............................................................ 24 2 1 Sissejuhatus Arhitektuuribüroo äriplaani koostan sellepärast, et arhitektuur on mulle juba üsna noorest peale meeldinud ja viimasel ajal olen mõelnud ka oma edasised õpingud just arhitektuuriga seostada. Firma alustamiseks plaanin teha osaühingu, millel on 3 osanikku. Osaühingu osakapitaliks on 600 000 krooni. Osakapitali suurus tuleneb vajaliku stardikapitali suuruse arvestusest.Et likviidusprobleeme ärahoidma peab olema osakapital piisav vajalikke põhivarade, väikevahendite ja materjalide soetamiseks ja muude vajalike alustamiskulude tegemiseks. Samuti aitab see ettevõttel hoida kokku laenukulusid. See olekski firma stardikapitaliks. Kui osanikud otsustavad, et on vaja laenu võtta, siis võtavad osaühingu moodustanud inimesed ise laenu. Seda sellepärast, et alustaval ettevõttel on raske laenu saada ning isegi kui see
Mida pean silmas alustades ettevõtet? Esimene etapp on ettevalmistumine see periood sisaldab äriidee leidmist, ettevõtlusvormi ja asukoha valikut, stardikapitali arvutamist ja riskianalüüsi. Alustades ettevõtet kõige tähtsam on kujundada äriidee. Äriidee on idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. Äriidee edasiarendus on äriplaan, süsteemne käsitlus arvudes ja rahalises väljenduses. On vaja mõelda kõikedest detaalidest, pana oma ette tätsamad küsimused ja vastata ise endale: Kelle jaoks on minu ettevõte ehk mis on minu sihtrühm? Mis on minu tulevikuvisioon? Mis on minu missioon?
Kuid tuleb ka meeles pidada, et äriprojekti originaalsus ei tähenda üksnes ainulaadsust vaid ka innovaatilisust. Kõige suuremaks väärtuseks pean ettevõtte loomisel just seda, et ma saan olla iseenda peremees. Minu tasu sõltub suuresti minust endast ning minu tehtud pingutustest. Ainuüksi minu püsivus, ausus ja sihikindlus aitavad kindlustada ettevõtte positsiooni ning püsivust turul. Keegi teine selles osas rolli ei mängi. Enda äri loomiseks ei ole vaja üüratut stardikapitali. Kuid siiski peab alustamise puhul valmis olema selleks, et kulutatakse palju raha. Julgen väita, et see on puhas investeering, mis kõik tasub tulevikus ära. Pean ka riigi sekkumist ettevõtlusesse positiivseks, sest riik toetab ettevõtlust pakkudes abirahasid. See näitab seda, et Eestis toetatakse aktiivset kodanikuühiskonda ning riik hoolib oma inimestest. Samuti toetavad ettevõtlust ka investorid, kes investeerivad ettevõttesse lootes sealt kasu saada.
isik vastutab ühingu nõudeid kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses.. Ettevõtte asutajate arv Registreerimiskulud Kas kavatsetakse tegutseda Raamatupidamise üksi? Või olla ka korraldus tööandjaks? Huvi kasumi Käibe suurus reinvesteerimise vastu Valmisolek täielikuks Ettevõtlustulu jooksev vastutuseks oma varaga kasutamine Stardikapitali olemasolu Kas ettevõtlus on põhitegevus v pigem lisaraha teenimise võimalus? Tänan kuulamast!
Anna läks taas õppima. Omandas hariduse. Õppis sotsiaaltööd. Kuid kahjuks tööd ta oma eriala peal ei saanud. Ega keegi ka temasse ei uskunud. Nii kaua erakuna elanud naine ei olnud kellelegi atraktiivne. Hoolimata mitmetest äraütlemistest, otsustas Anna siiski, et ükski äraütlemine teda ei mõjuta. Aga kust alustada? Ta võttis taaskord ette koolitee. Õppides nüüd ettevõtlust! Oma esimese projekti jaoks kirjutas Anna äriplaani kui ta oli 56. See oli edukas. Anna sai stardikapitali. Anna ehitas väikese ,,Anna- maja". Anna- maja sisaldas õmblus tuba, lauamängude tuba, laulu tuba, söögituba ja padjaklubi. Kohalikud hakkasid Anna- maja väga tihedalt külastama. Anna mõte oli, et nii noored kui ka vanad saaksid asju koos teha. Vanad õpetaksid noori ja noored vanu. See toimis. Aga majake hakkas vaikselt väikseks jääma. Ja kuna Anna kelleltki raha ei võtnud ja kusagilt ka toetust ei saanud, ei jäänud Annal muud üle, kui leida allikas raha teenimiseks
iseloomu jooned, tänu millele oli ta väga ambitsioonikas ning valmis kõvasti tööd teha. Meeskonna tol ajal ettevõtjal ei olnud, kuid oli kindel partner, kes jagas tema äriideid ning oli valmis neid välja töötada. Rääkides suhetest ühiskonnaga tuleb mainida, et noortel ettevõtjatel olid vaid üksikud tutvused logistika sfääris, kus nad tahtsidki tegeleda, aga praktika näitab, et sellest absoluutselst piisas. Ettevõtjatel peaaegu ei olnud stardikapitali, kuid oli väga põhjalik äriplaan, millest nad tulid rääkima suure ettevõttesse, et rahalist abi ja toetust saada. . Lisaks pangast oli võetud tohutu suure riskiga krediit (Summa suurust ettevõtja ei nimeta). Siin omas väga suurt tähtsust see, kuidas nad „serveerivad“ ennast ja oma äriideed suurele ja võimsale ettevõttele. Tänu põhjalikule äriplaanile, teise firma abile ning oma kõva koostööle partneriga, ei olnud Ardinan OÜ äriplaanis peaaegu ühtegi miinust
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks Kapitali nõue puudub Ei pea olema põhikirja FIE vastutab ettevõtlusega tekkinud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga Riigilõiv 12,78 eurot Kuidas valida? o Ettevõtte asutajate arv o Kas kavatsetakse tegutseda üksi? Või olla ka tööandjaks? o Käibe suurus o Valmisolek täielikuks vastutuseks oma varaga o Stardikapitali olemasolu Tänan kuulamast! Kasutatud materjal · http:// www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/ettevtlusvormi_valimi ne.html · http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ettevotluse_vo rmid.htm · https:// www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevo tlusvormi_valik · http:// www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustam ine/aeriuehingu-registreerimistoimingud-ja-kulud/ettevotte -asutamise-eelsed-toimingud
2 Liikluskindlustus 1 5707 5707 Kokku: 12799 Kuus: 1066,583 Tabelisse võetud hindade veebilehed: www.kindlustus.ee 14 Tabel 11 stardikapital Kivimurru turismitalu käimapanekuks on vaja stardikapitali. Kuna hoone, koht, saun, tiik on endal olemas, siis nende jaoks raha tarvis pole. Küll aga läheb vaja raha muude asjade soetamiseks mida veel pole ning mida on vaja. Stardikapitali välja arvutamine käib läbi etteantud valemi: Põhivahendid+ väikevahendid+ materjalid+ kindlustus+ reklaam= stardikapital Kulutused Summa Põhivahendid(hooneta, kohata, saunata) 337973 Väikevahendid 17781
nende raha, mida tavaliselt saadetakse väikeste summadena: sada või paarsada dollarit korraga. Pole tarvis mingit bürokraatiat peale pangaülekande. Mõnes riigis jõuab kuni kaks kolmandikku neist rahasaadetistest maapiirkondadesse hämmastav näide sellest, kuidas vaesed aitavad end ise. Vahendid, mida perekonnad kohe ära ei kuluta, võivad saada tähtsaks arengumootoriks väikelaenuvõrgustike või väikeettevõtete stardikapitali kaudu, mis toob küladesse lootust. Noorele inimesele, kes on üles kasvanud külas, kus ainsaks õhtuseks meelelahutuseks on jumalateenistus kohalikus kirikus või rahvateater, on suurlinna tuled ja kuulsuste glamuurne elustiil sama suur ahvatlus nagu New York Ameerika südamaa farmist pärit püsimatule teismelisele. Just sellepärast lahkuvad inimesed roheliste puude ja kõrguva taevalaotusega küladest, et trotsida linna kriminaalsust, saastatud õhku ja vett
Barjääri, mis takistaksid ettevõtte asuda, pole minu meelest nii palju, nagu tundub. Üks tõsisematest nendest on aga vajalikke teadmisi puudumine: ma ei oska veel korralikku äriplaani koostada, ei tea kuidas dokumente õigesti vormistada ning kelle käest vajaduse korral nõu küsida. Ületada seda takistust on aga üsna lihtne tuleb vaid õppida õppejõudude abil teooriat ja pärast rakendada selle ka praktikas. Alguses arvasin ma, et kõige raskem on leida ettevõtte rajamiseks stardikapitali kui aga arutasime seda teemat harjutustunnis, sain ma teada, et alati võib võtta laenu või liisingu ning see pole nii kohutav nagu arvatakse. Vastades aga praegu küsimusele, kas tahaksin tulevikus saada ettevõtjaks või mitte, ei saa ma vastada kindlat "ei" ega kindlat "jah". Ühelt poolt, asi on selles, et mul ei ole mingit äriideed, mingit eesmärki mille nimel tuleks tegutseda (ettevõtte rajamiseks aga idee olemasolu on vist kõige tähtsam)
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalüüs
Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla. Siinkohal keskendutakse mittefinantsilistele ressurssidele. · Finantsiline teostatavus Summaarse stardikapitali vajaduse hinnang- Kui palju läheb raha vaja selleks, et rajada ettevõte ja jõuda esimese müügitehinguni? Koostada kõigi investeeringute ja jooksvate tegevuskulude eelarve, mis eelnevad esimesele müügile. Ülesande mõte on selles, et hinnata, kas stardikapitali hankimine kavandatud ettevõttele on realistlik. Lähedaste ettevõtete finantstulemused-
Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla. Siinkohal keskendutakse mittefinantsilistele ressurssidele. · Finantsiline teostatavus Summaarse stardikapitali vajaduse hinnang- Kui palju läheb raha vaja selleks, et rajada ettevõte ja jõuda esimese müügitehinguni? Koostada kõigi investeeringute ja jooksvate tegevuskulude eelarve, mis eelnevad esimesele müügile. Ülesande mõte on selles, et hinnata, kas stardikapitali hankimine kavandatud ettevõttele on realistlik. Lähedaste ettevõtete finantstulemused-
48. Ärinime valik, ärinimele esitatavad nõuded Äriseadustiku alusel. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees ja perekonnanime Äriühing võib olla ainult 1 ärinimi + äriühingu liigile viitav täiend. Nõuded: ei tohi olla vastuolus heade kommetega, ladina tähestikus, ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. 49. Ettevõtte asukoha valik. Transport, sihtgrupi olemasolu, elanikkond, konkurents jne 50. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. Piisavalt vahendeid ettevalmistus ja stardikuludeks, vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel, reservi ettenägemata juhtudeks 51. Surmaoru mõiste. Paljud ettevõtted surevad juba enne, kui neil õnnestub saavutada piisav ja püsiv tulude maht. Stardiperioodil ületavad paljud jooksvad kulud tihti sissetuleku, ning kui ettevõtet ei suudeta sellest surmaorust välja juhtida langeb ta negatiivsetesse rahavoogudesse. 52
Seejärel tutvustatakse juhtimismeeskonda alustades nõukogust ja lõpetades keskastme juhtidega. Kui ettevõttes on ka olulisi võtmeisikuid, kes juhtkonda ei kuulu, tuuakse ära ka nende nimed ja selgitatakse, mil moel nende haridus või kogemus toetab äriplaani realiseerimist. Maksumus ja rahastamine Projekti maksumus, planeeritud investeeringute ajagraafik ja projekti rahastamise allikad. Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti riskifaktorid Makromajandusliku olurkorra muutus; turusituatsiooni muutus; seadusandluse muutus; toorainete ja materjalide hindade muutus; energia, kütuse vms hinnamuutus; ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud; ebapiisav käibekapital või lepingute rikkumine; äripartnerite mitteusaldusväärsus; uued konkurendid; ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Finantsprognoosid
saldo 1368 1891 2854 1782 1702 1059 1785 2494 1566 1757 20 71 18349 KOKKU 18349 Stardikapital Stardikapitali sain oma ettevõtte alustamiseks enda raha investeerides, aga ka väikest rolli mängib ka investori investeerimine. Selleks investoriks oli inimene, kes ei taha midagi vastu vaid tema huvideks oli, et loomadel oleks hea. Müügiprognoos 1kuu Loomahoid Pesemine Föönitamine Pügamine Küünte h. Kõrvade h. KOKKU Hind 10 5 5 15 7 13
................................................16 7.7 Müügitoetuspoliitika................................................................................................... 16 3 7.8 Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega)............................................16 8. FINANTSARVESTUSED...............................................................................................16 8.1 Vajaliku stardikapitali hinnang................................................................................... 16 8.2 Investeeringute allikad................................................................................................ 17 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss)..............................................17 8.4 Prognoositav kasumiaruanne.......................................................................................18 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud...
tülikas, riskantne järele teha. 3 · Porteri tootmisharu konkurents : POTENTSIAALSED SISENEMISBARJÄÄRE MÕJUTAB: SISENEJAD Mastaabisääst Diferentseerimise võimalus Stardikapitali suurus Ümberlülituskulud Juurdepääs turustuskanalitele Valitsuse poliitika Kogemused Uute firmade turule tuleku oht
Arvestada ka laenu tähtajaga. Ettevõtte juhtkond ja omanikud peavad olema usaldusväärsed. Projekti teostatavusega seotud riskid peaks olema avatud. Riskikapital (inglise keeles: venture capital, risk capital) on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. 15. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on: Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost. Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud sidele, energiale, transpordile jne Ettevõtte rajamiseks on vaja:
Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "osaühing", "OÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käija). äriregistrisse kantud ärinimedest. Mõtle: 51. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. 1. Mis on lubatud, registreeritav? Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on : 2. Mis on äriliselt kasulik? Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused).
- Ootab kapitali kasu >25% aastas. - Eeldab väikest riski (tagatised). - Eeldab väljumisvõimalust 5-7 (10) aasta pärast. - Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust. - Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usalduväärsust. - Ei osale ettevõtte juhtimises. - Osaleb ettevõtte juhtimises. 13. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Sellest lähtuvalt sõltub planeeritu detailsus: kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks; kasumiprognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks (nt kolm aastat, kui eesmärgid on püstitatud kolmeks aastaks);
võimekust juba tõestanud · Personalirisk: kui ettevõtte tegevus sõltub üksikute spetsialistide olemasolust · Ressursside hinna risk: kui ressursside hinnad võivad tõusta kiiremini, kui ettevõte suudab tõsta oma toote/teenuse hinda · Kvaliteedi risk: vananevad seadmed Finantsplaneerimine · Tulevaste tulude ja kulude planeerimine: · Prognoositakse · alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud · toote/teenuse omahind ehk otsekulud · püsikulud · müügihind ja müüdavad kogused, millest saadakse käive · Kasumi prognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks · rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks · rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks · bilansside prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks
milleks täita töökohti kui saab neid ka ise luua. · Kui hästi õnnestus esialgsed plaanid realiseerida? Enamvähem, tasapisi. Kiirustada pole vaja. Realiseerin ikka veel oma plaane, ideid on palju ja peabki olema. · Millistest kaalutlustest lähtuvalt valisite ettevõtte juriidilise vormi (FIE, OÜ, AS, ..)? Juriidiliseks vormiks OÜ, kuna ettevõte omab ka teist osanikku. · Kuidas finantseerisite ettevõtte rajamist? Kui palju läks vaja stardikapitali? Nagu teada on tänapäeval ka väga palju nö riiulifirmasid, ehk 0 stardikapitaliga. Kuna ettevõtte loomise juures ja ,,käima saamiseks" (promo) läheb veidi ka kapitali tarvis, siis sisestasime stardikapitaliks ~2500. · Kui palju läks aega ettevõtte tegevuse algusest kuni hetkeni, mil jooksvad tulud hakkasid ületama kulusid (positiivse rahavoo saavutamiseni)? Kuna oleme kõvad investeerijad, siis ootame alles seda positiivse rahavoo
Pank · Annab laenu. · Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest. · Eeldab väikest riski (tagatised). · Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust. · Ei osale ettevõtte juhtimises. Riskikapital · Investeerib omakapitali. · Ootab kapitali kasvu > 25% aastas. · Eeldab väljumisvõimalust 5-7 (10) aasta pärast. · Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust. · Osaleb ettevõtte juhtimises 15. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Sellest lähtuvalt sõltub planeeritu detailsus: kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks; kasumiprognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks (nt kolm aastat, kui eesmärgid on
Parlamendile. · 2006. a valmistati ette ka publikatsioon: "Euroopa Väikeettevõtete Harta. Heade tavade valik 2006.", milles tutvustatakse eri riikide huvipakkuvamaid projekte VKE-de toetamise valdkonnas. 55. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
......................................................................................39 9.5Tasuvusaeg...................................................................................................................40 9.6Puhaskasumi tundlikkus..............................................................................................40 Lisad.....................................................................................................................................42 Lisa 1. Stardikapitali eelarvestamine................................................................................42 Lisa 2. Kasumiaruanne.....................................................................................................43 Lisa 3. Bilanss...................................................................................................................44 Lisa 4. Kassavood.............................................................................................................45
· Aidata VKEdel saada rohkem kasu ühtse turu pakutavatest võimalustest · Edendada oskuste täiendamist VKEdes ja kõiki innovatsiooni liike · Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks · Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 55. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
abipersonali tööd võimalik teha väljaspool lasteaia tööaega. See loob võimaluse kasutada juhuslikku tööjõudu ning see vähendab riske. Finantsriskiks tuleb lugeda laenuvõtmist ja selle tagasimaksmisega seonduvat. Maandada saab seda riski perefirma muudest tegevusaladest. Lasteaia hoone ülalpidamiskulusid ei nimetata riskiks, sest need kulud on olemas ka praegu ja eriti suures osas need seoses lasteaiaga ei suurene. Vajaliku raha sellise idee käivitamiseks võetakse pangalaenu ja stardikapitali taotletakse Eesti Arengu Fondist (edaspidi EAS). Idee käivitamisel tuleb võtta pikaajaline laen, kuna kasumi teenimine võtab aega. Põhiline investeering on ruumide korrastamine vastavalt nõuetele, vajaliku sisustuse soetamine ja õueala muutmine lastele atraktiivseks mängualaks. 14 Võimalusel tuleb tugevusi ja nõrkusi ära kasutada ning ennetada. Mõningaid riskide maandamise võimalusi on autor välja toonud eraldi tabelis. (vt Lisa 2)
Aidata VKEdel saada rohkem kasu ühtse turu pakutavatest võimalustest Edendada oskuste täiendamist VKEdes ja kõiki innovatsiooni liike Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 55.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse. 9. Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt – minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning mõtleb, kuidas nende esinemise korral käituda
Kui vana Te olite ettevõtet rajades? Kuidas leidsite äriidee, miks valisite just selle tegevusala?. Millised olid Teie esialgsed eesmärgid? Milles seisneb Teie ettevõtte konkurentsieelis? Kuidas te ettevõtte tegevust planeerisite? Kas Teil oli ettevõtte alustamiseks paberile pandud äriplaan, kui jah, siis kui põhjalik? Kui hästi saite esialgsed plaanid realiseeritud? Kuidas ja kes finantseerid ettevõtte rajamist? Kui palju läks vaja stardikapitali? Kui palju läks aega ettevõtte tegevuse algusest kuni hetkeni, mil jooksvad tulud ületasid kulu? Mis juhtus pärast ettevõtte käivitumist? Millisena näete oma ettevõtet viie aasta pärast? Millised Teie iseloomuomadused toetavad edu ettevõtjana, millised aga häirivad või raskendavad ettevõtjaks olemist? Milles seisnevad ettevõtjaks olemise miinused Teie arvates? Kes võib püüda hakata ettevõtjaks
Näidatakse, kuidas toodetakse ja tegevust korraldatakse. 9. Personaliplaan. Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning mõtleb, kuidas nende esinemise korral käituda
seonduvad kulud katma, siis oleme veendunud, et ka Eestis leiduks piisavalt innovaatilisi ettevõtteid, kes oleksid valmis uut reklaamkanalit alguses proovima ning edu korral ka hiljem kasutama. Meie eelis antud portaalidega võrreldes on huvitava ning ilusa kujundusega särgid tudengite hulgas atraktiivsuse tekitamiseks ning väga konkreetne ja kindel võimalus oma sihtgrupini jõuda ettevõtete poole pealt. 8. Finantsarvestused 8.1. Vajaliku stardikapitali hinnang. Kuna lähtume põhimõttest, et enne töö tegemist ei maksa meeskonna liikmetele midagi ning särgid teeme valmis alles peale ettevõtetega koostöölepingute allkirjastamist, meil on vaja konkreetsete ettevõtete reklaame sinna panna, siis stardikapitali vajadust otseselt meie äriidee käima lükkamiseks vaja ei ole. Mittemateriaalse sissemaksena loeksime EBECi võistlustelt saadud võistlussärke, mis sisuliselt sobivad läbirääkimiste käiguks meie toote prototüüpideks
Aidata VKEdel saada rohkem kasu ühtse turu pakutavatest võimalustest Edendada oskuste täiendamist VKEdes ja kõiki innovatsiooni liike Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 55.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
- Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. - Programmi lõpus esitlused investoritele. 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. - Tööhõive suurendamine - Majanduskasvu edendamine - Konkurentsivõime parandamine. - Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 55. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
Naisettevõtlus: Naisettevõtlus on Eesti jaoks suhteliselt uus nähtus, esimesed naisettevõtjad said tekkida alles seoses üleminekuga turumajandusele 1990. aastate algusest. 2011. aastal oli hõivatud naistest ettevõtjaid 5,0% meestest 11,5%. See teeb naiste osakaaluks ettevõtjate seas umbes ühe kolmandiku, mis on võrreldav teiste arenenud riikide vastavate näitajatega. Negatiivsed aspektid: raskused töö ja pereelu ühitamisel, raskused stardikapitali hankimisega laenugarantiide puudumise tõttu, ettevõtlusoskuste nappus, halb turunduskanalite kättesaadavus (eriti maal), toodete kvaliteeti mõjutav kehv ressursibaas, paindlike tugiprogrammide puudumine, väljajäetus mõjukatest ärivõrgustikest, eeskujude vähesus ebaõnnestumiskartus, üldise psühholoogilise taustana arusaamine, et meestega võrdväärseks konkureerimiseks peab olema meestest võimekam
või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, laenuintress, kontorikulud jne. Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms. 33. Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel. Surmaoru mõiste. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks. - Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused) – samas paljud alustavad koduettevõttena, mõni üksik ehitab või ostab kohe hoone. - Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, kontoritehnika, mööbli jne ost (kaalu ka renti kui võimalik). - Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost.
seatud eesmärkidest ning esitab liikmesriikide raportite alase lõpparuande Euroopa Parlamendile. 2006. a valmistati ette ka publikatsioon: "Euroopa Väikeettevõtete Harta. Heade tavade valik 2006.", milles tutvustatakse eri riikide huvipakkuvamaid projekte VKE-de toetamise valdkonnas. 55. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. (1) otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 1992
GameFounders – Euroopa esimene ainult mängude arendusele suunatud kiirendi. Prototron rahastu LOENG8 52. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine. Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. * otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; * kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS
meeskondi Programmi lõpus esitlused investoritele 52. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemine vms Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms NB! Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud
kodulehekülje umbes 1500.-, kus on meie hinnakirjad ja tooted/teenused, mida pakume. Reklaamikulud kokku 2995.- (Adograaf 10.10.10) (Edge team 10.10.10) 3.5 Stardikapital ja tegevuskapital Sk-stardikapital Pv- põhivahendid Vv- väikevahendid M- materjalid Re- reklaamikulud ja liitumistasud Sk = Pv + Vv + M +Re= xxxxx.- Sk = 14710 + 8560 + 14802 + 2995 + 95 = 173555.- Stardikapitaliks on meil vaja 173555 krooni. Tegevuskapital järgnevaks kaheks kuuks pole eriti suur, sest oleme stardikapitali eest ära ostnud vähemalt kaheks kuuks värvid ja kõik juuksehooldusvahendid. Järgnevatel kuudel tuleb tasuda igakuiselt 4000.- üüriraha(vesi, kanalisatsioon, elekter, üür) ja sidekulud 455.-. Kolmandal ja neljandal kuul tuleks kindlasti hakata ostma juba igapäevaseks tööks vajalikke materjale ja hooldusvahendeid. Järgneva kahe kuu tegevuskapital on umbes 4455.-. Algkapitali on meil 23555.- ja vajame võõrkapitali summas 150000.-. Võttes 150000.-
Programmi lõpus esitlused investoritele. 47. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik arendamine 48. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. 1. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms 2. kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 49. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu
Programmi lõpus esitlused investoritele. 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. 1) otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; 2) kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 55. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS (ettevõtluse arendamise sihtasutus)
sidemeid, mis aitaksid neil ülespoole liikuda. Mõneti võib sotsiaalne kapital majanduslikku produktiivsust piirata. Mõned teadlased, kes uurivad "nisimajandust", kus domineerib üks immigrandirühm, on esitanud küsimuse, kas nende inimeste vahelised tihedad usaldus- ja solidaarsussidemed võivad ehk kasvu ja mobiilsust takistada. Kuigi etnilised enklaavid pakuvad oma ettevõtjale stardikapitali ja kliente, võib solidaarsuse surve hoida tagasi inimesi ja ettevõtteid, kes on "liiga" edukad või kes püüavad laiendada oma tegevust väljapoole lähimat etnilise rühma põhist turgu. Selgitage, mida tähendavad mõisted 'palgavaesus' ja 'sooline palgalõhe'. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt? Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Mida
juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu). · Rajamise kergus. · Nõuded algkapitali suurusele. · Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus. · Litsentside vajadus. · Maine. 21. Füüsilisest isikust ettevõtja kui ettevõtlusvorm eripära. Asutajaid 1. Käive alla 250000 Raamatupidamine on kassapõhine, teeb ise. Võib kasutada ettevõtlus tulu Täielik vastutus Stardikapitali puhul ei ole piiranguid Huvi kasumi reinvesteerimise vastu: tulumaksuvabastus eriarve puhul FIE-l pole palka ega töötasu, on vaid tulu, mis maksustatakse. Endaga ei saa lepinguid sõlmida rentida, komandeerida, osta, müüa. FIE ja tema ettevõtte RP on üks tervik. Paljud kulutused on ettevõtlusega seotud osaliselt. FIE saab palgatöötajaga võrreldes tuludest rohkem kulusid maha võtta osa elamispinnakulusid, transport, arvuti, kontoritarbed, side, ajakirjandus.
VII Aidata VKEdel saada rohkem kasu ühtse turu pakutavatest võimalustest VIII Edendada oskuste täiendamist VKEdes ja kõiki innovatsiooni liike IX Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks X Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. (1) otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 1992
Nende osakaal varieerub sõltuvalt turu iseloomust ja väljakujunenud ärikeskkonnast. SISENEMISBARJÄÄRE MÕJUTAB: POTENTSIAALSED · mastaabisäästu olemasolu SISENEJAD · toote diferentseerimisvõimalused · stardikapitali vajalikkus · ümberlülituskulud Uute firmade · juurdepääs turustuskanalitele turuletuleku oht · valtsuse poliitika · kogemused TOOTMISHARU KONKURENTS
47. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem. Ettevõtluspoliitika eesmärgid Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik/struktuurne arendamine 48. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni, nt. stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskonna loomine, nt. madalad adminastriivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms 49. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
«Välismaalt ostmine on kulukas ja koormav, kuid kui inimestel pole muud valikud, siis nad lihtsalt peavad seda tegema, » lisas ta. Jõulude ootuses on Jumia eesmärgiks suurendada müügitulu 40 protsendi võrra igal kuul kuni detsembrini. Ettevõtte veebilehe jõulusektsioonis on üleval kaupu jõulupärgadest MACi huulepulkade ja laste jalgratasteni. Jumia on loomisest alates saanud 75 miljonit dollarit rahastust, sealhulgas stardikapitali Berliinis paiknevast Rocket Internetist. Ettevõttel on 600 töötajat ning see tegutseb veel Keenias, Marokos, Elevandiluurannikul, Egiptuses ja Lõuna- Aafrikas. Kuigi ettevõte pole veel kasumlik, on Jumia müügitulu paar miljonit dollarit kuus ning settevõte laieneb igakuiselt umbes 20 protsenti. Spotify väärtus juba üle nelja miljardi dollari Rootsi muusikateenusefirma Spotify sai ühelt varasemalt investorilt Netflix 250 miljoni dollari suuruse rahasüsti, mis teeb
a mitmeid sihtasutusi. • Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. • Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. • Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. 47.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. (1) otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 48.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu
annaabi.ee 
