50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hanna-Liisa Hussar
Õppematerjali autor
enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja olulisemaid lähisuhteid inimese arengus ja see kujuneb välja esimese aasta lõpupoole. Varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hoidja poolt pakutud turvatunne. Vanemad on lastele ka identifitseerimise objektiks või mudeliks. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on laps võimeline õppima lihtsalt vaatlemise teel, ilma et ta ise käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed imiteerivad oma vanemaid kõiges: kõnnak, kõnemaneer, zestid ja peegeldavad ka nende väärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist,
Sensoorse kontakti kaudu igapäevatoimingutes õpib laps tajuma tähelepanu läbi tajumustreid. Läbi sensomotoorse kontakti õpib ta organiseerima oma reaktsioone tähelepanule, refleksid muutuvad tahtlikuks käitumiseks/tegevuseks, kogemuseks ja reaktsiooniahelaks. Psühholoogiline kontakti läbi tekib kiindumussuhte areng ning ja sisemise emakuju tekkimine, mis küll sõltub rohkem ema kohal olekust. Olulise sotsiaalse kontakti kaudu õpib laps teada saama oma minast, oskab lahendada sisekonflikte, saab aru mis tema isiklikud vajadused ja sotsiaalsed nõudmised õpib pererolle ja saavutab eneseteadvuse. [CITATION Ryg16 l 1061 ] Järvinen (2013) lisab, et esmase hoolduse kvaliteet mõjutab aju vahendajaainete kaudu stressi talumise võimet; muutused aju vahendajaaines kujundavad kiindumussuhte stiili. Inimene mäletab veel täiskasvanuna, kuidas teda beebina hoiti ja
ei tunta huvi oma laste käekäigu kohta. Sellistest peredest lapsed kasvavad enamjaolt oma päi. Vanemate töötus ei mõju lapsele mitte ainult majanduslike tagajärgede läbi, vaid last mõjutab ka vanemate käitumine ja meeleolud töötuks jäädes, samuti nende omavaheliste suhete halvenemine. Lapsed kes pärinevad lapsepõlvekodu ebasoodsast olukorrast, on lasteaeda tulekuks halvemini ette valmistatud. Neil on raskusi õppimise ja kohanemisega. Emotsionaalse ja sotsiaalse kasvatuse puudujääkidest tulenevad suhtlemisraskused takistavad paremate suhete loomist teiste laste ja õpetajatega. Kui pere elab alla oma toimetulekupiiri, siis laste põhilised vajadused jäävad täielikult rahuldamata. Vaesus mõjutab laste kognitiivset, sotsiaalemotsionaalset arengut, akadeemilist edukust ja anded võivad jääda arendamata. On ka oht, et riskirühma sattunud pered toodavad samuti uusi riskirühmi. Põhiliselt vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid ja eakad
Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega
seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed). Põhiseadus ja perekonnaseadus: pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel (st ka vanavanaema ja lapselaps)
vastupidiselt; oluline on lastel lubada teha asju ja julgustada neid - saavad õppetunne ja õpivad paremini 4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus 5. identiteet või rollisegadus noorukiiga Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks 6
põhjuseid, miks käituvad lapsed vääriti. Teise teooriana võib esile tuua keskkonnateooria, mis rõhutab sotsiaalsete tingimuste ja väärtuste domineerivat rolli väärkohtlemise põhjustamisel või soosimisel (Daro, 1995). Keskkondlike tegurite seletus ühendab endas nii sotsioloogilist, keskkonnastressi kui ka kultuurilist lähenemist, mis oma sisult osaliselt kattuvad. Sotsioloogiline teooria näeb probleemi lapse ja vanema, samuti perekonna ja sotsiaalse konteksti vahelises interaktsioonis (Freeman, 1979). Elu stressirohketes oludes, nagu vaesuses, tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, ebanormaalsetes elamistingimustes ja vägivaldses keskkonnas soosib vanemate jõhkrat ja ebaadekvaatset käitumist oma laste suhtes ning pärsib nende võimalusi laste eest normaalselt hoolitseda. Kultuuriline lähenemine väidab, et normid ja hoiakud ühiskonnas andestavad kergesti või kohati isegi soosivad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid