Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogiiline paljunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Paljunemine


Mittesugulisel paljunemine on kiire ja arvuka järglaskonna ja saadakse samade tunnustega järglane. Õis on sugulisel paljunemise organ.
Sugulise paljunemise tulemusena tekib suur varieeruvus ja see jääb evolutsioonis paremini ellu.

Rakkude jagunemine

Sek 25 miljonit tekib (kaob) rakku inimorganismis.
Eukorioodsetel rakkudel on kaks või enam DNA molekuli. Eristatakse kahte etapp: karüokinees (tuumasise info jaotamine), tsütokinees (tsütoplasma ära jaotamine).
Joonis 2.1.1 (5.6)
Mitoos - eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks).
23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks.
G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune.
G2 hakkab valmistuma uueks jagunemiseks.
profaas , metafaas, anafaas , telofaas - kõik õiges järjekorras pähe ja mis juhtub.
Kehasisene viljastamine
Kehaväline viljastamine
Emase organismi suguteedes
Enamasti vees
Sugurakkude arv väiksem
Sugurakke palju
Viljastumine juhuslik ja selle tõenäosus väiksem
Viljastumine- 4-5päeva emajuhas-pesastub- rakud jagunevad- kobarloode - 3. Nädal süda
blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad lootelehed ( ektoderm , eutoderm ja mesoderm ), võivad tekkida väärarengud (3-4 arengunädal]-
ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk , meeleelundid; entoderm (sise)- seede - ja hingamiselundkond; mesoderm (kesk) tugi ja liikumiselundkond, vereringe , eritus ja sigimiselundkond .
Teratogeenid:
  • Biloogilised (haigustekitajad nt punetised , süüfilis; alglomad toksoplasmas, vaegused; toksiinid; tamede alkoholaadid;
  • Keemilised ( alkohol ; ravimid : antibiootikumid kahjustavad kuulmist, hambaid; hormoonide tõttu on diabeetikute rasedus riskantne;olmekemikaalid: juukselakk, värvid, toidulisandid )
  • Füüsikalised (radioaktiivne-, röntgen-, äärmuslik infrapuna(sooja)kiirgus (ei ole ultraiolett ja elektromagnetkiirgus); vibratsioon ; põrutused, löögid, pidev surve
    Lootevee ülesanded:
  • Kaitse põrutuste eest
  • Kaitse temperatuurimuutuste eest
  • Vähendab raskusjõu mõju
  • Tagab stabiilse siekeskkonna
  • On loote joogi- ja uriinikeskonnaks
    Koorioni iseloomustavad hatud , mis osalsevad lootepoolse platsenta kujunemises. Kui koorin ja emaka limaskest kokku kasvavad, tekibki platsenta. Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri.
    Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded:
  • Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained , lootelt temale süsihappegaas ja jääkained)
  • Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse.
  • Toodab hormoone ( progesteroon kontrollib sünnituse aegust)
    Lk 122 tabel pähe
    Lootejärgsed arengustaadiumid:
  • Noorjärgne ehk juvehiilne staadium
  • Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale)
  • Vananemis periood, millega kaasneb raukumine
    Vananetakse kõikidel tasemetel (DNA, hormoonid, ensüümid). See haarab tervet organismi. Eluiga on määratud geneetilisest materjalis ja keskkonna teguritest.
    Bioloogiline kaitse vananemise eest:
  • Väga pikk suguküpsuseelne areng.
  • DNA vigade leidmine ja parandamine
  • Organism kindlustab enda sisekeskonna stabiilusese
  • Kehavõõraste ühendite lagundamine
  • Atkiivkaitse (õgirakud, antikehad)
  • Kehavõõraste ühendite/organismide isobeerimine
  • Hukkunud rakkude, vigastatud kudede taastamine
    Surmaetapid:
  • Agoonia
  • Kliiniline surm (5-7 minutit, on võimalik elustada)
  • Bioloogiline surm
  • Bioloogiiline paljunemine #1 Bioloogiiline paljunemine #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Oliver Stimmer Õppematerjali autor
    Kokkuvõttev konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Paljunemine ja areng
    5
    doc

    Paljunemine ja areng

    Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1

    Bioloogia
    Bioloogia - Paljunemine
    3
    doc

    Bioloogia - Paljunemine

    Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine.

    Bioloogia
    Embrüoloogia
    5
    doc

    Embrüoloogia

    Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine ­ Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ­ ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees ­ uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ­ ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees ­ Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel, koorumisega(lindudel) võ

    Bioloogia
    Paljunemine ja areng
    12
    doc

    Paljunemine ja areng

    → kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus:  toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel  tütarrakud on geneetiliselt identsed  ainuraksete organismide paljunemine  embüronaalne areng  suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv  surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist, Meioos I ja Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Etapid: 1. I interfaas → DNA replikatsioon → tsentrioolid kahekordistuvad 2. I profaas

    Bioloogia
    ORGANISMIDE PALJUNEMINE
    14
    docx

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE

     Vegetatiivne  Partenogees  Eoseline  Viljastunud munarakust Mittesuguline  Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne  Ostepooldumine rakkudel  Pungumine  Võsund  Sigikeha  Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine  Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel  Järglased on geneetiliselt identsed  Paljunemine on kiire  Korraga palju järglasi  Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine  Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust  Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest  Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (hermafrodiidid)

    Bioloogia
    Paljunemine-GAMETOGENEES ja ONTOGENEES
    26
    pdf

    Paljunemine (GAMETOGENEES ja ONTOGENEES)

    GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset.

    Bioloogia
    Bioloogia HTG loodus
    30
    doc

    Bioloogia HTG loodus

    pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine ­ sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine ­ algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256)

    Bioloogia
    Rakutsükkel-lootekestad-lootelehed-paljunemine
    13
    docx

    Rakutsükkel, lootekestad, lootelehed, paljunemine

    - Tuumakesed kaovad - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele ja nende vahele tekivad KÄÄVINIIDID - Tuumamembraanid lagunevad Rakutsükli regulatsioon: Rakutsüki toimumist või mittetoimumist kontrollivad erinevad molekulaarsed mehhanismid. Häired regulatsioonimehhanismides võivad viia näiteks kasvajate( vähi) tekkeni. Vähk Rakud, mille rakutsükli kontrollmehhanism ei toimi muutuvad vähirakkudeks Vähirakke iseloomustab piiramatu, kontrollimatu paljunemine Ebanormaalseid rakke ei suuda ära tunda ega hävitada inimese immuunsüsteem Vähk võib anda metastaase ehk siirdeid- vähirakkude liikumine veresoonte ja lümfisüsteemi kaudu teistesse kudedesse ning kutsudes esile uute kasvajakollete tekke. Rakutsükli kontrollmehhanismid reguleerivad rakkude kasvu. · Meioos: - Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: - Meioos I

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun