Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elad, enesehinnang, karda, tõrjutud, paratamatus, olend, iseloomuga, mistõttu, kuuluvuse, peituvad, teistsugused, eakaaslaste, puudest, omaksed, lähedased, peabki, viimased, õnnetu, ratastooli, toolis, hullu, osutub, kahtlemata, tõusta, eluisu, jõuetus, hilisemad, pöördumatud, kollektiivis, pikaks, kanduvad, üksindus, targem, loobuda, ainulaadsedKui mõnel lapsel on sellega raskusi, siis suure tõenäosusega on probleemid ka hilisemas eas. Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad.
MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte................................................................................................15
Eesti ei ole nii rikas, et piirduda viletsa õppega ja pidada ülal kümneid tuhandeid vaeseid.” ( Vooglaid Ü. Maaleht) Nii nagu põhjuseid on ka vaesuse tagajärgi erinevaid : võõrandumine ühiskonnast; madal enesehinnang; tervise halvenemine; kodutus; vaesuslõks; kalduvus kuritegevusele. Vaesuse tagajärjel inimesed võõranduvad ühiskonnast, selle põhjustab vaesusega kaasnev madal enesehinnang. Madala enesehinnangu põhjustajaks on halb elukvaliteet, suutmatus tänapäevases tarbimisühiskonnas olla võrdväärne, millega kaasnebki sotsiaalne tõrjutus. Suutmatus elukvaliteeti tööga parandada mõjutab kaldumist kuritegevusele, millega omakorda kaasnevad erinevad sõltuvused. See on nagu nõiaring, millest välja saada on raske. Vaesusest tingituna Eestis kodutute arv kasvab, kodu kaotus mõjub väga raskelt
sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2. varjatud huvide teadvustamine, konflikti esilekerkimine 3. konflikti kulgemine Konflikt ja stabiilsus on orgaaniliselt seotud ja omased mistahes ühiskonnale. Ühiskond taotleb stabiilsust, mistõttu konfliktid tuleb stabiilsuseks kujundada: 1. konflikti teadvustamine ja artikuleerimine 2. seadusliku kanali loomine konflikti reguleerimiseks 3. konflikti kanaliseerimine ja organiseerimine K avastatav suhtelise stabiilsuse taustal. Stabiilsus püsib kui kanaliseeritud konfliktide süsteem, milles valitseb tasakaal. Esineb ajutisi ja püsivaid konflikte. Konfliktid esinevad · Rollikonfliktidena · Eritüübilistes sotsiaalsetes rühmades
6.aprill.2018 Moraalne areng Tähtsaks arenguliseks ülesandeks on õppida vahet tegema õigel ja valel, heal ja halval. Moraalne areng puudutab reeglite ja kokkulepete õppimist, mida indiviid peab tegema interaktsioonis teistega. Moraalsusel on kolm aspekti: 1. Moraalne otsustamine – kuidas indiviidid mõtlevad eetilisest käitumisest ehk kognitiivne komponent 2. Moraalne enesehinnang – kuidas indiviid tunneb ennast käsitledes moraaliküsimusi ehk afektiivne/emotsionaalne komponent 3. Moraalne käitumine – kuidas indiviid käitub, kui puudub kokku moraalidilemmadega ehk käitumuslik komponent Moraalsust võib vaadelda mitmetelt tasanditelt lähtuvalt: a) Moraalsust tagavad ühiskonna sots.institutsioonid, mis kehtestavad inimkäitumise jaoks reeglid b) Moraalsuse juured on inimsuhetes, millel on kolm komponenti:
töötada ja sotsiaalselt suhelda, • tema tegevused on põhiliselt stabiilsed, suudab kasutada enesevalitsemise vahendeid saamaks hakkama isiklike eluprobleemidega. Vaimset tervist mõjutavad: • Sotsiaal-majanduslikud põhjused • Sotsiaalne tugi ja suhted • Individuaalsed tegurid • Kultuuriga seotud väärtushinnangud • Keskkondlikud mõjurid • Ühiskondlikud struktuurid ja vahendid Vaimset tervist kaitsvad tegurid: • Psühhosotsiaalsed, elu- ja toimetulekuoskused; kõrge enesehinnang ja autonoomsus. • Sotsiaalne toetus negatiivsete elusündmuste korral; enseabigrupid; keegi, kellega saab rääkida. • Ligipääs ressurssidele ja vaimset heaolu toetavatele teenustele, võimalused kehaliseks, loominguliseks ja uurimis- /õppetegevuseks. Vaimse tervise riskitegurid: • Negatiivsete elusündmuste ja –kogemuste sagedus ja mõju – kuritarvitused, suhete katkemine, pikaaegne haigus või puude kujunemine •Sotsiaalne isolatsioon ja kõrvalejäetus.
sellised noored agresiivsed teiste suhtes ning tekitavad ebaturvalise keskkonna noortekeskuses. Mõnuainete tarvitamisega kaasneb sõltuvuse tekkimine, õpivõimekuse langus, klassikordamine ja muud probleemid. Ka lapsevanemate alkoholi või narkootikumide tarbimine mõjutab lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist. Sageli kannatavad sellistes peredes kasvavad lapsed majandusliku 8 puudust. Sellega kaasneb tõrjutus koolis ja neil on madal enesehinnang. Sageli puudub neil vanemlik toetus ja nad on hoolitsuseta. Ühelt poolt oodatakse neilt edukaid õpitulemusi, kuid teiselt poolt puudub neil selle jaoks soodne elukeskkond. Mõningad probleemid avalduvad noortel läbi vägivaldse käitumise. Lõhutakse õppevahendeid, aknaid, mööblit. Kiusatakse endast nooremaid ja nõrgemaid, piinatakse koduloomi. Seda võib põhjustada vägivaldne või alandav käitumine tema vastu, mida ta elab välja nõrgemate peal
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................................
olemuselt sotsiaalpedagoogika. Rõhutas kollektiivset aspekti. Ütles, et tuleb luua mudel ja seda kasutada edaspidiseks. Ütles: sotsiaalpedagoogika ülesanne on kehtestada sotsiaalse arengu seadus, mis oleks pidevas kriitilises suhtes kõikide ette antud sotsiaalsete kontekstidega... ja mis viiks lähemale ideaalsele haridusele ja kogukonnale. J.Dewey (1859-1952). Ameerika filosoof ja pedagoog. Progressiivse pedagoogika esindaja omane on tegutsemine. Inimene on tegutsev olend. Õppimine on kollektiivne protsess. Tõi välja sotsiaalseid probleeme et need ei sõltu inimesest, vaid on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused. Tema järgi: sisaldas kasvatusteooria sotsiaalseid ja pedagoogilisi ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi. Rudolf Steiner (1861-1925). Waldorfteooria looja. Austria kasvatusteadlane. Vaimuteaduse
● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest.
Kooliaastate keskpaigaks muutub väga ilmseks laste gruppide sooline segregatsioon. Tegelikult kalduvad lapsed valima samast soost partnereid juba eelkoolis, kuid mitte ainult: tavaliselt on ligikaudu kaks kolmandikku partneri valikutest sama soo kasuks, kuigi seda mõjutavad sellised tegurid, nagu näiteks klassi suurus, kasutada olevad mänguasjad ning õpetaja roll. Uurimused on leidnud, et tõrjutud lapsed erinesid oma käitumises raskestikohanduvate viiside poolest. Leiti tõrjutud lapsed on sageli ebaausad, impulsiivsed ja mitte eriti koostööaltid. Aga oli ka neid kes olid nö tõrjutud-allahetilikud lapsed, kes olid häbelikud. Paljud teadlased arvavad, et tõrjutud-agressiivsetel lastel on puudu sotsiaalsete oskustekomponentidest. Populaarsetel lastel on hea suhtlemisoskus, nad ei ole agressiivsed ega endasse tõmbunud
b) Aupaklikkuse vajadus – vajadus austada autoriteete, anda teistele järele. Saada teistelt positiivset tagasisiset. c) Korravajadus – vajadus korra ja plaanipärasuse järele, kord asjades ja tegemistes (sunnivad koristama). d) Väljapaistmise vajadus - vajadus silma paista; rääkida teravmeelselt, rääkida endast, olla tähelepanu keskpunktis. e) Sõltumatuse vajadus – vajadus iseseisvuse järele, vajadus olla otsustamises sõltumatu. f) Kuuluvuse vajadus – ühinemise vajadus, vajadus sõpruse järele, vajadus koos teistega tegutseda g) Domineerimise vajadus – suunata, juhtida, mõjutada teisi, vajadus olla lidier, kontrollide teiste tegevust. h) Vajadus muutuste järele – vajadus teha uusi ja erinevaid asju, vajadus muuta ja muutuda. i) Teiste mõtlemise vajadus - analüüsida teiste motiive, kuidas nad enndast tunnevad. j) Teiste aitamise vajadus – hoolitsus, vajadus aidata ja toetada
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva
rakkudest, mis omakorda koosnevad aatomitest, mille moodustavad veelgi väiksemad osakesed. Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad, aga ka bioloogiliste süsteemide kohta. Süsteemiteooria: Pincus ja Minahan (1973) esitavad sotsiaaltöö suuna, mis otseselt rakendab süsteemiteooria ideid. Nende lähenemisviisi aluseks on printsiip, et inimeste rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest, mistõttu sotsiaaltöö peab tegelema selliste süsteemidega. Inimesi võivad aidata kolme liiki süsteemid: ● mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid, nagu perekond, sõbrad, postiljon või kaastöölised ● formaalsed süsteemid, nagu kogukonnagrupid või ametiühingud ● ühiskonna poolt loodud süsteemid, nagu haiglad või koolid Probleemsed inimesed pole ehk võimelised kasutama abisüsteeme, sest:
thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks vajab tõstmist ka enesehinnang. Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul. 4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM) Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi
kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam. Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub vastavalt elus ette tulevatele sündmustele (ebaõnnestumised, nurjunud lähusuhted). Kui inimesel on kõrge enesehinnang, on tal kõrgem enesekindlus, parem tervis ja
Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilisedvajadused: eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde, sellele omakorda armastuseja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu on paigutatud eneseteostuse vajadus, mis väidetavalt hakkab inimese puhul tööle allessiis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. Rahuldamata vajadused toovad kaasa vaesuse, mis avaldub nii näljas, haigustes, töövõimetuses ja tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, moraalses allakäigus, enesehinnangu languses ning selle kadumises. Kuskil pole sõnaksetki mainitud tervisest ja sellest kui võimalikust heaolu allikast.
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
o Raskus numbrireas loendamisel o Vähene võime kujutada objekte ette arvuruumis Mälu ühikud kujundid, mõisted, kategooriad, stsenaariumid ja skeemid on indiviidi organiseeritud tähenduslikud konstruktsioonid Mälu arengus on olulised järgmised kolm protsessi: o Kodeerimisel saab meelde jätta nii detailset infot kui üldisemat muljet. Lapsed jätavad meelde ennekõike just detaile ja vähem üldist olukorra kokkuvõtet, mistõttu on ootuspärane, et nad unustavad rohkem o Säilitamise kohta on leitud, et alla 6-aastased lapsed on peale uuritavat sündmust ja enne meenutamist toimuva poolt oluliselt mõjutatavamad kui vanemad lapsed. o Ammutamise puhul suudavad juba eelkoolilapsed lahtiste küsimuste peale meenutada täpset ja olulist informatsiooni, ent seda meenub vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt
Laps ei taha kuulata süüdistusi teise vanema aadressil. Laps ei taha olla sõnumikandja vanemate vahel Kui vanemad on emotsionaalselt katki, võivad lapsega sellel ajal tegeleda sõbrad-tuttavad. Lapsel on raske kameeleoni kombel oma isiksust muuta, et sobituda nii ema kui isa keskkonda. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 1.5 Soovitusi lahutavale lapsevanemale: Kuula last ja aita tal oma tunnetega toime tulla. Ära karda lapse küsimusi, vaid selgita ausalt. Püüa leida kompromisse teise lapsevanemaga ja ära tülitse lapse kuuldes kasvatuspõhimõtete pärast. Kinnita lapsele, et mis ka ei juhtuks, armastavad mõlemad vanemad teda ikkagi tingimusteta. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 2. LEIN Lapsevanema surm mõjutab lapsi väga, sest nad ei kaota mitte ainult inimest, kes neid armastab ja
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
liikumisvaegus • intellektuaalne tegevus • tugevam toitumine • arstiabi paranemine => AKTSELERATSIOON => organismi nõrgenemine • Mõju sõltub: 1. Kui palju varem või hiljem küpseb? 2. Kuidas ise suhtub neisse muutustesse ? 3. Kuidas suhtuvad ümbritsevad inimesed? 4. Kummast soost? POISID: PLUSSID • Varaküpsed: • Vabam, meeldivam • Sportlasena edukam • Enesekindlam, iseseisvam • Enesehinnang positiivsem • Sotsiaalsetessuhetes edukam • Liidripositsioon • Ekstrovertsus • Enesekontroll parem • Kaaslaste poolt hinnatum • Isiksus stabiilsem, harmoonilisem ka TK-na • Hilisküpsed: • Lapsepõlv kestab kauem • Muusika, akadeemilised saavutused • Pole sotsiaalset survet, ebareaalseid ootusi MIINUSED: • Varaküpsed: • Ebareaalsed ootused - vastuolu füüsilise ja psüühilise arengu vahel • Vähe aega
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
- Demograafilised muutujaid ka väärtused, isiksuseomadused ja elustiilid - Kommunikatsiooni kanal - Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama
Miks on oluline vahet teha? On oluline mõista, et kaasasündinud bioloogilise sooga ei kaasne automaatselt kindlaid käitumismalle, reegleid. Loodus ei määra naise ja mehe rolli. Rollid on pidevalt ümberdefineeritavad, sotsiaalse dialoogi tulemus. Ei ole sünnihetkel määratud. 28. Soolise ebav>rduse p>hjused ja tagajSrjed Kuidas seletada meessoo domineerimise universaalset printsiipi? Ei eksisteeri sünnipäraseid omadusi, mille pärast oleks ebavõrdsus õigustatud. Seega peituvad põhjused ühiskonnakorralduses. Ajalooliselt välja kujunenud tööjaotus, mis põhineb sellel, et naised kannavad ja sünnitavad lapsi. Naised keskenduvad rohkem majapidamisele ja mees tegutseb väljaspool kodu. See oli õigustatud siis, kui puudusid pereplaneerimise vahendid ning naine ise ei saanud oma laste arvu ja saamise aega reguleerida. Tänapäeval - erinevate rasestumisvastaste vahendite kasutuselevõtt võimaldab laste arvu, samuti nende sündimise aega teadlikult planeerida
mõttega. Ükskõik millised sümptomid ka ei oleks, depressioon erineb tavalisest kurbusest, ta tungib igapäevaellu, segab teie võimet töötada, õppida, süüa, magada ja lõbutseda. Abituse tunne, lootusetus ja väärtusetus saadab inimest pidevalt. Depressioon on ajas süvenev mitmeteguriline protsess ning pärilikkus ja isikuomadused võivad soodustada haigust. Mõned haigused omavad erilisi meditsiinilisi põhjusi, mistõttu on neid suhteliselt lihtne ravida. Kui teil on diabeet on vaja süstida insuliini, kui teil on pimesoolepõletik, on olemas kirurgia. Depressioon on kompleksne haigus. See ei ole ainult keemiline tasakaaluhäire ajus, seda ei saa ravida ainult ravimite abil. Kliiniline depressioon on tavalisest kurvameelsusest piinavam, kestab kauem ja segab inimese igapäevaelu. Depressioon kujutab endast sündroomi, mis on seotud probleemidega inimese käitumises, mõtlemises, inimestevahelistes
autism, õppimisprobleemid jne). Kõne arengu kiirus on tavaliselt väga oluline, ennustab hästi edaspidist kõnearengut. 2- aastased on sageli uurijate lemmikprojektid, üsna hea ennustada, mis edaspidi saab, kui siis on probleeme on üsna tõenäoline, et probleeme on ka edaspidi (nt halvem mälu, suhtlemisprobleemid jne). Sageli on sellistel lastel probleeme teiste lastega suhtlemisel, 6 võivad olla eiratud, tõrjutud ja kiusamise ohvrid. Varajane rehabilatsioon on alati edukam kui hiline. Mida uuritakse? Teaduslikus uurimistöös Kliinilises praktikas (keele omandamise hilinemise märk arenguprobleemist: kas kuulmis-, üldised õppimis- või autismiga seotud probleemid) Lapsepsühholoogi igapäevased tööd, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2.eluaastal mõõdetuna), kuid ka
Kujunemine mina- konseptsioon kujuneb indiviidi sotsiaalsete suhete ja teiste inimeste reaktsioonide üle muretsemise tulemusel. Tingimused : 1) Teiste inimeste positiivne tagasiside. 2) Kuidas me ise endast mõtleme, enesetunnustus. 3) Olulised on ka sotsiaalsed võrdlused ja tagasiside. 13) Milles nägi C. Rogers võimalust madala enesehinnangu parandamiseks? Rogers väitis, et tingimuslikust positiivsest suhtumisest tulenev madal enesehinnang on parandatav raviviga, mis tagab tingimusteta positiivse suhtumise, mille on saanud teised inimesed. See annab patsientidele vajaliku turvatund, mis lubab neil hakata ennast uurima ja oma eneseaktualisatsiooni vajadust väljendama. Kuna need inimesed on heakskiidu otsimisel üsna vilunud, on tähtis, et selline teraapia oleks mittedirektiivne ehk siis terapeut ei tohi kliendile osutada, kuidas toimida, sest muidu
iseendast sh oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest *sotsiaalne identiteet kui inimese.....nägemus oma sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (Valk,2003.) Noorukiea küsimusega tuleb küsimuse alla personaalne ident, võimaldavad oma mina suhetda ja vaadelda iseenast tervikuna. Koos kolme rolliga ühiskonnas. Mitteakadeemilise enesehinnangu puhul on sotsiaalse ja minu välimise enesehinnanguga tegemist. Noorukiea alguseks on olemas inimesel üldine enesehinnang, mis kujuneb välja spetsi enesehinnanhgutest akadeemilisest ja mitteakateem(sots ja minu välimus ) . Üldine enesehinnang on olemas, üldine konseptsioon selle kohta kes ma olen vastus on olemas. Üldine dentesnt noorukieas on see et üldine enesehinnang hakkab noorukil tõusma noorukiea jooksul. See mis muutub noorukieas seoses minu minaga, on see et mina mis tahes aspektid (akad või mitteaka) muutuvad abstraktsemateks, oskab mõelda abstra minaga seoses.
annaabi.ee 
