.......................................................................................13 Tegevuskeskkonna, haru- ja konkurentsianalüüs...........................................................................13 Makrokeskkonna analüüs...........................................................................................................14 PEST analüüs...........................................................................................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs....................................................................................................15 Kriitilised edutegurid......................................................................................................................18 Ettevõtte analüüs.............................................................................................................................21 SWOT analüüs, SWOT maatriks, Tasakaaluanalüüs, Tasakaalujoon, Tuumkompetents........
põhikonkurendid on seni esindamata, uute turusegmentide loomise katse neile suunatud toodete väljaarendamisega ning uue põlvkonna toodetele või tootmisprotsessidele üleminek- sagedane just kõrgtehnoloogia valdkonnas- konkurenid toodete kopeerimise asemel tullakse välja uue tehnoloogiaga. 5. Partisanirünnak- sobivad väiksemate ressurssidega ettevõtetele, kes ei saa täiel rindel võidelda tegevusharu liidritega. Korraldatakse pistelisi rünnakuid. 6. Ennetav rünnak- püütakse esimesena haarata soodsaid võimalusi pakkuv positsioon, et välistada või takistadakonkurendil selle saavutamist, nt: lepingute ja või vertikaalse integratsiooni abil seotakse endaga parim tooraine ja kindlaimad hankijad. Konkurentidele jääb võitlus paremuselt teisel kohal olevate hanketingimuste pärast. Tagatakse parim geograafiline paiknemine, nt uute teede ristumiskohas, uues
· Protsessil baseeruvad strateegiad ettevõtte eesmärk on luua kliendile väärtust; kliendile luuakse väärtus protsesside käigus; ettevõtte edu on hästifunktsioneerivate protsesside tulemus; suurepärane protsessiteostus saavutatakse kõrgekvaliteedilise protsessikavandamise, õigete inimeste ja õige töökeskkonna abil. · Omandamised ja strateegilised liidud konkurentsistrateegiate abil püüeldakse konkurentsieelise saavutamisele tegevusharus, võideldakse teiste ettevõtete vastu. See ei ole aga ainuke võimalus edukate tulemuste saavutamiseks. Koostööstrateegiate abil on võimalik saavutada konkurentsieelis teiste ettevõtetega koos töötades, mitte nende vastu võideldes. Siinkohal peame muidugi silmas legaalseid koostöövõimalusi, mitte näiteks kartellikokkuleppeid. · Aktsionäride väärtuse loomisele orienteeritud strateegia ettevõtte väärtust saab kõige
Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline muutus Ressurssidest ajendatud () Strateegiline juhtimine tagab, et tehtaks õigeid asju: Määramatus, keerukus Mitterutiinsus Terve organisatsioon Suuremastaabiline muutus, raske tagasi pöörata Ootustest ja keskkonnast ajendatud () Strateegilise juhtimise protsess: Missiooni, eesmärkide ja strateegiate hindamine Sisekeskkonna uurimine Väliskeskkonna uurimine SWOT analüüs Uute missiooni, eesmärkide ja strateegia formuleerimine Strateegia hindamine ja elluviimine Strateegilise juhtimise areng Esimene oluline strateegia alane raamat (militaarstrateegia) ~500 a.eKr
langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateegia ja selle edukas elluviimine on kõige usaldusväärsemad signaalid, et organisatsiooni juhitakse hästi. Läbimõeldud strateegiline planeerimine ja juhtimine annavad organisatsioonile järgmised eelised: x organisatsioonil on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada; x strateegilise planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja laiema tegevuskeskkonna arengutendentsid, saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi; x kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks; x lihtsam on tagada organisatsiooni tegevuse järjepidevus. Strateegia elemendid: x Visioon x Strateegilised tegevused x Missioon x Ärimudel
.....................5 ETTEVÕTTE EESMÄRGID.................................................................................................5 STRATEEGIA KOOSTAMINE............................................................................................5 Strateegia 3 põhimõttelist suunda:.....................................................................................6 VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS ......................................................................................6 Tegevusharu analüüs ........................................................................................................7 Konkurentsieelise leidmine...............................................................................................7 SISEMISE KESKKONNA ANALÜÜS ...............................................................................8 Organisatsiooni ülesehitus.................................................................................................8
1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike
tehingud järgnevad sellele) Suhtlusturunduse kontseptsioon peegeldab kliendikeskset Põhikontseptsioon turunduses: 1. vajadused tekitavad nõudluse, lähenemist vajaduste tundmine. Tarbija on asendunud kui soovile lisandu ostujõud. 2.toode on midagi, mida saab kliendiga rõhutatakse individuaalset lähenemist. pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. 3. turg toote tegelike ja Väärtuspõhine kontseptsioon põhirõhk firmaomanikel potentsiaalsete ostjate kogum. väärtuste loomine. Toimub diferentseerimine. Turundus ei ole müümine! 4. Planeerimine Ettevõtted peavad turunduse abil otsustama, kas tootel on
pakutakse, et nad õnnelikud oleksid? Väärtused eesti organisatsioonides- Tegutsemise põhimõtted: ausus, usaldusväärsus, kliendikesksus 5ndal loengukorral on võimalik teha kiirtesti kordamisküsimustega! Kaasa läpakas! Ruth Alas: ,,Juhtimine alused" Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid- Pere ja ettevõtte vahe: erinevad dokumendid, nende hulk. Mida rohkem dokumente, seda formaalsem on organisatsioon Homo oeconomicus - Inimene, kes tegutseb majanduse otstarbekuse printsiibist lähtudes Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse - Miks teevad inimesed koostööd? Parem tulemus kui üksi, väiksem kulu, seltskond, motivatsioon - Kuidas tehakse koostööd? Suhtlemine, keel - Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm - Organon- instrument, töövahend
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematulet, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Raul Üksvärav: organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutamisel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Süsteemiteooria põhjal on organisatsioon inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, struktuur ehk juhtiv allsüsteem ja tehnoloogia ehk tehniline allsüsteem. Juhid vastutavad organisatsiooni edu või ebaedu eest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis.
ostjaid. TURUNDUSKONTSEPTSIOON (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. Tegevusvaldkonnad orienteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele. Selle läbi taotletakse pikaajalist kasumit. SOTSIAALNE TURUNDUS (societal marketing concept) peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Kaasaegsed turunduse käsitlused TERVIKLIK TURUNDUS SISEMINE TURUNDUS nii nagu ettevõte tahab oma kliente kaasata, informeerida ja lojaalseks muuta, tahab ta seda ka oma töötajate puhul rakendada (oluline on kaasata müügiinimesed, klienditeenindajad, tootearendajad jne)
Juhil on 2 olulist ülesannet: 1.panna inimesed tööle nii eraldi kui tervikuna. 2. Igal liigutusel on tagajärg, dünaamika; iga otsus peab olema vaadeldud läbi kahe prisma: kuidas on täna ja mida annab pikas perspektiivis. Inimene on kõige väärtuslikum ressurss organisatsioonis. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. W. Taylor. Keskendus töötajale kuidas temast rohkem tulemust saada. Töötaja tuleb paremini tööle panna
eritehnoloogiate kogemuslik valdamine, leidlik ja lööv reklaam î organisatsiooniga seotud: infosüsteemi vastavus eesmärkidele, võime turu nõudlusele kiirelt reageerida, juhtimisoskused ja -kogemused î teised: soodne maine ostjate hulgas, madal üldkulude tase, sobiv paiknemine, kliendi meeldiv ja viisakas kohtlemine, juurdepääs finantsvahenditele, patendikaitse. 5 BCG maatriks McKinsey/General Electric 6 Turundustegevuse eesmärgistamine rahvusvahelisele turule sisenemisel Eesmärkide püstitamise protsess Üldised väärtushinnangud: D hoiakud: î kaastöötajatesse î klientidesse î allhankijatesse î konkurentidesse î omanikesse î pankadesse î üldsusesse D juhtimine: î juhtimispõhimõtted î juhtorganid
• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON
Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turuolukordadele reageerimine. Igapäevases elus tuleb rohkem olla operatiivjuht. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses väliskeskkond jaguneb: mikrokeskkond- kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid. Kliendid on firma eksisteerimise põhjuseks, nende maitse ja soovide muutumisega kaasneb keskkonna ebamäärasus. Konkurendid neid peab pidevalt jälgima, et leida nende tegevusele vastasmõju makrokeskkond- üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised tingimused
Paindlikus b. Juhi ebaedu põhjused Orjenteerumine oma töötasule Orjenteerumine võimu sümbolitele Kõrgendatud tähelepanu oma isikule Isoleeritus teistest inimestest Oma arvamuste ja tunnete valjamine Organisatsiooni olemus 9. Organisatsiooni mõiste. a. Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 b. See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. c. Mis on organisatsioon?
konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3) Sisekeskkonna moodustavad: 6 töötajad juhtimine kultuur strateegia struktuur oskustest ja teadmistest süsteemidest ühistest väärtustest 7. Kirjeldage formaalset ja informaalset organisatsiooni formaalne organisatsioon kindel struktuur ja eesmärgid o Ametlikult kinnitatud juhid o Struktuursed suhted o Visuaalselt väljajoonistunud organisatsiooni struktuur informaalne organisatsioon struktuur puudub o Mitteametlikud suhted ja interaktsioon. Reeglid ise loodud o Sotsialiseerumine inimesed, kes meeldivad ja kes ei meeldi. o Juhid võivad olla mitteametlikud 8. Nimetage vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki Gerndorfi jaotuse
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond keskendus juhtimisele ja juhtimise efektiivsele praktikale. Juhtide põhifunktsioonideks koolkonna järgi on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, koordineerimine, kontrollimine. Esindaja Henry Fayol, kes tõi välja 14 juhtimise põhimõtet.' 9. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Tähtis oli täpselt ja tõhusalt toimiv organisatsioon. Ideaalne bürokraatia. Ideaalne organisatsioon on selinne, mille struktuur näeb hea välja ja dokumentatsioon kehtestab süsteemi, mille alusel on lihtne tööd teha. Põhiline eesmärk on ratsionaalsus. Esindaja Max Webber 10. Mis on "Hawthorne effect"? Elton Mayo eksperimentide, mille eesmärgiks oli selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele, põhjal tehtud jäteldus, et töötajad ei reageeri mitte eksperimendi tingimustele vaid eksperimendis olemisele
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
8. Reasta olulised juhi oskused. Tehnilised oskused(arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, ärikirjade koostamine jne ). Suhtlusoskused(lahendada konflikte, motiveerida töötajaid). Kontseptuaalsed oskused(võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja teha kohast ümbritsevas keskkonnas) 9. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõte ja väikefirma juht ning esmatasandi ja tippjuht? a. Suurettevõtte ja väikefirma juhid: Konseptuaalsed oskused on olulised suure ja tehnilised oskused väikefirma juhile. b. Esmatasandi ja tippjuht:tippjuhil konseptuaalsed oskused esmatähtsad ja tehnilised oskused vähemtähtsad esmatasandi juhil vastupidi. 10. 4. Millised on juhtide põhilised rollid Mintzbergi järgi? a
põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1
vähendamine 6. Initsiatiivi tunnustamine 7. Meeskonnavaim FAYOL/ 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes oli tuntumad esindajad? Selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid, süsteemne tulemuste alusel edutamine. Tähtis on täpselt ja tõhusalt toimiv organisatsioon. MAX WEBBER 5. Hawthorne efekt "Inimesed kalduvad oma tegevuses normist kõrvale, kui nad on tähelepanu keskpunktis". 6. Milline oli Douglas McGregory panus juhtimisse, ning millised olid tema põhilised seisukohad? Mcgregor vaatles inimesi ja avastas, et inimesed jagunevad kahte gruppi käitumise alusel. X-tüüpi inimesed pole ise initsiatiivikad kuid kui neile ülesanne kätte anda, teevad nad selle ära,
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
..................................................................................................17 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 19 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................19 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................19 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................21 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks).............................................................................22 3.5 Küsimused.....................................................................................................................23 4.TURG...............................................................................................................................
väärtuse loomiseni lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, arvestades seejuures tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel finantsilistel ja mittefinantsilistel teguritel. Finantsilisi tegureid on võrdlemisi kerge hinnata ning leida nende väärtus. Kuid on olemas ka sellised väärtused, mida on raske või pea võimatu rahas mõõta – töötajad, loodusvarad, intellektuaalne kapital, turg ning õigusnormid, konkurents, energia- julgeolek jne. IR peegeldab ettevõtete otsuste laiemaid ning pikemaajalisemaid tagajärgi, mis põhinevad väga erinevatel teguritel, kuid mille eesmärgiks on väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor
arugi saadakse. Eetikakoodeksit, väärtushinnanguid ja organisatsiooni kultuuri tervikuna tuleb arvestada ka töötajate värbamisel ning eetiliselt mittesobivad kandidaadid tuleks jätta kõrvale. 4. Millised on juhtimise funktsioonid? Kirjelda muudatuste juhtimise põhiprintsiipe Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, et organisatsioon täidaks talle püstitatud eesmärgid Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Kui sul ei ole täpset sihti, ei ole tähtsust, millise tee sa valid. Kuna organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada mõnda eesmärki, siis keegi peab selle eesmärgi ja saavutamise vahendid selgelt määratlema. See on juhtide ülesanne. Planeerimise funktsioon sisaldab eesmärkide määratlemise protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide
vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Ettevõtja Omanik-juht Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid.
TMO3171 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel (teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke.). Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
Seega, kas on olemas tarbijale pakutavad olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ja kas on olemas ka laienemisperspektiiv? 2) Turu atraktiivsus makrotasandil: Otstarbekas on analüüsida turu mahu muutumist pikema aja jooksul ning hinnata makrokeskkonda trendide demograafiliste, sotsiaalkultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste, regulatiivsete ja looduslike mõju turu muutumisele tulevikus. 3) Tegevusharu atraktiivsus makrotasandil Sellest, et on tuvastatud atraktiivsed turusegmendid ei järeldu alati, et saab rajada pikaajaliselt eduka ettevõtte. 4) Tegevusharu atraktiivsus mikrotasandil Kas ettevõtte konkurentsieelis kestab pikemat aega, kas ettevõtte ärimudel on jätkusuutlik? Konkurentsieelises on eeldusi püsida, kui: - Tänu patendikaitsele või ärisaladusele ei saa teised ettevõtted tooteid/teenuseid matkida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
