Üldistuste tegemine-sotsiaal-poliitline filosoofia Positiivne(kuidas tegelikult on ? ) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajalugu,geograafia, etnograafia Üldistuste tegemine- sotsioloogia,psühholoogia,majandusteadus. Sotsioloogia jaloo perioodid · Eelajalugu(antiik,keskaeg,uusaeg- kuni 19.saj) · Klassikaline sotsioloogia(19.saj keskelt- 20.saj algus) · Tänapäeva sotsioloogia(alates u 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim, Max Weber Auguste Comte · sotsioloogia mõiste autor · positivism Ühiskonna arengustaadiumid · teoloogiline(-1300 a.) religioon on allikaks · metafüüsiline(1300-1800)abstraktsed ideed · positiivne(1800-) Herbert Sepncer · evolutsionism · evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism
Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga.
Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet "sotsiaalne füüsika". Positivism Comte peetakse positivismi rajajaks. Positivism on filosoofia vool, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemusest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida
Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus? Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires
) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul:
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas
ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst)
........................... 12 2. Sotsioloogia suurkujud................................................................................................ 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad..
iseseisva teadusena on olnud keerulise erialazargooni kasutamine. "Taolist sotsiaalmajanduslikku anomaaliat on mõjutanud mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tegurid" jne. - Vahel on erialaterminite loomine vajalik, et adekvaatselt edasi anda teatud mõistet, millele teised keelelised vasted puuduvad. * nt. 1: ,,klassi" mõiste, mis on äärmiselt oluline sotsioloogias. Igapäevaelus on sellel mõistel kümneid tähendusi: sissetulekuklassid, võimul olevad rühmad, hariduslikud klassid jms. Selleks, et tema töö oleks täpne, peab sotsioloog kasutama või looma oma definitsiooni antud mõistest. (Berger 1994: 21) * teine näide: ,,kommunikatsioon". Abstraktse mõiste kasutamine võimaldab näha seoseid selle vahel, mis toimub väga erinevates kontekstides: poliitikas, majanduses, perekonnas, koolis, sõprade vahelistes suhetes jne. - Tavaliselt siiski on võimalik keerulisi väljendeid selgemalt esitada. Tegemist on nähtustega,
Eks teises loengus räägitakse siis rohkem teistest traditsioonidest. 2. rõhk inimkäitumise kontekstil, so välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. 3. tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Seega on siin tegemist on hägusa piiriga valdkondadega, mis tuleneb probleemist, et kultuuri uurimiseks on vaja liiga palju parameetreid. Emile Durkheim (1858-1917) Durkheimi peamiseks huviks oli just küsimus: kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. Eriti olukorras, kus religioon ja etnilisus ei mänginud ühiskonna integreerimisel enam endist rolli. Teda võiks pidada üheks esimeseks, kes rakendas teadulikku lähenemist "sotsiaalsetele faktidele". St püüdis kõiki esitatud hüpoteese ja seaduspärasid objektiivsete andmetega kinnitada.
tegurid (loodus ja kliima) . Kliima puhul ütleb, et kuum kliima soodustab orjust, sest kuuma käes on inimene loid. Karges kliimas on inimene energiline. Mägine reljeef soodustab vabaduse iha. Aygust Comte- sotsioloogia teaduse rajaja, võttis mõiste kasutusele. H.S.Simoni sekretär. Ebaõnnestunud enesetapp. Ütles, et ühiskond on nagu kõrgem olend, ühiskonda tuleb võtta kui kõrgemat olendid, kelle teenistuses peavad olema poliitika, teadus, kunst. Lähtus ka sellest, et ühiskonda tuleb vaadelda ka kahetasandiliselt. Ühelt poolt vaadata ühiskonda kui staatilist nähtust ehk püsivat nähtust. Teine on dünaamiline tasand- ehk uurida teda kui arenevat nähtust. Tema rõhutab juba sellist meetodite kasutamist, igal teadusel on oma metodoloogia. Teaduslikud meetodid-Pidas oluliseks vaatlus kui meetod, võrdlus kui meetod. Samuti ka eksperiment. 19 saj kespaigast haktakse läbi viima rahvalondudi tema algatusel.
Rõhutas, et geograafilised tegurid (loodus ja kliima) . Kliima puhul ütleb, et kuum kliima soodustab orjust, sest kuuma käes on inimene loid. Karges kliimas on inimene energiline. Mägine reljeef soodustab vabaduse iha. Aygust Comte- sotsioloogia teaduse rajaja, võttis mõiste kasutusele. H.S.Simoni sekretär. Ebaõnnestunud enesetapp. Ütles, et ühiskond on nagu kõrgem olend, ühiskonda tuleb võtta kui kõrgemat olendid, kelle teenistuses peavad olema poliitika, teadus, kunst. Lähtus ka sellest, et ühiskonda tuleb vaadelda ka kahetasandiliselt. Ühelt poolt vaadata ühiskonda kui staatilist nähtust ehk püsivat nähtust. Teine on dünaamiline tasand- ehk uurida teda kui arenevat nähtust. Tema rõhutab juba sellist meetodite kasutamist, igal teadusel on oma metodoloogia. Teaduslikud meetodid-Pidas oluliseks vaatlus kui meetod, võrdlus kui meetod. Samuti ka eksperiment. 19 saj kespaigast haktakse läbi viima rahvalondudi tema algatusel.
Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. • Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi – Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine
Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest.
· Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus · Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika · Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus
sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6
Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad
Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine) 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E
(kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 8. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni
aga üksikindiviide. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? 1 Sotsioloogia alused Liina Käär Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus, mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida
õiglusele. K. Marx: majandusliku sektori tähtsus, baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, väärteadvus; K.Marx - Teda kohutas tavaliste töötajate viletsad elu ja töötingimused tohutu ebavõrdsus nende väheste vahel, kes kontrollisid võimu nii asutustes kui poliitilist võimu. Marx arendas välja ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on mõjutanud sotsioloogiat Nii Durkheim kui ka Marx arendasid mudeli- kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjutavad teineteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna. Sidemete otsimine hariduse, usu, poliitika, majanduse ja perekonnakorralduses. Marx nimetas majandussüsteemi kõige baasiks ja teisi valdkondi ( perekonnamustrid, poliitilist organiseeritust, uskumused,haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Konflikti roll ajaloo kujundamisel
3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline publik Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne teadmine Professionaalne (teooriad) Rakenduslik (pragmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (arutelu) arendus) 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad ( perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin , siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab
Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Marxi olulisimaks panuseks on võimusuhtete analüüs ja seos ajalooliste arengutega. Das Kapital * katse kapitalistliku süsteemi toimimisseadusi, nende päritolu ja tulevikku lahti seletada. * räägib inimkonna võõrandumisest moodsas majanduses, kus keskseks printsiibiks on raha * Kapitalismi keskseks tõukejõuks ongi tööjõu ekspluateerimine ja võõrandamine * inimtöö võõrandumine töö lõpptulemusest viib tootefetishismini kapitalismi üks iseloomulikumaid omadusi
Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid”
Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid"
Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid”
tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p. Millisele domineerimistüübile (Weberi järgi) toetuvad järgnevad suhted: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
