See on 101 sekundit lühem: sealt on puudu filmi alguses olev Arno ja Lible jutuajamine ning filmi keskel olev stseen, kus Toots saab Latipaci pudeli kätte ning hüüab: "Näe, ära tõin!" Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad, millest üks läks Kinokomiteele. Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon. Enamik koopiaid tehti ametlikust versioonist, millest on säilinud ka duubelpositiiv. Seda kasutati ka filmi taastamisel. Film kevade koosnes 9 osast ehk filmirullist. Algselt olid nende osade pikkused sellised: I 282 m, VII 292 m ja IX 249 m. Pärast kärpimist ja ümber monteerimist olid pikkused järgmised: I 258m, VII 285m ja IX 234m. Kärped: I 7 plaani, VII 2+2 plaani, IX 3+2+1+1+2+1 plaani. 2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist. "Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus. Esilinastus ja taaslinastus
avastavad. Loo keskmesse tõusevad peategelase Arno Tali läbielamised ja esimene armastus. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimese elus, kus noorust kevadega võrreldakse. 1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad, millest üks läks Kinokomiteele. Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon. Film koosnes 9 osast ehk filmirullist. 2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist. Kevade esilinastus 1. jaanuaril 1970 Soomes ning 2 päeva hiljem juba ka Eestis. "Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus. Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat. Filmi peategelasteks on Arno Liiver, Riina Hein, Aarne Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Endel Ani ja Kaljo Kiisk. Viimne reliikvia
Seal eksisteerivad ammu hävinud hooned või sündimata lapsed. Ka filmi kerimine lõpust algusesse võib näha seal vahepeal ära surnud inimesi. Mitte miski Universumis tegelikult ei kao ega hävine. Mitte kunagi. Näiteks energia ise. 16 aastat tagasi surnud ( mitte loomulikku surma ) inimese võiks praegusesse aega elama tuua just ajas transponeerimise teel. Liikumise illusioon tekib filmis siis kui iga pilt filmirullist ekraniseerub teatud aja. Iga pilt eksisteerib eksraanil lühikese aja jooksul tavaliselt 1/24 sekundit. Niimoodi kõik pildid filmirullist järgemööda algusest kuni lõpuni. Niimoodi tekibki liikumise illusioon pildiekraanil. Liikumist ise tegelikult ei ole olemas. See on illusioon, mis on tingitud sellest, et pildid ekraanil on ajas veidi erinevad. Universumi endaga on tegelikult täpselt samasugused lood. Mateeria eksisteerib ( peale
Seal eksisteerivad ammu hävinud hooned või sündimata lapsed. Ka filmi kerimine lõpust algusesse võib näha seal vahepeal ära surnud inimesi. Mitte miski Universumis tegelikult ei kao ega hävine. Mitte kunagi. Näiteks energia ise. 16 aastat tagasi surnud ( mitte loomulikku surma ) inimese võiks praegusesse aega elama tuua just ajas transponeerimise teel. Liikumise illusioon tekib filmis siis kui iga pilt filmirullist ekraniseerub teatud aja. Iga pilt eksisteerib eksraanil lühikese aja jooksul tavaliselt 1/24 sekundit. Niimoodi kõik pildid filmirullist järgemööda algusest kuni lõpuni. Niimoodi tekibki liikumise illusioon pildiekraanil. Liikumist ise tegelikult ei ole olemas. See on illusioon, mis on tingitud sellest, et pildid ekraanil on ajas veidi erinevad. Universumi endaga on tegelikult täpselt samasugused lood. Mateeria eksisteerib ( peale tavaruumi ) hyperruumis
Seal eksisteerivad ammu hävinud hooned või sündimata lapsed. Ka filmi kerimine lõpust algusesse võib näha seal vahepeal ära surnud inimesi. Mitte miski Universumis tegelikult ei kao ega hävine. Mitte kunagi. Näiteks energia ise. 16 aastat tagasi surnud ( mitte loomulikku surma ) inimese võiks praegusesse aega elama tuua just ajas transponeerimise teel. Liikumise illusioon tekib filmis siis kui iga pilt filmirullist ekraniseerub teatud aja. Iga pilt eksisteerib eksraanil lühikese aja jooksul – tavaliselt 1/24 sekundit. Niimoodi kõik pildid filmirullist järgemööda algusest kuni lõpuni. Niimoodi tekibki liikumise illusioon pildiekraanil. Liikumist ise tegelikult ei ole olemas. See on illusioon, mis on tingitud sellest, et pildid ekraanil on ajas veidi erinevad. Universumi endaga on tegelikult täpselt samasugused lood. Mateeria eksisteerib ( peale
annaabi.ee 
