Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaaltöö arutlus eetikakoodeksi ja kutsestandardi üle". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, sotsiaaltöö, sotsiaaltöötaja, klient, eetikakoodeks, supervisioon, nõustamine, mainet, kutsestandard, sotsiaaltöötajad, iseennast, tööaeg, eetikakomitee, lugedes, elluviimine, kolleegide, lastekaitse, eakate, kodutute, ohvriabi, koguda, planeerida, kliendis, usaldust, kliendikesksus, parimate, toeks, töötus, eluasemeSotsiaalala töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Urve Vogt (sotsiaaltöötaja Haljala vallas): Sotsiaaltöötaja ongi nagu inimene ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. [http://www.virumaateataja.ee/161106/esileht/15034450.php] Need kolm lauset iseloomustasid head sotsiaaltöötajat kui inimest. Olles mitmeid kordi läbi lugenud ,,Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi" võib järeldada, et sotsiaalala töötaja töö on vägagi kliendikeskne, mis ju tegelikult ongi sotsiaaltöö eesmärk. Eetikakoodeksist lähtudes
Sissejuhatus sotsiaaltöösse - Kodutöö II Andrus Tins Sotsiaaltöötaja kutsestandardit lugedes jääb silma kohe alguses, et sotsiaaltöötaja töö iseloom ja roll on sarnased advokaadi omaga. Ükskõik, millise toimetulekuraskustega inimeste rühmaga tegu on – töötus, eluaseme puudumine, majanduslikud raskused, haigus, puue, riskikäitumine või väärkohtlemine – on sotsiaaltöötaja ja tema kliendi koostöösuhe suunatud usaldusele ja kliendi raskustele ja probleemidele lahenduse leidmisele. Kvalifitseeritud ja õppinud spetsialistina on sotsiaaltöötajal teadmised ja oskused, et kliendiga suheldes pakkuda kliendile parimaid võimalikke kättesaadavaid lahendusvariante. Kliendikesksus seisneb selles, et sotsiaaltöötaja töö põhialus on olla kliendi jaoks olemas ja parimal võimalikul viisil abiks olla
6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil; Sotsiaaltöö eetika. Sotsiaaltöötaja rollid. Sotsiaaltöötaja on inimene, kes tegeleb riskigruppi kuuluvate inimestega. Need on näiteks majanduslikes raskustes olevad perekonnad ja üksikisikud, asotsiaalid, vanurid, kodutud, haiged ja puudega inimesed, narkomaanid jm. Sotsiaaltöötaja aitab probleemidesse sattunud inimestel eluraskusi ületada. Selleks suheldakse isiku endaga, sotsiaalametiga, turvakodude-varjupaikadega, supiköökide ja vallavalitsusega, haiglatega ja paljude muude asutustega.
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn, 1995..............5 2.3 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................8 3.TEADUSARTIKLITE ESITAMINE.......................................................................................9 4.MÕTTEKAART..............................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond AÜSR2 TERVISHOIU SOTSIAALTÖÖ TERMINAALSELT HAIGETE INIMESTEGA Referaat Juhendaja: Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Tänapäeval tuleb tervishoius järjest rohkem kokku puutuda inimestega, kes on teadlikud neile määratud elupäevade arvust. Mõned neist on terminaalselt haiged, kes kannatavad pikaajalise
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon
1. Sotsiaaltöö eesmärgid - aidata inimesel keskkonnaga kohaneda, aidata tal leida selleks vajalikke ressursse. 2. Sotsiaaltöö põhimõtted 3. Sotsiaaltöö eetika - järgib samu põhimõtteid kui mistahes inim- ja aitamistöö. Sotsiaaltöö taustaks on humanistlik inimkäsitlus. Arvatakse, et inimesel on õigus inimväärseks eluks sõltumata tema võimest osaleda ühiskonna elus kasulikul viisil. Inimeseks olemine on väärtus iseenesest. Inimese kasvuvõimalusi vaadeldakse piiramatuina. Arenemine inimlikuks inimeseks vastab inimese olemusele ja kasvatusel on selles keskne koht. 4. Sotsiaaltöö meetodid - Töötaja saab kasutada meetodeid, et rahuldada kliendi vajadusi
(Vanuses 3-7a): kuulmis- ja foneemitaju arendamine; tunnetustegevuse arendamine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; produktiivsete tegevuste arendamine; rollimängu kujundamine; elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine; kooliks ettevalmistus. Kõnepuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kõneaparaadi treenimine; kõnemõistmise arendamine; aktiivse kõne arendamine; tunnetustegevuse arendamine; motoorsete võimete täiustamine; lapsevanemate nõustamine. (Vanuses 3-7a): kõneaparaadi treenimine; kõnemõistmise korrigeerimine; aktiivse kõne täiustamine; mõtlemise korrigeerimine; üld- ja peenmotoorika täiustamine; elementaarsete matemaatiliste kujutluste loomine; ettevalmistus lugema ja kirjutamaõppimiseks. Autismiga lapsed (Vanuses 0-3a): lapse võõrutamine stereotüüpidest või käitumismudelitest; kommunikatsioonioskuste kujundamine; kõne arendamine; iseseisva tegutsemise oskuste
lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud, • individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskkonna võimalustele, • perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö, • lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega, • lapse ja perekonna iseseisvuse toetamine nii palju, kui see võimalik on, • ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti.
Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja info töötlemiseks ning teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Infotehnoloogia areng Uueks tuleb aga pidada seda, et tekkinud on ja üha kasvab vajadus informatsiooni, teadmiste, kaupade ja teenuste kasutamiseks klientidele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Kuna tänapäeva ühiskonnas on iga inimene klient (vt joonis 1.1), siis võiks eeltoodule lisada inimestele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Igal tööl on oma eripära ja eesmärgid, kuid kõikidest primaarsem ja üllam on orienteeritus inimestele. Kui tekiks vajadus kaasaja ühiskonnale ühe katusnimetuse panemiseks, mille alla mahuks olulisem, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis sobiks selleks ilmselt teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusele selle kõige avaramas tähenduses. Võib öelda, et me elame
Sotsiaaltöö ülesanne on hoolitseda, et igal inimesel oleks katus pea kohal, piisav sissetulek põhivajaduste rahuldamiseks, võimalused aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus elus. Sotsiaaltöö sünd: 19.saj lõpul, kui toimus suur sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste muutuste periood. Põhjused: tööstuse kiire areng, linnastumine; traditsiooniliste kogukondade lagunemine; sotsiaalsed probleemid, nagu alkoholism, vaesus, prostitutsioon, vägivald; vajadus sotsiaaltöö järele. Sotsiaaltöö 2 mõtteviisi: 1. tegeleda konkreetsete probleemidega: inimeste/perede abistamine, suunamine ja nõustamine individuaalse käitumise muutmiseks, et paremini sobituda ühiskonda 2. tegeleda probleeme soodustavate sotsiaalsete oludega: kogukondade võimestamine, ennetustöö; haavatavate sihtgruppide abistamine kogukonnas; inimeste ühtekuuluvuse suurendamine ja ühisabi edendamine
Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada.
... teooria suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine läbirääkimise tehnikad Eetika abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine. Psühhoteraapias on fookus kõrvaldav, aitab ületada olemasolevaid probleeme, nt. ärevus, depressioon · Probleemi olemus. Nõustamine tegeleb igapäevaeluliste probleemidega, nt. pere, töö, suhted. Psühhoteraapia probleem on komplekssem. Et eristada kumma alla probleem sobib, on vaja diagnostikaprotseduure. · Eesmärk. Nõustamisel lühiajaline. Psühhoteraapias mõlemad, lühi- ja pikaajaline. · Raviviis. Nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapias komplekssem, teadvustamata ja teadvustatud protsessidega. Kasutatakse teaduslikult tõestatud
Inimeste Seadus) järgi peavad KOV-id tagama, et HEV õpilasi ei diskrimineeritaks, samuti võtma kasutusele kõik meetmed, et HEV õpilased ei satuks nende puude tõttu ebavõrdsesse olukorda. Eelnevate nõuete täitmise üheks mooduseks on KOV poolt koostatud Accessibility Plan (Ligipääsetavuse Plaan), milles kirjeldatakse kuidas HEV õpilastele on hariduse omandamine riigikoolides kätte saadavamaks muudetud. KOV ülesannete hulka kuulub veel ka vanemate nõustamine ning neile teabe edastamine ning võrdsete võimaluste tagamine erivajadustega inimestele. 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine SENDA (Special Educational Needs and Disability Act 2001) järgi on puudega inimene ,,keegi, kellel on füüsiline või vaimne vaegus, millel on oluline ja pikaajaline kahjulik mõju tema võimetele saada hakkama igapäevaste tegevustega". Haridusseaduse (Education Act 1996) järgi on lapsel HEV, "kui tal on õppimisraskused, mis
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.
kvaliteet ja järelevalve (Lastekaitse kontseptsioon 2005: 7). 2012. aastal oli Eestis 1358 last ühe lastekaitsetöötaja kohta. Abivajavate lastega tegelemine on selgelt koondunud teatud lastekaitsetöötajate kätte: viimase kolme aasta jooksul on peaaegu poolte (40%) abivajavate laste juhtumite lahendamise eest vastutanud vähem kui kümnendik (8%) lastekaitsetöötajatest (Lastekaitse korralduse… 2013). Riigikontrolli aruandest selgus, et vaid 38% KOVidest on lastekaitsetöö jaoks eraldi töötaja. Riigikontroll on soovitanud analüüsida võimalusi lastekaitsetöötaja arvu reguleerimiseks seaduses ning kaaluda reeglite kehtestamist, mille kohaselt oleks iga laps seotud kindla lastekaitsetöötajaga ning kui omavalitsusel ei ole lastekaitsetöötajat, on tal kohustus teha teiste omavalitsusega koostööd. Omavalitsustes piisava hulga lastekaitsetöötajate tagamine ning samal ajal ka nende teadmiste ja oskuste arendamine peaksid olema
õppenõustamist. Samuti eri uuringute järgi on kuni 25 protsenti lastest hariduslike erivajadustega. See tähendab, et nad vajaksid kas individuaalset õppekava, üks ühele õpet, õpiabirühma, võimalust õppida väikeses klassis vms (Sommer-Kalda: 09.10.13). 2011 aasta statistikast nähtus, et kooliealiste lastega seotud juhtumite arv Tallinna Õppenõustamiskeskuses oli üpriski suur: eripedagoogiline nõustamine – 401 logopeediline nõustamine – 47 psühholoogiline nõustamine – 229 ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine – 43 juhul (Raudsepp...). Enam vajalik nagu statistika ka näitas on just eripedagoogiline nõustamine. Kindlasti on siin palju erinevaid põhjuseid, kuid oma töö praktikast julgen väita, et algelisi põhjusi tuleb otsida juba varajases eas ja see saab olla tingitud perekonnast. Siinkohal ei räägi ma vaimse ega füüsilise puudega noortest. Lisaks oli rohkem läbiviidud ka psühholoogilisi nõustamisi, mistõttu võib eeldada, et miski noore
käsitöönäitusi, kutsutakse esinejaid, toimuvad väljasõidud ja ekskursioonid. Toidukordi on päevas kolm. Pakutakse maitsvat, vaheldusrikast ja tervislikku toitu. Võimalus kohaldada menüü suhkruhaigetele ja allergikutele. Lisaks on kogu aeg saadaval erinevad ravimteed. Suvituse Hooldekodus on ööpäevane hooldus inimestele, kes ei ole suutelised iseseisvaks toimetulekuks, kuid kellel puuduvad näidustused haiglaraviks. Regulaarselt külastavad elanikke perearst, juuksur, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Lisaks on plaanis teha koostööd ka tervisehoiuasutustega, eriti just õppeasutustega, kus pakume praktikavõimalust meie ettevõttes. Praktikandid saavad kogemusi ja teadmisi reaalsetest olukordadest ning vastutasuks elavdab see hooldekodu klientide igapäeva ning lisab kohale värsket verd. Plaanis on teha ettepanek ka Põlva koolidele oma tunniplaanis kasutada võimalust lasta noortel külastada Suvituse Hooldekodu ning seal
nooruk ja tema perekond vajavad, otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Psühhiaatriline ravi hõlmab nii individuaalset kui perekonnapsühhoteraapilist sekkumist. Vajaduse korral saadetakse ravile vanemad. Ravi kõrval tuleb erilist abi/tähelepanu pöörata ennetustegevusele. Kasulikuks on osutunud mitmesugused vanematele mõeldud infotunnid ja vanemate koolid, kus õpetatakse vanemaks olemist ja räägitakse lapse vajadustest. Lapsenõustamiskeskuste vastava väljaõppe saanud töötaja on valmis toetama laste ja vanemate varajasi vastatstiksuhteid. Vägivalda ennetavad abinõud on ka lastega perekondade majanduslike ja psühhosotsiaalsete tingimuste parandamine ja vanematele eriti stressiseisundis pakutav abi. Miks ohvrid ei pöördu arsti poole? Peamised põhjused, miks ohvrid arsti poole ei pöördu, on ühelt poolt häbi- ja süütunne, et abikaasa/elukaaslane kohtleb oma naist nii julmalt. Ohvril on hirm, et arst hakkab teda juhtunus
sest tegelme valdkonnas, kus peame tegema järledusi lapse oskuste taseme koha käitumise põhjal. Samas aga see ei pruugi näidata veel "sisu" ja tõelist järeldust. *kokkuvõtte tegemine info tuleb lühidal kokku võtta, et teada saada, mis on põhilised arenguvaldkonnad ja kus ta enim abi /toetust vajab. *sekkumisvõimaluste kavandamine. Kuidas õpetaja oma õpetamist ja igapäevast tegevust peaks muutma, et see vastaks lapse vajadustele. *vanemate nõustamine pole mõeldud nõu andmist, vaid rääkiad vanematega läbi , mis tulemustele jõudsite, mida lapse arengutasemest ja edasisest õppimisest arvata ja mida vanemad arvavad ja kas nad on nõus sellega. Kui ei ole nõus, teevad midagi muud, siis hakatase selgitama, nõu andma mis tõenöióliselt võiks juhtuda kui teeme nii või naa. Õpetaja üksinda ei saa otsiustada, mida teha. Vahel ka vanematel on häid mõtteid. *sekkumise otsus
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
............................................................15 2 1. Teeninduskultuur Teeninduskultuuri moodustavad teenindamine, suhtlemine ja ettevõtte väljakujunenud tavad ja iseloom. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist ning see mõjutab inimeste elukvaliteeti. Kvaliteet on suhe nõudmiste ja tegelike saavutuste vahel, erinevus selle vahel, mida me ootame ja mida me saame. Iga klient ootab head teenindamist, kõrget teeninduskultuuri. Kliendi teenindamiskvaliteet oleneb tehnilisest kvaliteedist, tegutsemise kvaliteedist, teistest klientidest ja kaudsetest teguritest. Kogu teeninduskvaliteedi moodustavad oodatud kvaliteet ja kogetav kvaliteet. Ma usun, et teeninduskvaliteet oleneb ka sellest, kui rahul teenindaja oma tööga on. Kui tehakse endale ebameeldivat tööd, on kindlasti kvaliteet halvem, kui meeldivat tööd tehes. Veel oleneb teeninduskvaliteet töötaja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Kätlin Kalev JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ Raamatu analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud
3. Psühhogerontoloogia käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika Ühiskonna seisukohad, inimkäsitlused (heterogeenne, negatiivne soodne) Vanuripoliitika Seadused, toetused, teenused Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi on neid 7 1. Nõustamine 2. Koduteenus 3. Abivahendid 4. Hooldamine perekonnas 5. Hooldamine hoolekande asutuses 6. Rehabilitatsioon 7. Igapäevaste muude teenuste osutamine Seadused peavad käsitlema seoses vanuritega järgmist 1
annaabi.ee 
