Taimekasvatus (teraviljad) (0)

JEAN SIBELIUS (1865-1957)
• Esimene Soome  helilooja , kes viis oma rahvusliku heliloomingu maailmatasemele
• 6-a esimesed loomingukatsetused
• 15-a esimesed ülesastumised pianistina
•  Haridus : õppis Helsingi ülikoolis õigusteaduse ja Helsingi muusikaakadeemias viiulit 
ja kompositsiooni
• LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse
o Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias
o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus 
täielikult loomingule
o 20.saj. algus – loomingu kõrgperiood
• 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise 
eteneuse „Ajaloolised stseenid “. Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem „ Finlandia “
•  1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi „Ainolaks“
EDVARD  GRIEG  (1843-1907)
• Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks
• Sündis Bergenis
• Esimeseks õpetajaks oli ema
• 12-aastaselt esimesed loomingukatsetused
• Õppis  Leipzigi  konservatooriumis ( klaver , kompositsioon , muusikateooria )
• LOOMING: kõige arvukama osa moodustavad soololaulud(140) ning klaveri- ja 
orkestripalad
o Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest
o Kasutab loomingus muinasjutulisi karaktereid
o Erilise kuulsuse saavutas  muusika  H. Ibseni  draamale  „Peer Gynt “
MODEST  MUSSORGSKI  (1839-1881)
• Elulugu: sündis  Pihkva  kubermangus
• 1852 suundus  õppima Kadettide kooli, 4 aasta möödudes alustas  teenistust  
kaardiväeohvitserina
• 1860- debüteeris heliloojana
• Tema majanduslik olukord halvenes. Sõltus vennast ja sõpradest, kuid veetis enamiku 
ajast joomakaaslastega
• Suri nädal pärast 42. Sünnipäeva
• LOOMING: tema peamine tõekspidamine oli: „ Kunst  peab kajastama  tegelikku  elu.“
o Tundis suurt huvi Venemaa ajaloo ja tsaarivõimu telgitaguste vastu
o  Ooper  „ Boriss   Godunov “ A.Puškini samanimelise ajaloolise  draama  järgi. (See 
on draagiline lugu tsaar Borissist, kes tuleb võimule mõrva abil ja üha 
kasvavate süümepiinade ränga koorma all kokku variseb). Ooperi aluseks on 
võetud ajaloolised sündmused, mis  leidsid aset 17.sajandil
o „Pildid näituselt“

Idee maailmakunstniku  Viktor  Hartmanni akvarellidelt

Esialgne  versioon on klaveripalade tsüklina

Orkestratsiooni kirjutas prantsuse helilooja Maurice Ravel

Kaasaegse (elektroonilise) variandi  kirjutas  jaapanlane  Isao Tomita
PJOTR TŠAIKOVSKI (1840-1893)
• Sünis 25. aprillil  1840 Uuralites
• 1849 kolis pere Peterburgi
• 10-aastaselt pandi poiss õigusteaduste kooli, siin hakkas tegelema ka muusikaga.
•  1859 lõpetas kooli ja asus tööle ministeeriumisse
•  1862 astus vastavatud Peterburi konservatooriumisse
• 1865 lõpetab konservatooriumi hõbemedaliga ja asus tööle  Moskva  
konservatooriumisse (1866) harmooniaõppejõuks (seal töötades andis välja mitu 
teooriaõpikut)
• 70-ndatel hakkas Tšaikovski elama rändurielu. Loobus pedagoogitööst, pühendus 
täielikult loomingule
• 80-ndate keskajapaiku jättis rändamise ja elukohaks sai Klin (90 km Moskvast)
• Suri 6.nov 1893.a Versioone surma põhjuseks on mitmeid.
• LOOMING: Tšaikovski läks ajalukku kui sümfonist ja ooperihelilooja, aga ka 
balletireformaator
o Balletid „ Luikede  järv“ ja „Uinuv kaunitar “ avavad uue, sümfoonilise balleti 
ajastu.
o „Pähklipureja“ asub helilooja loomingus erilisel kohal. Ühendab ooperlik-
sümfoonilise printsiibi nukuteatrlike joontega
o Ta ise on öelnud , et kõige südamelähedasem on talle sümfooniline  muusika  
(üle 30 sümfoonilise teose)
o Tippteoas VI sümfoonia „Pateetiline“
o Silmapaistvate instrumentaalteoste hulka kuuluvad viiulikontsert  ja 
klaverikontsert nr. 1.
o Kirjutas programmilist klaverimuusikat („Aastaajad“, „Lastealbum“)
• 1867 külastas Eestit Haapsalu
•
NIKOLAI  RIMSKI -KORSAKOV ( 1844 -1908)
• Vene helolooja, muusikaõpetaja
• 6.aastaselt alustas muusikaõpingutega
•  1856 -1862 oli Peterburis mereväe kadett. Muusikaga ja heliloominguga tegeles selle 
kõrvalt.
• 1861 tutvus  Balakireviga  („Võimsa“ rühma liider), kes õhutas teda muusikaga 
tegelema
• 1871 lahkus mereväest
• Asus õppima muusikateooriat
• LOOMING:  ooperid - 15. Sisu pärineb tihti vene folkloorist ja ajaloost
o „Muinasjutt Tsaar Saltaanist“, „Surematu Kaštšei“, „ Sadko “, „Tsaari mõrsja“, 
„Kuldkikas“ jt.
o Sümfooniline süit „šeherazade“

Teose süžee põhineb  araabia  muinasjuttudel – kogu teos idamaise 
värvinguga. Aluseks „tuhande ühe öö muinasjutud “

„Meri ja Sinbadi laev“, „Printss Kalenderi fantastiline jutustus“, „ Prints  
ja  printsess “, „Pidu Bagdadis ja laev, mis hukkus vastu kaljut .“
• Oli muusikateoreetik. Töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis
• Tänaseni kannab konservatoorium  tema nime
• Tema juures on õppinud järgmised Eesti  heliloojad :  Rudolf  Tobias,  Artus  Kapp, Mart 
Saar, Mihkel Lüdig
ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1912)
• Andekas. 6-aastaselt oli võimeline klaveril järgi mängima  kuuldud  lugu
• Isa eeskujul pidi temast saama sõjaväelane
o Õppis Moskva kadettide koolis
• 1888 asus õppima Moskva konservatooriumi. Püüdles täiuslikkuse poole – tagajärjesk 
käe ülemängimine
• 1892 lõpetas konservatooriumi klaveri erialal
• LOOMING: üritas pageda argielust, kaldudes muusikasse ja sümbolismi
• Loomingu põhiosa moodustavad klaveriväikevormid, sümfoonilised poeemid, 3 
sümfooniat
HILISROMANTISM
• Hõlmab aega 19.saj lõpp – 20.saj algus
• Kõige mõjuvõimsam oli Saksamaal ja  Austrias
• Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused  Richard  Wagneri 
loomingust
• Muusikas: loomuti tonaalsusest
o Suurenes orkestri koosseis
o Programmilisus
o Ajaliselt pikad teosed
• Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav  Mahler , Richard Strauss
GUSTAV MAHLER (1860-1911)
• Oli ütlenud enda kohta, et on kolmekordne kodutu
• Juudi päritolu
• Sündis Böömimaal
• Õppis Viini konservatooriumis
• Esmase  tuntuse  saavutas dirigendina (vaimustust avaldasid nt. J.Brahms, P.Tšaikovski) 
heliloojana saavutas tuntuse mõnevõrra hiljem.
• LOOMING: jaotub kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid
o Sümfooniad:

Kirjutas 9.sümfooniat

Kui klassikalise sümfoonia vormitüskkel on neljaosaline, siis Mahleri 
sümfooniates võib osade arv varieeruda kahest kuueni.

Sümfoonias kastutab tsitaate lauludest

Oma 2.sümfoonias kasutab koori osa

8.sümfoonia Es-duur – tema loomingu  tippteos
•
Valmis kõiest 8 nädalaga
•
Ajaliselt enneolematult pikk teos (~1,5h)
•
Tohutu esituskoosseis. Seda nim. ka „Tuhande sümfooniaks“
•
Esietendusel ( 1910 .a) mängis 171 muusikut ,  kolmes  kooris oli  kukku  
850 lauljat ning lisaks 8 solisti
HILISROMANTISM
• Hõlmab aega 19.saj lõpp – 20.saj algus
• Kõige mõjuvõimsam oli Saksamaal ja Austrias
• Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri 
loomingust
• Muusikas: loomuti tonaalsusest
o Suurenes orkestri koosseis
o Programmilisus
o Ajaliselt pikad teosed
• Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss
VENE  ROMANTIKUD
• Kunstmuusika jõudis Veneemaale õukonna  kutsel  läbi lääne. Eeskätt itaalia heliloojate 
vahendusel.
• Siiani oli Vene professionaalne  helilooming hõlmanud ainult vaimulikku 
koorimuusikat (pillidel mängiti rahvamuusikat)
•  Romanss - klaverisaatega pala, mis ühendas endas Vene rahvalaulu ja mustlasviise
o Õppesuunad: 

Peterburi konservatoorium (1862)

Moskva konservatoorium (1866)