Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiindumus, kiindumussuhe, tunnet, rval, vendade, emotsioonid, pädevus, sotsiaalsus, pädevuse, peaasi, berk, lapsevanem, eakaaslaste, koolieelses, tervikuna, turvalise, kiindumussuhte, regulatsioon, täiskasvanueas, toimetulek, kadedus, rase, curling, distsipliini, enesekindlus, ljendada, social, child, development, haridusteaduste, eripedagoogikaLapse eelsoodumused ja suhete varasemad kogemused. Lasteaeda tulles on lapsel olemas võime kontrollida emotsioone ja impulse ning kogemused varasematest suhetest. Selline eelnev pagas võib olla nii soodsate kui ebasoodsate mõjudega. Õpeteajatel on võimalik aidata lapsel saada positiivseid kogemusi ja võimaldada lapsele arendavaid ja harmoonilisi suhteid. Lasteaeda tulles on lapsel olemas üks olulisemaid suhtekogemusi, see on kiindumussuhe vanemaga. See tähendab, et lasteaeda tulles suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanem suhe varem toiminud on-vastavalt oma töömudelile. See mudel aga ei pruugi olla lasteaias kohane. Näiteks võib laps olla harjunud sellega, et vähimagi nõudmise peale tõttavad täiskasvanud tema soove täitma. Keeldumisele ja selgitustele järgneb veel valjuhäälsem nõudmine. Õpeteaja ülesandeks on igal juhul luua õhkkond, kus laps
Lasteaeda tulles on lapsel vaja kohaneda uue keskkonna oludega, peab õppima tundma lasteaia võimalusi ja piiranguid ning tulema toime suhtlemisel õpetajate ja kaaslastega. Positiivne, toetav ja usalduslik kliima lasteaias on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Kaaslastepoolne aktsepteerimine või tõrjumine on olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid. Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on üks väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Tihti on laste hulgas neid, kellega koos olla on keeruline või kes nii väga ei meeldi. Õpetajal tuleb jälgida kuidas sellises olukorras käituda, mil moel mitte just väga meeldiva lapsega suhelda, sest lapsed jälgivad ja õpivad õpetaja käitumisest. Lapsed vajavad, et neile näidataks, kuidas raskemate kaaslastega positiivselt suhelda.
ja harmoonilisi suhteid. Lasteaias on õpetaja ülesandeks luua õhkkond, kus laps tunneb end • turvaliselt, • väärtustatuna, • tähtsana, • tunneb, et ta kuulub sellesse seltskonda, • teab et õpetajat saab usaldada. Laps-õpetaja suhte kvaliteet. Lapsed, kellel on oma õpetajaga positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ning luua nii lasteaias kui ka edaspidi positiivsemaid suhteid eakaaslastega. Suhtlemine ja suhted eakaaslaste grupis. Lapse suhted eakaaslastega arenevad osaliselt sõltumatult suhtest täiskasvanutega. Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ning suhtlemisreegleid. Sotsiaalne ja emotsionaalne kliima. Laps-õpetaja positiivne või usalduseta suhe ja suhtlemine, positiivne või mittekohane suhtlemine ja suhe eakaaslastega loovad lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima. Positiivne ja toetav ning usalduslik kliima on oluline sotsiaalsele arengule.
väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted:
Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada Normaalne sümbioos 2.-5.elukuu Laps hakkab kiindumust välja näitama; tunneb, et on hoidjaga üks ja sama inimene; mina-tunne on kadunud; esimene kiindumus teisesse inimesse; naeratamine tähendab, et tunneb oma hoidja (ema) ära; lapsele jääb meelde, kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida; sellest kujuneb eneseväärikus, mis täiskasvanueas tagab selle, et inimene oskab oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal;
(Soonets 1997) Antud käitumises toimunud muutused võivad olla kahjulikud nii lapsele endale, tema arengule kui ka teistele teda ümbritsevatele inimestele. Shkurkin (2004) väidab, et seksuaalselt väärkoheldud laps kannatab väärkohtlemise nii füüsiliste, emotsionaalsete kui ka hingeliste tagajärgede all. Pikaajaliste tagajärgede hulgas on Finkelhor ja Browne (1986) nimetanud näiteks depressiooni, ennasthävitavat käitumist, ärevust, isoleerituse ja häbimärgistatuse tunnet, madalat enesehinnangut, kalduvust uuesti ohvriks langeda ja sõltuvusainete tarvitamist (Shkurkin 2004). Väärkoheldud lapsed ei pea üldjuhul täiskasvanuid usaldusväärseiks. Vanem, kes on oma last emotsionaalselt, füüsiliselt või seksuaalselt vääriti kohelnud, tekitab lapses tunde, nagu oleks teda reedetud seda nii väärkohtleva vanema kui teiste pereliikmete poolt, kes ei suutnud teda väärkohtlemise eest kaitsta. Usaldamatuse ja reetmise tunded, mis küll algselt
Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile. Õdede/vendadega saab läbi kogeda ka konflikte, mida ei julge sõprade või tuttavatega kogeda, sest just õed ja vennad jäävad igal juhul alles, erinevalt armastus- ja sõprussuhetest, mis võivad katkeda konfliktide tõttu. Nad annavad turvatunde, sest neile on avatud sisemus ning emotsioonid. Õde või vend on olnud lapse juures terve elu ning tunneb teda läbi ja lõhki. Ta on kogenud ja näinud samu asju ning teab reaktsioone. Ta on isik, kelle ees ei pea teesklema ega selgitusi andma. Samuti õpivad lapsed õdedelt- vendadelt sotsiaalset mängu ehk koostööd ja lahendusi. Lapsel, kellel pole olnud head kontakti ühe vanemaga, võib saada tuge õelt või vennalt ning neil tekib tugev side kogu eluks.
suhtes. Seega omandatakse altruistlik käitumine ja prosotsiaalsed hoiakud jäljendades. Kokkuvõtvalt võib märkida, et õppimist mõjutavad kolm faktorit: isiksuse bioloogilised ja psühholoogilised karakteristikud, käitumine ning keskkonnamõjud (Veisson, Veispak, 2005: 35-36). Kui sageli õpetaja ja lapsed mõnd suhtlemis- ja käitumisstiili kasutavad, kui huvitatud ja emotsionaalsed nad on see määrab peamiselt rühma sotsiaalse keskkonna. Lapsed vaatlevad eakaaslaste ja õpetaja käitumist kogu päeva jooksul ja teevad tähelepanekuid, mille põhjal kaaslasi (aga ka õpetajaid) hinnatakse. Nähes õpetajat mõne lapsega lubamatul viisil käitumas võib laps teha valed järeldused ja pidada sellist käitumist õigeks. Lapsed võivad seejärel õpetaja negatiivse käitumise omaks võtta ja samamoodi käituma hakata. Negatiivset käitumist ei pruugita esmapilgul märgata: vali hääl, pidev tagantkiirustamine, lapse
Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine,
e. Isiklikud reeglid, millele vastavalt kujundatakse oma käitumine – Personaalsed reeglid f. Kehtivad hoolimata autoriteedi arvamusest – Moraalireeglid ja prudentsiaalsed reeglid g. Kui autoriteet algatab muutmise, võetakse kasutusse uus reegel – Konventsioonid 5. Võgotski seletas sümbolilist mängu kui – Rekvisiidi identiteedi ajutist asendamist sümboliseeritava objekti identiteedi aspektidega 6. Bowlby väitis, et kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli. See töömudel hõlmab – Uskumusi ja ootusi, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8
et loodetav kasu ületab võimaliku kahju Uurijatel lasub vastutus kuidas minimeerida võimalikku kahjulikku mõju uurimuses osalejatele. • Füüsiline kahju – enamasti selge • Psühholoogiline kahju – keerulisem, vähem ilmne • stressirohke olukord • Tekkivad hirmud (Watson versus Ainsworth?) • Enesehinnangu langus • Võõras inimene küsitleb last • Lastel ebasoovitavate käitumiste avaldamise soodustamine (innustamine) (nt Bobo katse) • 2. Uurija ettevalmistus, pädevus, kvalifikatsioon! – intervjueerija koolitus – Tunneb meetodit, oskab tulemusi analüüsida Eetika standardid laste uurimiseks • 1. mitte-kahjustavad protseduurid – – Uurimuse eesmärgil teadlikult halvemasse olukorda jätmine? • 2. informeeritud nõusolek • 3. vanemate nõusolek- – Kui vanade laste puhul peab küsima? – HEV uuritavad? • 4. täiendav nõusolek • 5. stiimulid – mitte ületada tavapärast määra • 6. petmine – info varjamine või valetamine. – Miks
3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine
Kaye nimetab seda tellinguteks ning võrdleb imikut õpipoisiga, kes õpib ekspertidelt sotsiaalse interaktsiooni ja suhtlemise ametit. · TEMPERAMENT: o Reaktiivne või negatiivne emotsionaalsus : ärritavus, halb tuju, järeleandmatus. o Enesekontroll : järjekindlus, tähelepanu püsivus ja emotsionaalse kontrolll. o Lähenemine/eemaletõmbumine, pärsitus või sotsiaalsus: kalduvus olla ettevaatlik uute olukordade ja inimeste suhtes ning neile läheneda või nende juures eemale tõmbuda. · TEMPERAMENDI DIMENSIOONID THOMASI JA CHESSI UURIMISTÖÖ. o Aktiivsuse tase fõõsislise aktiivsuse määr magamise, söötmise, mängimise, riietumise ajal jne. o Regulaarsus keha funktsioonide regulaarsus magamises ja näljatundmises.
·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiesti alla suruda. Seksuaalne ahistamine – sõltuvate, seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetest tegevustes, mida nad täielikult ei mõista ja mille suhtes ei saa nad anda informaaritud nõusolekut või mis rikuvad perekonna rollide sotsiaalseid tabusid. Eakaaslaste grupid Varajane eakaaslaste kogemus väikelaste gruppides või päevahoius võib edendada neid eakaaslaste oskusi. Näiteks imiteerimist. Vanematele õdedele-vendadele on iseloomulik näidata üles suurt tolerantsust väiksemate suhtes ning nad võivad olla pädevama käitumise tähtsaks eeskujuks. Mõned esmasündinud ilmutavad teatud märke armukadedusest, kui uus õde või vend perre lisandus. Õed-vennad mõjutavad teineteist ka peale lapsepõlve. Näiteks õed õppisid
ärevusele. Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 - varase sõnavara arengu indikaator) Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt. Lapse pilgu suund (7k), lapse tegevus (10k), tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k). Isa roll: kiindumus vanematesse erineb! · Füüsilised müramismängud · Verbaalsed mängud · Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja · Kihistamine isaga ja naeratamine emale · Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt 3. elukuuks). Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta ja võime mälust tahteliselt informatsiooni
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
..................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased......................................................................................... 16 4.4. Vanemate kasvatustüübid..........................................................................17 4.5. Vägivald laste kallal, distsiplineerimine......................................................17 4.6. Emotsioonid................................................................................................ 18 5. MÄNG JA ARENG............................................................................................... 19 6. LAPSE vaimne areng......................................................................................... 20 6.1. Taju............................................................................................................. 20 6.1.1 Nägemistaju......................
..................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja........................
rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemad informatsiooni, mida edasi teha, mis on puudega lapse jaoks kõige parem, milliseid teenuseid on tal õigus saada. Kahtlemata on suur roll ühiskonnal – kuidas aidata ja pakkuda sotsiaalset ja majanduslikku toetust vastavalt vajadustele. (Rästas, 2000.) Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
vabadus, vendlus, võrdsus. Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. (Vaimu)haigeid hakati tunnistama haigetena. Filantropistid 18.sajandi viimasel veerandil. Pedagoogiline suund Lääne-Euroopas. Phileo armastan, anthropos inimene. Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta. Senine haridus on liiga elukauge. On kuus põhiemotsiooni (rõõm, kurbus, üllatus, viha, hirm, vastikus) paljud tunded koosnevad erinevatest emotsioonidest. Emotsioonid vs tunded. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane. Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu. Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise elatada. On peetud Rousseau järgijaks mõlemad pooldasid loomulikkust. Kuid ta ütles, et selleks, et inimesest kasvaks hea inimene peab teda juhendama ja suunama seega on oluline eesmärgipärane
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba
Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut
ja õppimise protsessid. Näiteks on kirjutanud, et "andke mulle tosin tervet imikut ja minu poolt valitud maailma nende üleskasvata... blablabla, oskan kõike teha". Uskus samuti seda, et inimese vasaku- ja paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest, mitte pärilikkusest. (tegelt on pärilik!). Rääkis ka, et lapsi ei tohiks eriti või üldse hellitada, et see rikub nad ära ja teeb emotsionaalselt liga tundlikuks. Parim kiitus on sõnaline tunnustus, mitte emotsioonid. Range tüüp. Kirjutas 1913 nii: "psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mille tõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid mis kõnelevad teadvusest". Teiseks: "Inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest". Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja
annaabi.ee 
