Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas (0)

1 Hindamata
Punktid

ESSEE



TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Eripedagoogika valdkond Hanna-Liisa Hussar SOTSIAALSE KOMPETENTSUSE KUJUNDAMINE KOOLIEELSES EAS Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2021


Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi üks element, mis mõjutab seda, kui oluliseks peetakse teisi inimesi ja seltskonnaelu tervikuna ning kas sõpru eelistatakse üksindusele või vastupidi. Sotsiaalne kompetentsus viitab sellele, kas inimene suudab toime tulla teiste inimestega. Oluline on analüüsioskus, võime mõista teiste inimeste tundeid ning oskus lahendada probleeme rahulikult ning valmidus teha kompromisse. Sotsiaalsete oskuste arendamine juba koolieelses eas on lapse eduka hakkamasaamise võti ka koolikeskkonnas ning aitab ennetada sotsiaalsest ebakompetentsusest tulenevaid tõsisemaid probleeme. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Sotsiaalsete oskuste õppimine on pikk protsess ning esimesed sotsiaalsed oskused omandab laps oma vanemate mõjuväljas, seega perekond on beebi kõige varajasem sotsiaalne keskkond. Perekond on laste esimene sotsialiseerumiskeskkond, kus lapsed omandavad häid või puudulikke sotsiaalseid oskusi. Materiaalse ja emotsionaalse kindlustunde loomise kõrval ongi perekonna kõige olulisem funktsioon sotsialiseerimise funktsioon – vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Sotsiaalsest keskkonnast tervikuna sõltub lapse mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. See on kompleksne keskkond, milles mitmed toimuvad protsessid omavad lastele otsest mõju, kas hõlbustades või pärssides laste sotsiaalset kompetentsust ja suhteid eakaaslastega. Vanema–lapse suhe võib tähendada heade sotsiaalsete oskuste ja väärtuste edasiandmist samas võib see väljenduda ka lapse antisotsiaalse käitumisena. (Keltikangas – Järvinen, 2011) Sotsiaasete oskuste areng saab alguse imiku elu teisel poolel, kui tal tekib emotsionaalne side ehk kiindumussuhe enda ja oma hooldaja vahel. Kiindumussuhe ja lähedust otsiv käitumine soodustavad imiku põhilise enesekindluse ja usalduse tunde kujunemist, mis toetab imiku ellujäämist ja kohanemisvõimet keskkonnaga. Turvalise kiindumussuhte käigus rajab laps nii mina-tunnet kui ka käsitlust sellest, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad. Mina- tunde arengust johtuvad enesekontroll ning emotsioonide regulatsioon , mis omakorda kujunevad sotsiaalse kompetentsuse elementideks. (Bell jt, 1985). Tavapäraselt kujuneb lastel kiindumussuhete hierarhia, seejuures on kiindumussuhe peamise hoolitsejaga (enamasti ema) lapse jaoks kõige olulisem. Lapsevanema võime oma lapsele pakkuda turvalist suhet sõltub sellest, milline oli tema kiindumussuhe oma vanemaga ning milline on tema isiksus ja psüühiline tervis. Varajane kiindumus võib olla


oluline hilisema sotsiaalse suhtlemise pädevuse ja võib-olla ka võime jaoks täiskasvanueas lähisuhteid luua. (Peaasi, 2020) Sotsiaalse käitumise põhireeglid õpitakse justkui iseenesest tavalises argipäevas peresiseste rutiinide käigus. Õdede-vendade roll lapse sotsiaalsete oskuste omandamises on suur. Lapse emotsionaalsele tasakaalule on oluline, et ta õpiks vanemate kiindumust oma õdede- vendadega jagama. Pereringis õpitud emotsioonidega toimetulek aitab last, kuidas nende tunnetega (pettumus, kadedus ja muud negatiivsed emotsioonid) täiskasvanueas toime tulla. Õdede-vendade vaheline kadedus on üks esimesi negatiivsete emotsioonidega toimetuleku harjutamiseks. Õdede-vendade keskel õpib laps ka seda, et erinevad sotsiaalsed situatsioonid eeldavad erinevaid reegleid ja et isegi ühte ja sama normi tuleb erinevates suhtlusolukordades pisut kohandada. Ühe pere laste ühised kogemused loovad sotsiaalsete oskuste harjutamisele suurepärase aluse. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Vale kasvatusstiil samuti mõjutab lapse sotsiaalset kompetentsust. On vanemad, keda nimetatakse curling-vanemateks, kes soovivad, et nende laps oleks vahetpidamata õnnelik, mistõttu üritakse lapse elu muuta võimalikult lihtsaks, et vältida pettumuse valmistamist. Vale kasvatus võib kujundada isekaid, ennasttäis ning sotsiaalselt võimetuid inimesi. Curling-vanemad õpetavad oma lastele, et paha tuju on tõhus sihilepääsemiseks või manipuleerimiseks. Vanemana on oluline lapsega suhelda ning talle selgitada, miks on talle miski keelatud ning “ei” ütlemine ei ole tingitud kiusust või pahast tujust, vaid selle taga on soov tagada lapsele parimat. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Kuna perekond on sotsiaalse arengu esmane keskkond, on mitmeid viise, kuidas perekondlikud suhtlusmustrid võivad aidata või takistada laste sotsiaalse pädevuse arengut. Mõned uurijad on oletanud, et sotsiaalse pädevuse algeid võib otsida imikueas, vanema ja lapse kiindumussuhte kvaliteedis. Uuringud on näidanud, et imikud, kelle vanemad reageerivad stressile järjekindlalt ja tundetult, on vähem ärrituvad, vähem murelikud ja paremini emotsionaalselt reguleeritud. Seevastu vanemad, kes on ebajärjekindlad ja imikute signaalide suhtes tundetud, siis nende lapsed tõenäolisemalt ärevamad ning neid on raskem rahustada. Need lapsed võivad õppida nii oma vanemate tundetust modelleerima. Peredes, kus vanemad on äärmiselt nõudlikud ja kasutavad ebajärjekindlaid, karme ja karistavaid distsipliinistrateegiaid, iseloomustavad perekondlikke suhtlusmustreid sageli konfliktid ning lastel esineb sageli


käitumisprobleeme. Kui lapsed üldistavad kodus õpitud agressiivset ja vastandlikku käitumist eakaaslastega suhtlemisel, hoiavad teised lapsed nendest eemale. Agressiivne käitumisel on seos karmi, ebajärjekindla distsipliini ja kaaslaste tagasilükkamise vahel. (Berk, 2013) Vale kasvatusstill on üks aspekt, mis mõjutab lapse sotsiaalset kompetentsust, teine aspekt, mis takistab lapse sotsiaalset arengut on ka perekonna sisesed pinged. Väga palju esineb ka perekondi, mis ei funktsioneeri õigesti. Düsfunktsionaalsed pered ei suuda tavaliselt oma liikmete olulisi vajadusi rahuldada. Düsfunktsionaalses peres elamine võib tekitada lapse jaoks mitmeid probleeme. Düsfunktsionaalse pere laps võib silmitsi seista: käitumisprobleemidega, õpiraskused, impulsiivsus, eneseregulatsiooni probleemid, kiindumishäire, madal enesekindlus või enesehinnang, raskused sõprussuhete või muude suhete säilitamisel, abstraktse mõtlemise defitsiit ja ebaküps väärtussüsteem. (Berk, 2013) Lapsevanem saab teha mitmeid samme lapse sotsiaal kompetentsuse arendamiseks. Vanem saab muuta lapse kasvukeskkond turvaliseks ja toetavaks, et laps kogeks hoolimist. Lapsevanemal tuleb samuti arvestada kindlasti lapse isikupäraga. Tuleb jälgida last, et ta märkaks tema tunnete muutumist ja väsimust. Täiskasvanu reguleerib lapse tundeid, äratab positiivseid emotsioone ning leevendab negatiivseid. Selle tulemusena muutub laps iseseisvamaks, hakates oma tundeid ise reguleerima. Lapsel tuleb lasta kogeda positiivseid tundeid, rõõmu ja mõistmist. Samuti tuleb õpetada last oma tunnetest rääkima, nii positiivsetest kui negatiivsetest. Täiskasvanul tuleb aidata lapsel erinevatest tunnetest aru saada, neid väljendada ja neid tundeid valitsema ning ta peaks küsima lapselt häid küsimusi, mis näitavad hoolimist tema arvamustest. Vanem peab võimaldama lapsel kogeda avatust, kaastundlikkust ning austust teiste suhtes. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Sotsiaalselt oskuslikud lapsed seisavad suurema tõenäosusega enda eest, paluvad abi teistelt täiskasvanutelt, väljendavad oma vajadusi, tundeid ja huvisid asjakohaselt ja selgelt ning loovad sidet teistega. Kui lapsed oskavad oma vajadusi ja soove selgelt väljendada, saame paremini aru, kuidas nende vajadusi rahuldada. Täiskasvanutel on ka lihtsam hoolitseda laste eest, kes suudavad kuulata ja järgida juhiseid,lahendada probleeme ja küsida abi, mitte tegeleda probleemse käitumisega. Sotsiaalne ja emotsionaalne pädevus toob kaasa ka positiivsemad täiskasvanu-lapse suhted ja positiivsemad eakaaslaste suhted. Just nende positiivsete suhete kaudu õpivad lapsed kõige paremini. (Boyd jt, 2005)


Kasutatud kirjandus Bell, N. J., Avery, A. W., Jenkins, D., Feld, J., & Schoenrock, C. J. (1985). Family
relationships and social competence during late adolescence. Journal of youth and
Adolescence, 14, 109-119 Berk, L. E. (2013). Child development (9th ed.). Upper Saddle River, NJ: Pearson
Education Inc. Boyd, J., Barnett, W. S., Bodrova, E., Leong, D. J., & Gomby, D. (2005). Promoting
children’s social and emotional development through preschool education. 
Preschool
Policy Brief, March 2005, 1-20. Keltikangas – Järvinen, L. (2011). Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused. Tallinn: Koolibri. Keltikangas – Järvinen, L. (2013). Väikelapse sotsiaalsus. Tallinn: Koolibri. Peaasi . (2020). Kiindumussuhe. Vaadatud:https://peaasi.ee/kiindumussuhe/
Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas #1 Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas #2 Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas #3 Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas #4 Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hanna-Liisa Hussar Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sotsiaalsete oskuste areng
14
docx

Sotsiaalsete oskuste areng

enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja olulisemaid lähisuhteid inimese arengus ja see kujuneb välja esimese aasta lõpupoole. Varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hoidja poolt pakutud turvatunne. Vanemad on lastele ka identifitseerimise objektiks või mudeliks. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on laps võimeline õppima lihtsalt vaatlemise teel, ilma et ta ise käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed imiteerivad oma vanemaid kõiges: kõnnak, kõnemaneer, zestid ja peegeldavad ka nende väärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist,

Sotsiaalpedagoogika
Kursusetöö
20
docx

Kursusetöö

Sensoorse kontakti kaudu igapäevatoimingutes õpib laps tajuma tähelepanu läbi tajumustreid. Läbi sensomotoorse kontakti õpib ta organiseerima oma reaktsioone tähelepanule, refleksid muutuvad tahtlikuks käitumiseks/tegevuseks, kogemuseks ja reaktsiooniahelaks. Psühholoogiline kontakti läbi tekib kiindumussuhte areng ning ja sisemise emakuju tekkimine, mis küll sõltub rohkem ema kohal olekust. Olulise sotsiaalse kontakti kaudu õpib laps teada saama oma minast, oskab lahendada sisekonflikte, saab aru mis tema isiklikud vajadused ja sotsiaalsed nõudmised õpib pererolle ja saavutab eneseteadvuse. [CITATION Ryg16 l 1061 ] Järvinen (2013) lisab, et esmase hoolduse kvaliteet mõjutab aju vahendajaainete kaudu stressi talumise võimet; muutused aju vahendajaaines kujundavad kiindumussuhte stiili. Inimene mäletab veel täiskasvanuna, kuidas teda beebina hoiti ja

Kategoriseerimata
Raskustega pered
18
doc

Raskustega pered

ei tunta huvi oma laste käekäigu kohta. Sellistest peredest lapsed kasvavad enamjaolt oma päi. Vanemate töötus ei mõju lapsele mitte ainult majanduslike tagajärgede läbi, vaid last mõjutab ka vanemate käitumine ja meeleolud töötuks jäädes, samuti nende omavaheliste suhete halvenemine. Lapsed kes pärinevad lapsepõlvekodu ebasoodsast olukorrast, on lasteaeda tulekuks halvemini ette valmistatud. Neil on raskusi õppimise ja kohanemisega. Emotsionaalse ja sotsiaalse kasvatuse puudujääkidest tulenevad suhtlemisraskused takistavad paremate suhete loomist teiste laste ja õpetajatega. Kui pere elab alla oma toimetulekupiiri, siis laste põhilised vajadused jäävad täielikult rahuldamata. Vaesus mõjutab laste kognitiivset, sotsiaalemotsionaalset arengut, akadeemilist edukust ja anded võivad jääda arendamata. On ka oht, et riskirühma sattunud pered toodavad samuti uusi riskirühmi. Põhiliselt vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid ja eakad

Pedagoogika
Lapse sotsiaalsete oskuste areng
22
doc

Lapse sotsiaalsete oskuste areng?

Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega

Alushariduse pedagoog
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

 seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed). Põhiseadus ja perekonnaseadus: pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel (st ka vanavanaema ja lapselaps)

Perekonnaõpetus
Arengupsühholoogia
70
docx

Arengupsühholoogia

vastupidiselt; oluline on lastel lubada teha asju ja julgustada neid - saavad õppetunne ja õpivad paremini 4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat  Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus 5. identiteet või rollisegadus noorukiiga  Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks 6

Psühholoogia
Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus
14
docx

Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus

põhjuseid, miks käituvad lapsed vääriti. Teise teooriana võib esile tuua keskkonnateooria, mis rõhutab sotsiaalsete tingimuste ja väärtuste domineerivat rolli väärkohtlemise põhjustamisel või soosimisel (Daro, 1995). Keskkondlike tegurite seletus ühendab endas nii sotsioloogilist, keskkonnastressi kui ka kultuurilist lähenemist, mis oma sisult osaliselt kattuvad. Sotsioloogiline teooria näeb probleemi lapse ja vanema, samuti perekonna ja sotsiaalse konteksti vahelises interaktsioonis (Freeman, 1979). Elu stressirohketes oludes, nagu vaesuses, tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, ebanormaalsetes elamistingimustes ja vägivaldses keskkonnas soosib vanemate jõhkrat ja ebaadekvaatset käitumist oma laste suhtes ning pärsib nende võimalusi laste eest normaalselt hoolitseda. Kultuuriline lähenemine väidab, et normid ja hoiakud ühiskonnas andestavad kergesti või kohati isegi soosivad

Pedagoogika
Armukadedad lapsed
11
doc

Armukadedad lapsed

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis

Psüholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun