Vanus on kõigest number (0)

Sarnased õppematerjalid

8

odt

Karl Ristikivi "rohtaed" kokkuvõte

Kõik need aastad oli ta koolis töötanud, au mida ta oma elutöö eest sai oli igati õigustatud. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäeva: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele. Juulius oli nukker, ta oli ennast alati nooreks pidanud, aga lõpuks oli aeg siiski lahkuda, ta tundis seda. Inimene ei ole igavesti noor. Juulius Kilimiti poeg Valeerius sai valmis oma esikkoguga ,,Orhideed". Juulius ja Emmi olid uhked oma poja üle. Vastupidiselt Juuliusele saavutas Valeerius suurt tunnustust. Tema teose ilmumine oli kirjandusrigkondades suursündmus

Kirjandus

13

rtf

Karl Ristikivi "Rohtaed"

igati õigustatud. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäeva: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele. Juulius oli nukker, ta oli ennast alati nooreks pidanud, aga lõpuks oli aeg siiski lahkuda, ta tundis seda. Inimene ei ole igavesti noor. Juulius Kilimiti poeg Valeerius sai valmis oma esikkoguga ,,Orhideed". Juulius ja Emmi olid uhked oma poja üle. Vastupidiselt Juuliusele saavutas Valeerius suurt tunnustust

Kirjandus

7

doc

"Elu ja armastus" A.H.Tammsaare

viina ja söögiga puges Irmaga sinna asemele, kus räägiti armastusest. Rudolf tõstis Irmat kõrgemale puu kohale, et too saaks kõik küünlad ilusti põlema, Irmale nii väga meeldis see, kuidas Rudolf teda hoidis, just nagu see oli olnud siis, kui ta kopsikuga talle mööda pead olid vuranud, nii lasi Irma meelega osadel küünaldel tema hingeõhust kustuda, et ta saaks neid uuesti põlema panna, seda kõike vaid selleks, et Rudolf teda nii hoiaks. Lõpuks Irma sattus sellest kõigest nii ekstaasi, et tahtis las- jõululast. Kui mees ei olnud päri, ta arvas, et Irma on tema armastusest juba tüdinenud, et last tahab. Hiljem jõulude möödudes viis kogu majarahvas enda jõulupuud prügikasti juurde nurka, norutama, kus oli nende jaoks nagu meelega üks kohake jäetud. Aga Irma ei tahtnud oma puud sinna viia. Jõulud läksid - puu seisis, uusaasta läks ­ puu seisis endiselt, kolmekuninga läks, kuid puu seisis ikka omal paigal. Passija ( uus toaneitsi) kaebas, et

Kirjandus

14

doc

Rohtaed - kokkuvõte

. Juulius Kilimit oli kõik selle ära teeninud, selles polnud kahtlustki. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele. Juulius oli nukker, ta oli ennast alati nooreks pidanud, aga lõpuks oli aeg siiski lahkuda, ta tundis seda. Inimene ei ole igavesti noor. ,,Ta on ennast alati nooreks pidanud, alati edumeelseks, alati püüdnud ajaga sammu pidada. Aga viimaks ei suuda ta enam, ta haige süda ei luba tal liiga kiiresti sammuda. Kõik muutub- jah, aga meie ei muutu küllaldaselt.

Eesti keel

9

odt

Jaan Kross "Keisri hull"

Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle

Kirjandus

21

doc

Vene kirjandus

meie õnnes vaid milleski mõistlikumas ja suuremas. ,,Palat nr 6" Gromov ­ hull palatis nr 6. Muidu tavaline mees, kuid haigushood muutsid ta hulluks ,,Elukoledusi mitte teada tähjendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata" Ragin ­ leplik filosoofia Gromov ­ arvab, et üksikisik suudab ühiskonda muuta. Kui ta seda ei ürita, siis aitab ta kurjusele kaasa. Lõpus satub haigla arst /Ragin) ka ise palatisse number 6 ja ta kuulutatakse hulluks. Tsehhov ise oli Gromovi poolt. ,,Maja Ärklitoaga" Tegevus leiab aset T ­ kubermangu maakonnas Sõnumid: · Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi · Ära ole teiste tallaalune  · Teistele halba tehes tuleb see sulle tagasi Tsehhovi arust oli venemaal kahte tüüpi intelligente. Selles teoses Liida ja Zenja 1) ohvrimeelsed 2)kunstnikutüüpi Tsehhovi novellide küsimused 1. Kees on Tsehhovi novellide tegelased

Eesti keel

23

doc

Eleanor Roosevelt

E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kai Leola 10. klass ANNA ELEANOR ROOSEVELT Referaat Juhendaja: Kaia Laansoo Juuru 2007 SISUKORD ANNA ELEANOR ROOSEVELT.....................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 LAPSEPÕLV..............................................................................................................................4 ABIELU USA PRESIDENDIGA...............................................................................................6 Franklin Delano Roosevelt......................................................................................................7 SUHTED ÄMMAGA................................................................................................................. 8 ELU ENNE V

Ühiskonnaõpetus

59

doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus

Kommentaarid (0)