Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne taju. Isikutaju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enesehinnang, rollikäitumine, isikutaju, iseennast, järeldamine, motiive, valivus, terviklikkus, intelligentsus, motivatsioon, karikas, profiil, ettekujutus, tausta, otseses, hindavad, tajuja, hinnangud, armastada, armastatud, andestada, loovus, sõltumatus, täitja, kuuluvuse, jalakäija, ladus, kindlus, situatsioonides, murdma, piiresuudad seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine : · Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. · Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne Hea suhtlemisoskus eeldab:
huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks
thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib). Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne. Hea suhtlemisoskus eeldab:
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. sotsiaalsed suhte - p�
ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas
varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. · Taju on mõtestatud protsess. Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Taju valivus · Ümbritsevatest stiimulitest valitakse fookusesse võtmiseks välja väga väike hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid.
7 Tava moraali ja väärtusega 8 Rituaal regulaarselt. Hälb: kinnitamiseks -innovatsioon Anoomia Normide konflikt ÜK eesmärg. pole võimalik Üldtunnustatud vahenditega Solid. langus. Sotsiaalne kontroll- sanktsioonid Formaalsed + 3 - 8 Mittef. tugevam mõju P:7, N 6: mõjub ootusena Sots.kontrolli ajal. Areng T.seelne ÜK–eristamine Tööstuslik hooldus inst-ne T.järg.Ennetav toler.kasv Sotsiaalne roll on ootuspäraste eelduste roll. Rolli 3asp. 1 R.ootused 2 Omandatud sisesndatud 3 Rollikäitumine täitm. indiv.eripära Rollide liigid 1 Seisundrollid ei saa muuta 2 Saavutatud edasijõudmine 3 Olurollid teatris 4 Formaliseeritud ootused fikseeritud (sõjaväes) 5 Vabalt kujunevad kooskõlastamise käigus Rollikonfliktid kokkupuude- omav.sobimatud oot 1 Rollidevaheline-üheaegsed sobim.rollid ema 2 Rollisisene. Grupis, erioluk, aeg. 3 Omandatud r. ja ootuse konflikt Mõistetakse 4 Isiksuse ja r. vaheline Arg 5 R. ähmasus ootused Sotsiaalne institutsioon ÜKsSots.vaj. rahuld tagav Mehhan
Eelkõige on juht tänapäeval korraldaja, tiimikaaslane, treener/õpetaja, partner, kes täidab organisatsioonis kindlaksmääratud ülesandeid ning vastutab põhieesmärkide täitmise eest. Samuti on ka eestvedamine H. Mintzbergi järgi üks juhi rollidest. Juht kui eestvedaja motiveerib töötajaid: julgustab uustulnukaid, tunnustab saavutusi, värbab ja vabastab töölt. · Eestvedamine inimeste visionäärlus, inspiratsioon, motivatsioon, juhtimise dünaamilisus 6. Kuidas on arenenud organisatsioonikäsitlused 20. sajandi algul, keskel ja nüüd? I Klassikalised organisatsiooniteooriad (1900-1930) F. Taylor, M. Weber, H. Fayol EESMÄRK: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta Kindlad ja lihtsad reeglid - ainuõige valem organisatsiooni juhtimiseks Sõjaväelise korralduse kasutamine: suure hulga inimeste juhtimine kiiresti muutuvas keerulises olukorras
edukas arenemine; püsivaid elukaaslasi võib olla üsna varakult. 7. loomingulisus vs stagnatsioon täiskasvanu iga; inimene kas saab end teostada või tekib loominguline seisak ja sellega võib siis olla probleeme; oluline on isiklikud, karjääri ja perekondlikud vajadused rahuldada, lisandub huvi teiste ja maailma vastu, selle kujunemise aluseks on turvaline ja innustav isiklik elu. 8. terviklikkus vs lootusetus vananemine, inimene on kas rahul endaga või oma eluga või rahulolematu; tuleb endale teadvustada, et ma jään vanaks ja mu elu muutub, surm on paratamatu; tuleb iseendaga rahu teha; oluline on rahuldus elatud elu suhtes Baltesi eluea arengu käsitlus normatiivne ea-määratletud mõju on seotud kronoloogilise ajaga, kõik mõjud võivad olla bioloogilise või mittebioloogilise komponendiga; kooliminek (bioloogiline hammaste
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5. Olulisemaks uurimisvõt
Nõustamine : * põhineb sellekohasel kokkuleppel nõustaja peab olema nõus töötama kliendiga ja vastupidi. Igale inimesele ei sobi sama nõustaja. Klient saab nõustajat valida. Kokkulepe tähendab seda, et alustatu viiakse lõpuni. *eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi teab know-how'd *eeldab nõustaja professionaalseid oskusi ja kogemusi *rajaneb kliendi ja nõustaja usalduslikul koostööl peab usaldama klienti ja vastupidi, samuti tuleb usaldada iseennast. Kui ennast ei usalda, siis esimeseks vastuseks on supervisioon või kovisioon *leiab aset suhteliselt piiratud aja jooksul tuleb sõlmima suhe ja tuleb suuta see suhe ka lõpetada. Pole igavene *põhineb kindlal nõustamisteoorial ning rakendub läbi kindlate meetodite kasutamise pead suutma kirjeldada mis teooriat/metoodikat kasutad. Ei saa olla midagi väljamõeldut. Nõustamine on postmodernistlik filosoofia keegi pole ebanormaalne, normi piir hägune, kui
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5
teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus Kes ma olen: inimese Mina Peamine suhtepartner mina ise. Kõige rohkem mõtlen, kaalutlen, hindan, muretsen, rõõmustan, kurvastan Inimese suhe iseendaga SP-s: eneseteadvus, enesehinnang, eneseregulatsioon Eneseteadvus - kes ma olen: 5 spontaanset määratlust! Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab Mina mõisteaparaat (Introduction to SP, EP, 2008) Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people
Individualiseerumisprotsess. Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
Seda nimetatakse taju valivuseks ning see aitab inimesel tähelepanu koondada tema jaoks kõige olulisemale nähtusele. Ta on nagu filter, mis laseb läbi antud inimese jaoks vajaliku. Taju omadused iseloomustavad selle protsessi toimumist ning järgnevalt vaadeldakse kolme taju omadust- valivus, mõtestatus ja konstantsus. Valivus on üheks taju omaduseks ja sõltub suurel määral tajuja isikust ning seetõttu võivad erinevad inimesed ühte objekti tajuda erinevalt. Taju valivus tähendab teatud nähtuste ja esemete eristumist teiste hulgast ning nähtuse iseloomustamiseks kasutakse taju objekti ja fooni mõisteid. Taju objekt on selgelt eristuv ja tahaplaanile jääv ning ebamäärasemalt eristuv. Objekti foonist eristumine sõltub objekti intensiivsusest ja tajuja eesmärkidest. Näiteks tasudega seotud olukorras tajumistäpsus kasvab ning tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini ja kiiremini. Teine taju omadus on mõtestatus,
iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama intellektuaalse võimekusega õpilane tunneb end kaotajana, tema enesehinnang langeb ja sellega kaasnevad muud probleemid. Noorel inimesel jäävad avastamata oma koht ühiskonnas ja eneseteostamise võimalused. Õppekava tuleb laiendada, võttes arvesse erinevused võimetes ning arvestades vajalike erialadega, mis praegu on alaesindatud ja kus tegelikult akadeemiline potentsiaal ei ole nii tähtis. Õpilaste nõustamise üldised eesmärgid: 1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4
räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina. 10. Motiivid ja vajadused 10.1. Mis on motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks: 1) Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused söögivajadus, joogivajadus, hapnikuvajadus, seksuaalvajadus,
Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
emotsioonides. Usume transparentsuse illusiooni seda et meie tunded ja mõtted lekivad ja teised näevad meie sisemist elu. See aga on vaid illusioon. Mina ja sotsiaalse ümbruse omavahelised suhted: 1. sotsiaalne keskkond mõjutab meie enseteadvust (nahavärv võõras keskkonnas) 2. enese pärast muretsemine mõjutab meie sotsiaalset käitumist (riietus, soeng, meik) 3. sotsiaalsed suhted aitavad meil defineerida iseennast (sõltub erinevatest rollidest, kus me osaleme) Minapilt - kogu info enda kohta, üldine nägemus iseendast, kogu enda mõtete ja tunnete kogum, lõpmatu, hõlmab kõike, moodustab ajus omavahel seotud sekeemid e mina-skeemid - mina-skeemid (self-schemas, Hazel Markus) uskumused enda kohta, mis juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb rohkem meelde. Skeeme on palju, erinevad skeemid on erineva tähtsusega.
Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest, mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju. Taju omadused: valivus (objekt-foon), mõtestatus, konstantsus. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia
Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid soove ja Teenindus tähendab õiget hoiakut tahtmisi. Heaks teenindajaks saamise aluseks on oma tööst lugu pidamine. Hea teenindaja oskab kõiki kliente endale heade ja meeldivatena ette kujutada. Ta on avatud, siiras ja kliendist huvitatud, oskab kuulata, mõistab klienti, annab arusaadavalt selgitusi, räägib "kliendi keeles", austab iseennast ja seeläbi klienti. Kuivõrd kliendid on oma iseloomult, vanuselt, Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada väärtusorientatsioonilt jne erinevad, seega tuleb kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul osata eristada ja arvestada mitmesuguste inimeste Uuringud on tõestanud, et organisatsioonisiseste
SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ......................
Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja
annaabi.ee 
