Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, cowley, puhata, neilt, pööra, ootan, lahendust, susan, sanktsioonid, kolmandaks, vaikselt, mainitud, klassiruum, minust, vaikust, nõustun, nalja, hajumine, esiteks, tasemele, usinasti, juhtnöörid, tahvlile, võrdlema, prestiiž, rahulikult, lahenegavad, tekste, temal, tubli, kardan, meelt, õhtuti, perele, paus, õpiabi, kohtuda, jutustamistteisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud. Siiski ma arvan, et õpetaja peab olema positiivsem ja peab mõnel ajal ka huumorimeelt üles näitama. Positiivne atmosfäär klassis on kasulik vahend lastega heade suhete arendamisel. Mulle tuleb meelde üks juhtum, kui mul oli vaja paberit prügikasti visata, ja kuna ma tegelesin kunagi korvpalli, viskasin kabineti keskelt täpselt prügikasti. See oli poiste klass ja
istekohti, et kaoks kiusatus naabriga suhelda ja ülesandest kõrvale kalduda. 3. Arenev vastasseis Kui tegemist uue klassiga, kellega ma kohtun esimest korda, siis kindlasti ei läks avalikult konfliktile. Ma paluksin õpilaselt rääkida olukorrast pärast tundi ja ei sega kaaslaste tööd. Nelja silma all räägiks ausalt oma arvamust situatsioonist ja kuulaks õpilase pretensioone, lõppuks pakkuks koos leida lahendust, mis rahuldaks meid mõlemat. Muidugi ebakorralik 1 käitumine nõuab märkamist ja karistamist, kuid sanktsioonid ei pea olla üleliigsed ja kindlasti tuleb seletada, mille eest õpilane saab karistust. Ma arvan, et inimlik suhtlemine mõjub paremini kui autokraatne agressiivsus ja et õpilase arvamusega tuleb arvestada. Nii ta näeb
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
koolibuss ei ole veel väljunud. Samuti kuulub mängimine algkoolieas lapse kasvamise juurde, sest õppetunnis areneb ta ühtviisi, mängus teistmoodi. Nii õpib laps suhtlema, kaaslastega arvestama ning arendab oma mõttemaailma. Olen arvamusel, et algklassilaps ei pea pikapäevarühmas üksnes õppima, ta tahab ka omaette või kaaslastega mängida. Selleks on koolil olemas lauamängud, puzzled jm. huvitavat meisterdamist, peale selle nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja. Väga oluline on ka kehaline aktiivsus ning üldjuhul püüab õpetaja organiseerida kehalist tegevust just kohe pärast tundide lõppemist, et lapse mõtlemistegevus puhkaks enne, kui ta hakkab valmistuma järgmiseks päevaks õppides. Eripedagoogiline - logopeediline abi see on mõeldud õpilastele, kes vajavad õpiabi kirjutamis- ja lugemisraskuste puhul ning lastele ja õpilastele, kes vajavad kõneravi. Meie
siis alustaksin mõne toreda mänguga ja kindlasti ei sunniks lapsi kohe alguses jooksma. Õpilased on tegelikult nõrgad, paljud neist ei tegele vabal ajal eriti spordiga ning kui nad tunni alguses staadionile viit ringi jooksma panna, väsivad nad lihtsalt ära ning paljud neist ei jõua enam midagi teha, siiski tuleb ju kuidagi soojendust teha. Seda saab teha ka lihtsamate harjutustega, nt kohapeal jooks ja venitamine, lihtsam on teha ka nt. üksainus staadioni ring ja peale seda natuke puhata ja siis venitada. Kui ma oleksin õpetaja nõuaksin koolilt, et kehalise kasvatuse tunnid oleks järjest või päeva lõpus, seda on raske küll saavutada, kuid kõik on võimalik ja proovida ju võiks. On juhtunud, et isegi siis kui õpilased ise tahaksid kehalise kasvatuse tundides käia, hoopis lapsevanemad hakanud neid tunde kritiseerima. Paljud vanemad ei taha oma lapsi massidusiruumidesse pesema lasta ning auklikele jooksuradadele jooksma saata
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
ning eesmärgile. Meelespidamise treenimiseks mõeldud küsimustele vastamise ooteaega pole mõtet pikaks venitada. Küll aga tuleks seda teha küsimuste puhul, mille eesmärgiks on õpilaste mõtlemise arendamine. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Et küsimuste esitamine aitaks õppimisele kaasa ja motiveeriks õpilasi paremini õppima, peaksid nad saama oma vastustest tagasisidet. Eriti oluline on see nõrkade õpilaste juures. Kahjuks ei pööra õpetajad sellele sageli tähelepanu. Dialoogi jätkamist puudulikult vastanud õpilastega aitab säilitada tema eneseväärikust. Hea õpetaja toetub teemaarendustes õpilaste asjakohastele vastustele, küsimustele ja kommentaaridele ning kujundab arusaamise, et need on oodatud. Õpetaja eelistused õpilaste küsitlemisel kalduvad sõltuma tunni etapist. Klassidiskussioon. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida
lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest
eksimused korrarikkumise allika tuvastamisel võivad põhjustada klassis lainetusefekti. Kattuvate tegevuste suutlikkus eeldab õpetajalt võimet jälgida ühel ajal kogu klassis toimuvat ka siis, kui ta töötab üksikute õpilastega. tunni tempo ja sujuvuse kindlustamine ning klassi tähelepanu alalhoidmiseks tuleb õpetajal õppetöö läbimõeldud korraldusega kindlustada tegevuse hoogsus ja voolavus. Sellele aitab kaasa õppetöö korraldus, mis on õpilastele jõukohane ja nõuab neilt mõõdukat pingutust. Ka peab kogu töö klassis olema hästi planeeritud, et tunnis ei tekiks segadust tööülesannete täitmisel ega üleminekutel tunni ühelt etapilt teisele. Õpilaste keskendumine õppeülesannetesse saavutatakse klassi tähelepanu alalhoidmise ja aruandlusega. Õpilaste tähelepanu kindlustamiseks kasutatakse läbimõeldud küsitlusmetoodikat, nagu küsimuseesitamine tervele klassile ja pärast mõtlemisaega vastajale
lõõgastusperioodiga, mil probleemi võib ajutiselt unustada. Õpitu üldistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamastmete ülekanne- lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine.
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudist
ESSEE Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja... Kehaline kasvatus on tund, kus õpilased saavad pikale istumisele vahelduseks ka end liigutada see ongi selle tunni peamine mõte. Tänapäeva noorte seas on sporditegemine jäänud unarusse ning kehalise kasvatuse õpetajad on just need, kes võiksid ja peaksid noorte silmad taas avade tervislikule elule ning spordiga tegelemisele. Samas aga tuleks arvesse võtta tõsiasi, et kehalise kasvatuse tunnis ei kasvatata välja uusi tippsportlasi, sest et see on juba noorte enda otsustada, kui palju nad soovivad spordiga tegeleda ning kui hingelähedane see neile on. Siiski, peaksid kõik sporti tegema, arvesse võttes oma keha vajadust selle järgi. Kehalise kasvatuse õpetajana paneksin rõhku õpilaste soovidele ning püüaksin muuta tunni neile nauditavaks. Arvestada tuleks ka õpilaste vanusega, kas on tegemist algklassi, põhikooli või gümnaasiumiga. Erine
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Tradisioonilised intelligentsustestid ei suuda praktilise intelligentsuse tahke adekvaatselt mõõta, leiti 20 aastat tagasi. (1988) R. STERNBERG osutab, et traditsioonilised testid ei mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel, nagu näiteks sellise ül lahendamisel: Mart on pikem Jürist, Jüri on pikem Juhanist. Kes poistest on kõige lühem? Praktiline intelligentsus on see igaühe erinevus, kuidas ta selle ülesande lahendab. Seega tavaline prühhomeetria ei pööra testülesannete taga olevale arutlusele või selle erinevustele kuigi palju tähelepanu. Veel erinevusi: IQ testi on formuleerinud teised, aga pr intellig probleemid pole formuleeritud, tuleb ise ära tunda; IQ test ei paku sisemist huvi, aga pr.intellg test pakub; IQ – kogu vaj info teada, aga pr puhul on osa infot puudu; IQ ei seostu igapäevase praktikaga, aga pr tuleneb igapäevasest
Parem õpetamine, kaotada õppeained ning õppida kõike mida päriselt vaja läheb Tundides teha sama palju või natuke intensiivsemalt tööd, et kodutöid ei jääks; lükata tundide algus 30min võrra hilisemaks; anda õpetajatele mãrku, et kõik korraga ei hakkaks suuri töid tegema õpilastele Lasta õpilsatel rääkida oma murest ning sellele vastavalt kas vähendada koormust või lasta õpilasel puhata paar nädalat. Tuleks aru saada, et elus on palju olulisemaid asju, mille üle stressi tunda. Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. Narkootikumid, alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel alaealistel.
kõrgemad loomad ja inimene õpivad mõjutama oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. 10. Mida tähistab „S“ S-R õppimismudelis? Stiimulit. 11. Tasustamist nimetatakse operantse tingimise puhul ka hüveks. 12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S
on avatud ja koostööaldis partner, aitab leevendada nii mitmeidki vanemate muresid ja hirme. (Lasteombudsman, 2014) 3.Leia igas õpilases tema tugevused ning peegelda neid ülejäänud õpilastele. Tugevuste märkamine ja nende teadvustamine võimaldab lapsel oma nõrgemate külgedega paremini toime tulla. Samuti lisab see teadmine enesekindlust, mis on aluseks heale enese tundele. Klassis end hästi tundev õpilane on parema õppeedukusega õpilane. (Lasteombudsman, 2014) 4. Pööra tähelepanu positiivsele käitumisele. Sageli peetakse positiivset käitumist iseenesest mõistetavaks ja reageeritakse ainult negatiivsele käitumisele. Kui õpilased näevad, et õpetaja tähelepanu saab ka läbi positiivse käitumise, siis väheneb neil vajadus negatiivset käitumismustrit järgida. (Lasteombudsman, 2014) 14 5. Soodusta õpilaste omavahelist suhtlemist. Vaheta regulaarselt pinginaabreid ja moodusta erinevaid töögruppe
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
päeva need mõtted kadusid. Kas koolil on vaim? Vaimudesse ma ei usu, kuid kindlasti on koolil mingisugune väga omapärane aura. Mida igatsen sellest kooliajast? Kooliajast igatsen klassikaaslasi ja õpetajaid. Tiina Brock, Kalle Lõuna ja vana hea Aavo. Kas ootad vilistlaste kokkusaamist? Ootan küll. Tahaks teada, kuidas vanadel klassikaaslastel läheb ja kui õpetajaid kohal, siis oleks nendega samuti tore rääkida. Lõpetamise tunne- Lõpetamisel ei tahtnud kohale jõuda, et see etapp elus on läbitud. Oli tunne nagu viimased kolm aastat olid möödunud paari nädalaga. Mul ei olnud aimugi, kuhu edasi õppima minna ning sees oli ka väike hirm. Teadsin vaid, et matemaatikast, füüsikast ja geomeetriast hoian kaugele. Siin ma nüüd
mis lõpevad millegi tegemisega nende poolt. Võimalus aktiivselt vastata ja saada vastuse õigsusest kohest tagasisidet muudab ül ligitõmbavamaks. 3. Valmistoote võlu - Kõige atraktiivsemad on need õppeül, mis lõpevad käegakatsutava valmisprodukti loomisega. 4. Huvi tekitamine õppe-eesmärkide otstarbeka püstitamisega ha küsimuste esitamisega- õpilaste huvi aine vastu suureneb, kui õppimine eeldab neilt aktiivset mõtlemist ning leidlikust. 5. Kokkuvõtvaid märkusi õpitava väärtustamisest sisemise motivatsiooni vahendusel- õpetamisel tuleks kasutada, õppemeetodeid,mis muudavad õppimise meeldivaks ja huvitavaks. Voorus õpilastel on reaalne huvi õppida, neil on huvitav. Puudus õpilased ei omanda õppekavas ettenähtud hädavajalikke teadmisi ega oskusi, kui
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte............................................
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Välja toodi ka juhuseid, kus keset koolipäeva tekivad olukorrad, mille lahendamist ei saa edasi lükata ning seetõttu peab koolist varem lahkuma või üldse mitte tulema. Selliseid olukordi juhtub aga vähe, ning õpilased püüavad arstiajad ja muud vajalikud tegevused lükata ajale, mil koolipäev on juba lõppenud. Oli õpilasi, kes tunnistasid, et vahepeal on hommikul voodi liiga pehme ja mugav, et sealt tõusta. Tõdeti, et vahepeal on endale vaja võtta vabu päevi ning natuke puhata. Iseenesest ei saa seda mõtet maha laita, sest meil kõigil on halbu päevi, ent peab kindel olema, et neid laiskuse päevi ülemäära palju ei saaks, sest tööandja selliseid vabandusi mingil juhul vastu ei võta. 16 6.2 Puudumistest teada andmine Puudumisi parandab Kutsehariduskeskuses kursusejuhataja, kellele tuleb igast oma puudumisest teada anda
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJALANGEMIST? Iseseisev töö Tallinn 2014 Koolile on seaduslike regulatsioonidega pandud kaks olulist ülesannet: harida ja kasvatada, mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilas
loob materiaalsed tingimused õppimiseks, kuid ei tunne muret õppimisekäigu ega tulemuste pärast. o Autoritaarne stiil- autokraatne õpetaja kehtestab õpilastele ranged käitumisreeglid ja nõuab nende vastuvaidlematut täitmist ja kuulekust. o Demokraatlik stiil- sellise juhtumistiiliga õpetaja laseb õpilastel otsustada õppetöö korraldamise viiside üle, kuid nõuab neilt ka vastutust tehtud otsuste eest. Autoriteetne õpetaja kehtestab oma varasematest kogemustest tulenevalt klassis käitumiskorra, mis kindlustab õpilaste normaalse õppimise ja arengu. Praktika kinnitab, et kõige paremaid õppetulemusi saavutavad autoriteetsed õpetajad. Kõige kesisemateks osutuvad hoolimatu juhtimisstiiliga pedagoogide tulemused. Õppetööd on üldjuhul hõlpsam korraldada positiivselt häälestatud ühtekuuluvas klassis.
maksa loota ja ta loobub selle nimel pingutamast. Kui aga õpetaja suudab luua klassis õhkkonna, kus õpilased töötavad õppematerjalidega entusiastlikult tasustuse ootuses, jääb ka õpitu paremini meelde. 9) Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Operantse tingituse rakendamist inimõppimisel ei tohi samastada loomade dresseerimisega. 1. inimesed saavad keelest aru ning neile saab alati seletada, millist käitumist neilt oodatakse; 2. inimesi saab eelnevalt informeerida, milline tasu või hüve kaasneb soovitud käitumisega. Loomade puhul toimib tasustus vaid kogemuse vahendus 10) Programmõpe. Õppematerjal jaotatakse väiksemateks annusteks. Materjali omandamine toimub nende annuste järkjärgulise õppimisega. Iga õppematerjali annuse omandamise järel kontrollitakse selle valdamist ja vajadusel lastakse õpilasel see uuesti õppida. Ka kõige
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Anu Olvik, Marcus Jürison Teema: Majandusringlus Laiem eesmärk: Õpilased viivad ise ühe idee algusest lõpuni läbi, õppides nii tundma ühe protsessi erinevaid etappe. Samuti aitab ülesanne luua koolis sõbralikumat õhkkonda erinevate kooliastmete ja/või juhtkonna vahel. Klass: Ülesanne on sobilik kõikidele gümnaasiumi klassidele. Õpetaja eesmärk: Õpetada õpilastele majandusringlust, selle olemust, funktsioone ja osasid. Viia läbi majandusringluse lauamängu tegemine ja tehtud tööde seast parimate valimine ning abistada algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. Õpilaste eesmärk: Õppida tundma majandusringlust, õppida lauamängu koostamise abil iseseisvalt majandust ning läbi õpetamise omandada esinemiseks vajalikke oskusi. Etapid: Esimene tund: Majandusringluse teooria. Lisatund majandusringluse teooria paremaks mõistmiseks Teine tund: Majandusringluse lauamängu mängimine oma klassis Kolmas tund: Parimate majandusringluse lauamängude v
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
annaabi.ee 
