatud munaraku arenemist ja loote tekkimist.
Viljastatud munarakk ehk süngoot hakkab kohe peale viljastumist jagunema ja tekib esmalt kobarloode ja siis põisloode . Kõik see toimub munajuhas. 3-4 päeva jooksul jõuab loode emakasse ja pesastub emaka limaskesta. Loote välimine kest ehk kõldkest kasvab kokku emaka limaskestaga ja sellest tekib platsenta .
6.Kirjelda loote arengut ja toitumist kuni sündimiseni.
Platsenta kaudu varustatakse arenevat loodet toitainete ja hapnikuga ning selle kaudu juhitakse ära ka jääkaineid ema verre. Areneva loote ja platsenta vahel on nabanöör. Kuni kolme kuuni nimetatakse arenevat loodet idulaseks. Loote arengu aeg on 280 päeva ehk 40 nädalat.
7.Kirjelda inimese sünni järgset arengut.
Esimene elujärk on imikuiga (0-1 eluaastat), kus laps kasvab ja areneb väga kiiresti, paraneb liigutuste kooskõla ja täpsus ning tulevad esimesed hambad. 2.eluaastast kuni suguküpse saabumiseni on lapseiga, kus jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng ning piimahambad asenduvad jäävhammastega. Murdeiga on suguküpse saabumisest kuni 17.-18 eluaastani, siis on organism suguküps ja arenevad teised sugutunnused . Murdeeale järgneb noorukiiga, poistel on see alates 17.-18 ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22.eluaastani, siis organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Küpsusiga (21.-22.eluaastast kuni 60.eluaastani), kus on organism lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju ning ilmnevad vananemise tunnused. 60.kuni 75.eluaastani on elatanuiga ja alates 75.eluaastast on vanuriiga .
8.Kuidas vältida suguliselt levivaid haigusi ja rasedust?
Soovimatu raseduse vältimiseks kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid, näiteks: kondoome ehk preservatiive, antibeebipille, SOS- tablette ja spiraali. Lisaks on veel selliseid meetmeid nagu : seksuaalvahekord katkestatakse enne seemnepurset ning kalendermeetod, kus arvutatakse oletav ovulatsioonipäev.
Haiguste vältimiseks tuleb kasutada vahekorras olles kondoomi.
9.Millised on levinumad suguhaigused , mis neid iseloomustab ja nende tekitajad ?
Levinud suguhaigus on AIDS, mille põhjustab HI- viirus ning selle haigustunnuseid pole inimesel mitu aastat. Viirus elab ja paljuneb lümfotsüütides ning nõrgestab immuunsüsteemi kuni tekib AIDS. AIDSi iseloomustab see, et inimese immuunsüsteem on väga nõrk ning haigestub väga kergelt nakkushaigustesse ega suuda nendega võidelda. AIDSi korral tekib näiteks algul korduv palavik, lümfisõlmede suurenemine, seennakkused ning käte ja jalgade närvihäired.
Genitaalherpese põhjustab viirus. Algul tekib sügelus, valulikkus ning hiljem villikogumikud.
Tripperi põhjustajaks on bakter, mis kahjustab sugu-ja erituselundite limaskesti. Naistel on tunnused algul vähemärgatavad. Meestel esineb urineerimisel valu ja kollakat eritist kusitist, sageli ka põletikku peenisel. Ravimata jätmise korral on sage tüsistus emaka limaskesta või munajuhade põletik , meestel munandimanuste ja eesnäärme põletik, mis võivad põhjustada viljatust.
Klamüdioosi põhjustab bakter, mis tekitab nii naistel kui ka meestel sügelust ja valu kusitis, eriti urineerimisel.
10.Millised tegurid võivad põhjustada loote väärarengut?
Loote arengut ohustavad tegurid on: 1.Ema rasked haigused- raseduse esimestel kuudel põetud gripp , mumps jt. viirushaigused , aga ka algloomade poolt põhjustatud toksoplasmoos võivad tekitada väärarengut. 2.Keemilised ained, millega ema raseduse ajal kokku puutub, nt mitmed ravimid , alkohol , tubakas, narkootikumid , orgaanilised lahustid . 3. Füüsikalised mõjurid - vibratsioon , röntgenkiirgus , radioaktiivne kiirgus jt. kiirgused.