· Mehaaniline solidaarsus inimesed on sarnased ja tänu sellele solidaarsed, üksikisik allub kollektiivsele teadvusele. Orgaaniline solidaardsus inimesed on erinevad ning üksikisik on suhteliselt sõltumatu. · Religioon ideede allikaks on ühiskond, kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus. · Enesetappude põhjuseks on Durkheimi arvates ühiskonna moraalne kliima a.k.a religioon. · Max Weber · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele, teised omadused jäetakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhas tüüp objekti lihtustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: a) Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk b) väärtusratsionaalne tegevus täitsa kohust, reegleid c) traditsionaalne tegevus harjumustest lähtuv
ühele jalale või olla keerukates poosides. Inimkeha erinevates poosides kujutamine nõudis kunstnikelt mitmete probleemide lahendamist. Skulptorid mõõtsid inimkeha, uurisid lihaste pingestatust erinevates poosides. Kuulsaim teos sellest ajast on Myroni ,,Kettaheitja" , Poykleitose ,,Odakandja" Ka arhitektuuriga seotud skulptuuris toimus samasugune muutus. Olümpias asiuva Zeusi templi Apolloni marmorfiguur on üks tuntumaid. 5 saj. E.m.a olid kujud siiski ideaaltüübid, konkreetseid isikuid ei kujutatud. 4. saj. E.m.a algas Kreekas ajajärk, mida iseloomustab süvenenud ükskõiksus ühiskonna suhtes ja kodanike huvid jäid eelkõige iseenda õnne ja heaolutaotluse juurde. Muutunud meeleolud valitsesid ka kunstis, skulptuurid muutusid meelelahutuslikumaks ja maalilisemaks, esialgne mehine kindlus taganes õrnuse ja pehmuse suunas. Skulptorid hakkasid rohkem kujutama naisi. Individualismi arengu tõttu muutus oluliseks porteekunst
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Com...
Enesetapud · Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne · Ei sõltu majanduslike tingimjuste kõikumisest ega rahva tervisest · Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast · Viimane tuleneb religioonist- protestantidel on rohkem suitsiide kui katoliiklastel MAX WEBER · Verstehen(mõistmine) sotsioloogia · Inimtegevuse sletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista Ideaaltüübid · Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima · Ideaaltüüp e puhas tüüp- objekti lihtsustatud mudel PIRN: VAADAKE SELLE NAISE NÄGU, TA ON PIDANUD NELI KORDA KANNATAMA( NAISEL NELI LAST).
uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine()? Inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võidu...
ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Sotsiaalne tegevus Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: - Sihiratsionaalne tegevus Tegevus, mille eesmärk on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk KOOLIASJAD onenote Page 11 eesmärk - Väärtusratsionaalne tegevus Tegevus, mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust - Traditsionaalne tegevus Tegevus, mis lähtub sissejuurdunud harjumusest - Afektiivne tegevus Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul Kapitalismi tekkimine
Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus ühe poole väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: traditsiooniline: harjumus karismaatiline: juhi isikuomadused ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest
- Erinevate avaliku, era-ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil. 171. Poliitika ülekandumine - On protsess, mille käigus võtab üks riik tese riigi praktikad teatud küsimuses üle - Võib olla vabatahlik kui sunniviisiline 172. Millised probleemid kaasnevad governance`iga? - Vastutuse kadumine - Riigi tühjenemine 173. Majandukordade ideaaltüübid on: - Turumajandus - Käsumajandus 174. Kolm põhilis majanduspoliitika vahendit on: - Ettekirjutused - Kaitsetollid - Rahaline mõjutamine 175. Tänapäeval kõige enam levinud majanduspoliitiliseks korraldusviisiks: - Segamajandus 176. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda isel: - Keskendumine jõutasakaalule sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid
Ühiskonnas on see hea, sest suurendab seaduskuulekate inimeste ühtekuuluvustunnet. Mingisugust käitumist defineeritakse kuritegelikuks, et ühiskonnas oleks alati deviantsust. Religioon tekib ühiskonna baasil, see on ühiskonna enesepeegeldus. Religiooni on vaja ühiskonna säilimise jaoks. 9. Max Weber sotsiaalteadlane peab oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja siis välja tooma käitumise põhjused. Uurimisobjekti ideaaltüübid. Uurida tuleb inimeste tegevust. Sotsiaalne tegevus: sihiratsionaalne, väärtusratsionaalne, traditsionaalne, afektiivne tegevus. 3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne, traditsionaalne, karismaatiline domineerimine. Kapitalism tekkis suuresti tänu kalvinismile. Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone
käitumisele; tõenäosus, et käsku täidetakse Domineerimine võimalus leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Olukord, kus ühe poole väljendatud tahe soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tugevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korraldue sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil: Traditsiooniline: harjumus Karismaatiline: juhi isikuomadused Ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutused KODAKONDSUS Õhuke kodakondsus luuakse võimalused ja nõutakse minimaalselt kohustusi. Kohustusi püütakse näidata minimaalselt, et inimestele Sügav kodakondsus kui inimesed ei osale, siis süsteem, mis annab õigusi, variseb kokku. Demokraatia ei tööta, kui inimesed selle vastu huvi ei tunne. Kodakondsus tasandid:
16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil. 17. Poliitika ülekandumine on protsess, mille käigus võtab üks riik teise riigi praktikad teatud küsimustes üle; võib olla nii vabatahtlik kui sunniviisiline. 18. Millised probleemid kaasnevad governanciga? -Vastutuse kadumine ja riigi tühjenemine. 19. Majanduskordade ideaaltüübid on turumajandus ja käsumajandus. 20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on ettekirjutused, kaitsetollid ja rahaline mõjutamine. 21. Tänapäeval on kõige enam levinud majanduspoliitiliseks korraldusviisiks segamajandus. MAAILMAPOLIITIKA JA RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda iseloomustab keskendumine jõutasakaalule - sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid; väide, et riigid on
o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus eesmärk saavutatakse võimalikult väikse vaevaga, 2) väärtusratsionaalne eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, 3) traditsionaalne lähtub harjumustest, 4) afektiivne toimb emotsioonide mõjul Domineermise tüübid legaalne (seadus käsib käsku täita), traditsionaalne (käsku täidetakse sest nii on alait olnud), karismaatiline (käsku täidetakse sest juhil on erilised omadused)
Loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav manipuleerimisele indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on Agregaatide püsivus selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste Hirm muudatuste ees, agressiivsus inimestega. Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi Sihiratsionaalne tegevus eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on Tegevus, mille eesmärk on võimalikult väikese vaevaga enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele saavutada soovitud eesmärk põhjustele (jääkidele). Väärtusratsionaalne tegevus Eliidiringlus
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju ...
1 Tutvusta võimu ja domineerimise erinevust Weberi käsitluses. 12 Võim on võimalus peale suruda oma tahet teistele. Domineerimine tähendab aga ühe poole tahet mõjutada teise poole tegevust nii,et teine poole võtab korralduse sisu selle sisu enese pärast oma tegevuse aluseks. 1 Esita ja iseloomusta domineerimise ideaaltüüpe Weberi käsitluses. Autoriteedi ideaaltüübid Weberi äsitluses: 1)ratsionaal-sotsialistlik mõistuskaalutlused 2)tradiotsiooniline harjumuspärane 3)karismaatiline alluvad usuvad juhi erilistesse võimetesse 1 Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega. Legitiimsus on tunnustatus. Legitiimsus pole sama mis legaalsus(seaduspärasus). Legitiimsus võib olla: 1)rahva poolehoidjad2)rahva vastupanu puudumine,leppimine
· Emile Durkheim (1897) ,,Suitsiid". Enesetapoude arv on riigis pika aja jooksul stabiiline. Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest ega rahva tervisest. Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast. Viimane tuleneb religioonist. Protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel. Max Veber (1864 1920) · Verstehen (mõistma) sotsioloogia. · Inimetegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista. · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistegele omadustele, teised omadused jätakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhast tüüp objekti lihtsustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid. Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk. Väärtusratsionaalne tegevus täita kohust, reeglid. Traditsiionaalne tegevus harjumusest lähtuv
oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb n Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus ühe poole väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: ® traditsiooniline: harjumus ® karismaatiline: juhi isikuomadused ® ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused n Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks n Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus ® Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine
17. Poliitika ülekandumine a. on protsess, mille käigus võtab üks riik teise riigi praktikad teatud küsimuses üle b. võib olla nii vabatahtlik kui sunniviisiline c. on suhteliselt triviaalne protsess tänapäeva poliitikas d. tähendab vastutuse kandumist valitsuselt ühiskonnaliikmetele 18. Millised probleemid kaasnevad governance'iga? a. vastutuse kadumine b. riigi tühjenemine c. poliitika ülekandumine d. mitmetasandiline valitsemine 19. Majanduskordade ideaaltüübid on: a. turumajandus, b. segamajandus c. ettevõttemajandus, d. käsumajandus, e. rahvamajandus. 20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on: a. ettekirjutused, b. kaitsetollid, c. rahaline mõjutamine, d. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine, e. alternatiivstsenaariumide konstrueerimine. 21. Tänapäeval on kõige enam levinud majandspoliitiliseks korraldusviisiks a. turumajandus b. käsumajandus c. vabakaubandus d. segamajandus ustamiseks
Meetodi olulisus: leiame mingeid analoogiaid. Argumenteerime - abstraheerime. -Max Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Tegevus: eesmärgiratsionaalne, väärtusratsionaalne, emotsionaalratsionaalne, traditsiooniline. -Tönnies'i ideaaltüübid: Gemeinschaft, Gesellschaft (kogukond, ühiskond) *N: Ökoogukondade ideaaltüübid Erinevad käsitlused ideaaltüüpide (aksiomaatiline e iseenesest selge, lõpliku hulga valemite/juhtude kohta) ja tegeliku elu puhul (induktiivne) Induktiivne: ühelt üldisele. Hanede vaatlemine. Probleem: kana söötmine. - Georg Simmel: arusaamine seestpoolt (vrd antropoloogia). Ühiskond on suhtlemisel tekkivate vastasmõjude muster.
nii nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide (näiteks aatomite, molekulide) käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
pikasperspektiivis. Hiina rakendab kommunismi ja kapitalismi paraleelselt, kuna nad ei tea, kumb on parem (midagi ei tohiks enne heaks kiita ega maha laita, kui seda pole 2000 aastat testitud). See siin on küll riikide põhja, kuid tuleb mõista, et see ketib ka org. Ja seda tuleb arvestada ka kui minnakse mõna teise riiki äri tegema. Geert laienas oma teoriia organistasioonile ja oma dimensioonidele rajas ta organisatsioonikultuuri ideaaltüübid. Külaturg, Perekond tõen otsustab asju ,,perekonnapea" ja tema sõna tuleb kuulata Õlitatud masinavärk ala ülesandekeskne süsteem (ülal) Inimpüramiid võimukeskne süsteem, palju reegleid. Org neli arhetüüpi Sotsiaalsus palju kollektiivi liikmed omavahel suhtlevad Solidaarsus Inidv vs kollektiv Erinevaid dimensioone kombineerides on võimalik luua arhetotüüpe ja Rahvusvaheline juhtimine · Tuleb kultuuri mõista
kokkuvarisemine purustas illusioonid liberaaldemokraatia automaatsest levimisest üle maailma. 50-60ndatel muutusid paljud kolmanda maailma riigid autoritaarseteks. 80ndate lõpus toimus Ida Euroopa riikide üleminek demokraatiale, kuid eri riigid tegid seda erineva kiiruse ja edukusega. Missuguste riikide uurimise alusel Almond ja Verba sõnastasid oma poliitilise kultuuri teooria UK, USA, Saksamaa, Itaalia, Mehhiko Poliitilise kultuuri ideaaltüübid Almondi ja Verba järgi, lühikirjeldus - kogukondlik poliitiline spetsialiseerumine on minimaalne, st puudub erinevate poliitiliste rollide selge erinevus ning inimene ei ole poliitikast huvitatud ega teadlik. allutav eksisteerib poliitiliste rollide ja institutsioonide erinevus, kuid kodanikud on passiivsed, nad on teadlikud vaid poliitilisest süsteemist kui tervikust ja väljundipoliitikast.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
Need 6 on erinevate poliitökonoomiate eristamise peamisteks mõõdeteks. - Majandussüsteemi sisse/väljavoolava raha hulk sõltub ekspordi ja impordi vahelisest suhtest, mida riik saab soovitus suunas mõjutada. Näit. imporditollid - Riigis on olemas finantssüsteem, millesse majapidamised paigutavad raha ja firmad laenavad - Majandussüsteemi osalised võivad grupeeruda, et kasu saamise eesmärgil oma ressursid ühendada. (Võib välja areneda kartellideni) Poliitilise majanduse ideaaltüübid On olemas 2 poliitilise majanduse ideaaltüüpi: turumajandus ja käsumajandus (100% puhtal kujul kumbagi ei eksisteeri), mille eristamiseks on vaja vastata 5-le põhiküsimusele: 1. Kes kontrollib tootmisfaktoreid? 2. Kes määrab, mida toota? 3. Kes määrab hinna? 4. Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse? 5. Missugune on riigi roll? Põhiküsimus 1. Tootmisfaktoreid kontrollib
kriteeriumiks, mis eristab sotsiaalse nähtuse loodusnähtusest. ideaaltüüp mõtteline konstruktsioon, mis tõstab esile mõningaid ühiskonna tahkusid, jättes samal ajal tagaplaanile mõned teised sfäärid. Nähtused maksimeeritakse ühiskonna poolt. See, millised sfäärid või valdkonnad esile tõstetakse, sõltub sellest, millised väärtused on primaarsed antud ühiskonnas antud hetkel. Need moodustavad hierarhilisi süsteeme. Ideaaltüübid saavad konstrueeritud ajastuhuvi ajendil. Ideaaltüübid on oma olemuselt ainult inimmõistuse loominguks, neid pole reaalselt olemas. Neid pole võimalik isegi empiiriliselt uurida. Inimene loob neid ideaaltüüpe selleks, et saada aru ühiskonna ajaloolisest arengust. See tähendab, et maailma on võimalik tunnetada siis, kui saada midagi teada nende nähtuste kohta, mida peetakse oluliseks. Kõik mis toimub, toimub väärtuste põhjal. Ideaaltüüpide konstrueerimine toimub ka väärtuste põhjal. Millised tahud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
