Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Savann (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millises Kliimavöötmes paiknevad savannid ?
  • Mille poolest erinevad aastaajad savannides ?
  • Kuidas muutub savannides taimkatekui liikuda ekvaatori suunas ?
  • Millal valitseb põhjapoolkera savannides kuivmillal niiske periood?
  • Millal valitseb lõunapoolkera savannides kuivmillal niiske periood?
  • Millised mullad levivad savannides ?
  • Mis on lateriitmuld ?
  • Kuidas on võimalik et savannis elab nii palju erinevaid rohusööjaid loomi ja neile kõigile jätkub toitu?
  • Millega tegelevad inimesed savannis?
  • Milliseid kultuure kasvatatakse ekspordiks?
  • Milliseid kultuure kasvatatakse savannis oma tarbeks?
  • Mis põhjustab kõrbestumist?
  • Miks esineb savannialadel sageli näljahäda?
Geograafia KT küsimused ja vastused
1.Millises Kliimavöötmes paiknevad savannid ?
V:Troopilises või lähistroopilises(suurimad Aafrika,Ameerika, Aasia , Austraalia aladel),10 ja 20 laiuskraadide vahemikus.
2.Mille poolest erinevad aastaajad savannides ?
V:Aasta jaguneb kaheks enam-vähem võrde pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks.
3.Selgita savannide tekkimist.
V:Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute,osalt ka metsaraie,maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel.
4.Kuidas muutub savannides taimkate ,kui liikuda ekvaatori suunas ?
V:Taimkate muutub paksemaks ja kliima niiskemaks, rohkem puid ja taimi.
5.Millal valitseb põhjapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks?
V:Kuiv periood valitseb talvel, niiske suvel.
6. Millal valitseb lõunapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks?
V:Suvel kuiv,talvel niiske.Sest talvel on sademeid rohkem kui suvel.
7.Millised mullad levivad savannides ?Kas nad on viljakad ?põhjenda
V: Ferraliitmullad ,väheviljakad, sest niiskust vähe,inimtegevus,põlengute sagedus,lateriitkiht.
8.Mis on lateriitmuld ?
V:Maapinnal moodustuv punane telliskivi meenutav kiht.Vaid vähesed taimed saavad seal kasvada mulla kõvaduse tõttu.
9.Millised on valdavad taimed savannides.
V: 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik , mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niisukuse ja võimaldab üle elalda ajutise põuaperioodi. Levinumad on akaatsia, palmid. Pudelpuud.
10.Iseloomusta lähemalt ühte savannitaime ja savannilooma.
V: Koaala kohev karv ja alati kikkis kõrvadega sööb vaid eukalüptilehti. Ta on austraallaste armastatuim loom. Koaala on imetaja , kes kuulub seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied
11.Kuidas on võimalik, et savannis elab nii palju erinevaid rohusööjaid loomi ja neile kõigile jätkub toitu?
V: Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel .
12.Iseloomusta savanni taimestikku ja nende kohastumusi kliimaga .
V: Taimedel on tugevasti põimunud juurestik. Sajuperioodil kõik mulda imbunud niiskuse kasutab taim ära.
13.Iseloomusta savanni loomastikku ja nende kohastumusi.
V: Rohusööijad liiguvad suurte karjadena ringija ja seega on toiduks arvukatele kiskjatele. Rohusööijad toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ja toituvad eri aegade.
14.Millega tegelevad inimesed savannis?
V: tegelevad karjakasvatusega põhiliselt kasvatavad veiseid, lambaid ja kitsi.põlluharimisega tegeldakse vähem ja põllukultuuride saagikust kahandavad sagedased põuad. Põhiliseks toiduks on mais, maniokk, maapähkel.
15.Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid raskendavad põllumajandusega tegelemist savannides.
V: põllumajandusega on savannis halvad lood, sest seal on väga pikad põuaperioodid ja vihma sajab aastas vähe. Töö teeb raskemaks ka tehnika puudumine. Riigis madal arengutase.
16.Milliseid kultuure kasvatatakse ekspordiks?
V:Ananassi, tubakat, puuvilla , sisalit, teed, kohvi, maapähklit.
17.Milliseid kultuure kasvatatakse savannis oma tarbeks?
V:Hirss, sorgo , nisu, mais, maniokk, bataat .
18.Mis põhjustab kõrbestumist?
V: Karjakasvatus . Loomad söövad kõik taimed ära, metsa raiutakse maha.
19.Miks esineb savannialadel sageli näljahäda?
V:Põllud ja karjamaad kuivavad ära ning inimesed ja loomad jäävad nälga.
20.Mis on Sahel ?
V: Piirkond Sahara lõunapiiril, kõrbe ja savanni üleminekuvöönd.Põhja-Sahel muutub aeglaselt kõrbeks. Aasta sademete hulk on seal ettearvamatu - 40mm ja 170mm vahel. See on Etioopia ja Sudaani viimaste aastate näljahädade üks põhjusi.
21.Kes on masaid ?
V:Üks suuremaid hõime Ida-Aafrikas. Tegelevad karjakasvatusega ja vähesed küttimisega.
22.Nimeta inimeste traditsioonilised tegevusalad savannis.
V:Karjakasvatus, põlluharimine, küttimine.
23.Nimeta inimeste tänapäevased tegevusalad savannis.
V:Istandused, põlluharimine(vähe), loomakasvatus, kaevandamine, turism.
Savann #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Roland Rokka Õppematerjali autor
Geograafia kt kordamisküsimused ja vastused8. klass

Sarnased õppematerjalid

Savann
10
doc

Savann

loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7) Sõna savann tähendab "ilma puudeta tasandikku" kuigi tavaliselt on savannides hajusalt kasvavaid puid.(1) Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Savannid jäävad vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Aasias ning Austraalias.(4)(joonis 1)

Geograafia
Savann
2
docx

Savann

SAVANN Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imb

Geograafia
Savann
9
rtf

Savann

KOOL klass Õpilase Nimi SAVANN Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Linn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB...................................................................................................................

Geograafia
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

· Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE ­ · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav. · Loodusmaastikeks savannid, rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala. · Gepardid, hüäänid, leopardid, raisakotkad, jaanalinnud jne. · Kui päike on seniidis siis valiseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. · Kuival aastaajal kannavad passaattuuled troopilise õhu, mis põhjustavad kuiva. EKVATORIAALNE VÖÖDE ­ · 1 aastaaeg ­ suvi. · Suvi on palav, väga niiske, Seal on palav,väga niiske ja vihmane. · Ekvatoriaalsed vihmametsad.

Geograafia
Loodusvööndid - referaat
20
doc

Loodusvööndid - referaat

sügavamale; kuival ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt; niiskel ajal katab muldasid vesi, kuival ajal kuivavad nad läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht; viljakamad, kui vihmametsades; Põlluharimisega tegeldakse Pruunikat või kollakat värvi; kiired pindade tõttu vähem; jooksjad; loomastikus on arvukalt SAVANN rohusööjaid imetajaid; koos saavad mais; bataat; maniokk; ananass; eksisteerida, sest toituvad erinevatest suhkruroog; kohv; kakao; tee; taimedest ja nende osadest ning 1-2 meetri kõrgused kõrrelised; tihe ja tugevasti põimunud teevad seda eri aegadel; paljud

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Ökosüsteemide jaotamine Eraldatakse: 1. Mikroökosüsteemid (näit. mädanev puutüvi); 2. Mesoökosüsteemid (mets, järv); 3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean); 4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär). Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad stepp (rohtlad) savann (puisrohtlad) pooligihaljad troopilised metsad igihaljad troopilised vihmametsad kõrbed 2. Magevee-ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid lahed, jõgede deltad jne. Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (1)

gustav12 profiilipilt
gustav12: aitas ikka
17:32 17-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun