avaldub. Retsessiivne alleel see määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. 3. Dominantsed tunnused põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4. Soo määramine. Temperatuur, kromosoomid 5. Esmased sootunnused sünnihetkeks on need juba olemas. Sugunäärmed, suguelundid. Teisesed sootunnused elukäigus arenevad. Meestel kitsad puusad, laiad õlad, madal hääletoon. Naistel kõrgem hääletoon, kitsad õlad, laiad puusad 6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides.
Hormoonid Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvel...
Näärmed: Hüpofüüs(ajuripats)-teiste näärmete töö kontroll, kasv; hiiglased, kääbused. Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin. 2 Mõiste- madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust. 3 Esineb liitensüümides biokatalüsaatoritena, 0,01% toidust, 24 vitamiini (koos teisenditega 30).
iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus) Närvisüsteem - vahendab infot keskkonna ja elundite vahel, liigutused, reageering, mõtlemine, mälu Koosneb 1. Piirdenärvisüsteemist ja 2. Kehanärvisüsteemist. 2. Kesknärvisüsteem: 1) peaaju (kaitseb kolju ja ajukelme; 1,4kg) · suuraju (ajukoor 3mm) mõtlemine, lühi- ja pikaajaline mälu, meeled(nägemine,kompimine) · väikeaju tasakaal, liigutused
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV
Hormoonid 2012 Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ...
efekti tõttu pikemad toruluud, pikem, kitsam vaagen, enam väljendunud kõrisõlme kasv:" adama õun", hääle muutused, anaboolse toime tõttu poistel lihastik enam arenenud Psüühika muutused: sooline identiteet, isiksus, psüühiline labiilsus Sotsiaalselt iseseisvamaks, kujuneb oma sõprade ring, sotsiaalsete rollide teadvustamine, seksuaalne identiteet prepuberteet ja puberteet Prepuberteedis jätkub sugurakkude areng, sellest tingituna tekivad teisesed ehk sekundaarsed sootunnused, kuid ühtki küpset sugurakku veel ei teki. Puberteedi alguseks loetakse P iseeneslike seemnevooluste ehk pollutsioonide teket ( sagedamini öösel ), T menarhet (esimene menstruatsioon), millele eelneb esimese suguraku küpseks saamine andropaus Klimakteeriumis/andropausis lõpeb suguelundite tsükliline talitlus ja sugurakkude küpsemine ning N järsemalt kui M võimalus soo jätkamiseks, seksuaalne aktiivsus väheneb.
proportsionaalselt söögikorrajärgse veresuhkru ehk glükoosi hulga tõusuga. Sugunäärmete hormoonid: Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Uurime lähedamalt: Suguküpsel naisel toodavad munasarjad munarakke, suguküpsel mehel munandid seemnerakke. Mehel võivad viljastamisvõimelised seemnerakud tekkida puberteedist kuni kõrge eani välja, naisel tekivad sigimisvõimelised munarakud kunimenopausini. Nii munasarjad kui ka munandid toodavad ka suguhormoone: munasarjad peamiselt östrogeene ja gestageene, munandid peamiselt androgeene. Munandite või
Kilpnääre: türoksiin - inimese ainevahetus ja kehatemperatuur. Kõhunääre (pankreas): insuliin - glükoos glükageeniks; glükogoon - glükogeen glükoosiks. Neerupealised: adrenaliin e. epinefriin (+noradrenaliin) - kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja artereid, tõstab veresuhkru taset, immuunsüsteemile nõrgendav mõju. Munandid: testosteroon - spermide küpsemine, mehe sootunnused Munasarjad: östrogeen ja progesteroon - menstruaaltsükkel, naise sootunnused Platsenta: hCG, progesteroon, östrogeen - hCG reageerib rasedustestile. Humoraalne regulatsioon on aeglasem ja pikaajalisem (sest hormoonid on veres kauem), neuraalne regulatsioon võimaldab muutustele kiiresti ja koheselt reageerida, kuid ei kesta kaua. Immuunsüsteem 3 kaitseliini: 1) KATTED: nt
suured suguorganid,naised allasurutud,tekitab vastuolulisi tundeid, kujutelu on sageli ebaloomulik ja päriselus talumatu. miks - eneserahuldamine,kaaslase puudumine,võrdluseks,uudishimu,õpe. Vägivald: vaimne, füüsiline, seksuaalne seksuaalne - vägistamine(vägistamiskatse k.a ), ahistamine, tahtevastane puudutamine,seksi pealesurumine, laste seksuaalne väärkohtlemine. Identiteedi areng : Bioloogiline sugu- kindlad kehalised sootunnused Sooline identiteet - enda tunnetamine mehe v naisena Seksuaalne orientatsioon - hingeline ja kehaline külgetõmme oma soo,vastassoo v mõlema soos esindajate vastu. Homoseksuaalsus - mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast homo (sarnane)ladina sõnast homo(mees,inimene)ja ladinak.sõnast sexus(sugu)
· Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tunnused · Viljelusmajandus · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Kujunenud riiklus · Tarvitusel kiri
annavad või nendega mängivad. Lasteaialapse eas pole veel keha välja kujunenud. Kõigil on heledad hääled ning väikesed kasvud. Kusagil pole karvu (peale pea) ning kaal on üsna väike. Inimesel pole välja kujunenud kindel iseloom ning huvid. Lasteaialapseeas võid tahta saada jalgpalluriks, kuid aastaid hiljem tahad kindlalt olla arst.(Hell, I 2007). Murdeealistel on samas aga toimumas palju muutusi. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema (Hell, I 2007). Kasv hakkab pikenema, hääl madalduma ning karvad hakkad kasvama kohtades, kus neid varem polnud. Isiklikust kogemusest tean, et lasteaialapsed ei taha kunagi päeval magada, ning ei suuda ära oodata aega, millal nad saavad juba kooli minna. Murdealised aga tahavad just kõige rohkem päeval magada ning elada lasteaiarežiimi järgi, kuna on võimalik päev läbi mängida ning muude asjadega tegeleda ja magada.
soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. . Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sisenõrenäärmed Inimese sisenõrenäärmed ja nende eritatud hormoonide toime: Keemiline Nääre Hormoon Toime struktuur Vähendab vee hulka uriinis. Antidiureetiline Ajuripats Peptiid Vähendab veresoonte läbimõõtu ja hormoon
Iseseisev töö 1 (geneetika 5 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Mis on autosoom ja mis on gonosoom? Autosoom e. Kehakromosoom, genosoom e. sugukromosoom 2. Millised geenid on suguliitelised geenid? Neid sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid nimet. Suguliitelisteks geenideks. Sootunnused, sooga mitteseotud tunnuseid 3. Millest on põhjustatud suguliitelised haigused? Mutatsioonidest suguliitelistest geenidest 4. Kuidas jaotatakse (eristatakse) suguliitelisi pärilikke haigusi ja kuidas nad võivad päranduda? X – liitelased. Nad võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. 5. Millest on põhjustatud X-liitelised pärilikud haigused? X-liitelised pärilikud haigused on põhjustatud X-kromosoomis asuvatest geenimuutustest
Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus! • Hiline murdeiga => – kohanemise aeg, – uue identiteedi “ülesehitamine” – “uue mina” omaksvõtt – ühinemine täiskasvanute ühiskonnaga. Suurimad muutused: • Kasvuspurt • Kehaproportsioonide muutus • Primaarsed sootunnused • Sekundaarsed sootunnused. • Primaarsed sootunnused => – Tüdrukud: munasarjad, tupp, emakas – Poisid: testised, skrootum, peenis, seemnepõiekesed, eesnääre. • Sekundaarsed sootunnused => Tüdrukud •Rindade kasv •Vaagna laienemine •Karvad suguelundite ja kaenlaprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas (rasu, higi) Poisid •Õlgade laienemine •Karvad suguelundite, kaenla- ja näoprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas •Intensiivsemad muutused
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused
Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina. Soole omaste tunnuste kujunemist määravad keharakkudes asuvad sugukromosoomid. Lootelise arengu käigus arenevad välja sugunäärmed ja suguelundid. Hilisema arengu käigus algab organismis suguhormoonide süntees. Viimaste toimel kujunevad teisesed sootunnused, milleks meestel on nt. karvakasv näol, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad ja pikemad toruluud ning naistel rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine
mõjutavad sootunnuste- vastavalt Gestageenid- rasedust garanteerivad hormoonid. kas mehe või naise (näiteks habeme progesteroon- moodustub kolesteroolist ja esineb või rindade)- arengut. Sugunäärmed loomadel tiinusajal kollakehas. Olulised ka hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb platsenta hormoonid. tööle sugunäärmed. Nende poolt toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Tänan kuulamast!
Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 15. Munand ladina keeles testis Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis. Ehitus, funktsioon: Munand koosneb 200300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 16. Munandimanus Asend: asub munandi serval. funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 3 17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks). 18
-Roll: ettevalmistus viljastamiseks -progesteroon -tekib munasarja kollakehas (gestageenid) -naise veres rohkem menstruaaltsükkli II faasis. -Roll: valmistumine rasestumiseks Sugunäärmed Andro- -testosteroon -puberteedi ajal tekivad mehe mees geenid sootunnused: kõri areng-häälemurre; karvakasv; genitaalide kasv; mehelik figuur; spermatosoide teke suureneb. -peale selle on mehe kehas testosterooni tõttu samakaalulisest naisest rohkem lihaskudet, seda nim. testosterooni anaboolseks toimeks
15. Selgita mõisted: sperm-isassugurakud sperma- meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega, pollutsioon- iseeneslik seemnepurse., ovulatsioon-munaraku väljastumine munasarja kaudu. Menstruatsioon-kui munarakk ei viljastu siis väljub ta koos emakalimaskestaga ., menstruaaltsükkel-, abort- kas siis iseeneslik või meditsiiniline raseduse katkestamine , kromosoom-on päriliku informatsiooni kandjad, teisesed sootunnused-arenevad suguküpsuse saabumisel;nt-meestel karvkasv,madal hääl,naistel,rinnad, kitsad õlad,kõrgem hääl, rasvkude)
Esimesel kooliaastal omandab tavaliselt erilise autoriteedi õpetaja, seejärel liitutakse kaaslastega juba püsivama koosseisuga rühmadeks ehk kampadeks. Laps, kellel ei õnnestu endale kampa leida, on üldjuhul väga õnnetu. Kui kainik oma igapäevaseid kohustusi täidab, on ta valmis jõudma ka järgnevatesse arenguperioodidesse. Mürsikuiga (11/12-15/16). Mürsiku- ehk murdeiga peetakse õnneliku lapsepõlve lõpuks. Mürsikueas toimub kõige rohkem muutusi, siis arenevad välja sootunnused, kasv on kiire. Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge... ja et ta polegi enam laps! Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on
mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd Siseehitus: Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum). Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude.
roomajate, lindude ja imetajate loodet. Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate sigimiselundkonna elundis (näiteks emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused. Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone. Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed
MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005 TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGIKS ON · Ülevaate andmine mehe suguelundite ehitusest ja talitlusest · Anda enesekindlust noorukile kõik on korras · Saada teadmisi põhilistest seisunditest, millal peab pöörduma arstile · Hügieenireeglid: miks ja kuidas SUGUELUNDID NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht · Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus MURDEIGA · Vanus 1219 eluastani · Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks · Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk · Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik · Armumine MEHE SUGUELUNDID · Suguti ehk peenis
Suguiha-soov leida partner ja astuda seksuaalvahekorda. Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel 2) olulised suguihade mõjutamisel. Psühholoogilised põhjused 1)intiimse läheduse tunne 2)naudingu saamine-orgasm 3)vastassoo omadused: kehalised-sootunnused; psüühilised omadused- mingid käitumisviisid. EMOTSIOONID Emovere- esile kutsuma, erutama, liigutama. Teaduslik sisu vs. igapäevane tähendus. Emotsioon- subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab endas füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. EMOTSIOONI KOMPONENDID 1. Subjektiivsus(v. isiklik kogemus: minu rõõm=sinu rõõm) 2. Füsioloogiline komponent( N. hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3
ADH - antidiureetilist hormooni Oksüdotsiini - aitab ujedusest vabaneda (osaleb sünnituses ja piimaerituses) Kilpnääre Türoksiin - reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri Pankreas e. kõhunääre Insuliin - muudab glükoosi glükogeeniks, muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks Neerupealised Adrenaliin ja noradrenaliin - aitavad organismil pingutuseks valmistuda Munasarjad Östrogeen ja progesteroon - reguleerivad menstruaaltsüklit Munandid Testosteroon - teisesed sootunnused Platsenta Rasedushormoonid Koorioni gonadotropiin - hCG - tekib juba 6 päeva peale viljastumist, lootekott hakkab kasvama Östorgeen - rinnanäärmete areng, liigeste veesisaldus suureneb 22. Miks ei saa vesilahustuvad hormoonid rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad? Vastus: Sest vesilahustuval hormoonil ei ole olemas vajalikke valke. 23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid.
Optimaalne immuunvastus haigusele vastupanust saadav kasu suurem kui immuunpatoloogiast tulenev hind. Antioksüdandid on ühendid, mis kõrvaldavad või suruvad alla vabade radikaalide kahjustavat toimet, nad aitavad vähendada oksüdatiivset stressi: · toidu kaudu omastatavad ehk eksogeensed antioksüdandid (nt C- ja E-vitamiinid, karotinoidid, flavonoidid) · organismi poolt sünteesivad ehk endogeensed antioksüdandid Ornamendid sekundaarsed sootunnused; sugulises valikus olulised tunnused. Nende väljaarendamine kulukas ja konditsioonist sõltuv; ausad signaalid isendi kvaliteedist. Värvid enesekaitses Pigmendid keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Nt melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes). Struktuursed värvid saavutatakse kehakatte mikrostruktuuri abil, mis põhjustab valguse difraktsiooni, selektiivset hajumist või interferentsi.
arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada. Kui see on kõrge, oleme kindlad, et suudame eesmärke saavutada siis ka pingutame rohkem ning eesmärgini jõudmine on tõenäolisem. Kui me hindame seda madalalt, on ka pingutused nõrgemad. Enesetõhusust tõstab reaalselt saavutatavate eesmärkide seadmine. Meestel on meessuguhormoonid ehk androgeenid, naistel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, mõlemad suunavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Esmased sootunnused kujunevad 2. ja 3. kuu vahel. Siis algab suguhormoonide eritumine, mis kontrollivad lapse edasist arengut: reguleerivad tema organismis kulgevaid protsesse ja ka ühtlasi genitaalide arenemist. Naise anatoomiliseks arenguks pole vaja naissuguhormoone, oluline on vaid, et meessuguhormoonide mõju puuduks. Niisiis osutub teatav sookohane käitumine hormonaalselt tingituks. Naise seksuaalne vastuvõtlikkus suureneb mõnevõrra ovulatsiooni ajal, kui östrogeenide tase on kõige kõrgem
Hormonaalne kontroll kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/ munand Sigimiselund- 1. Toota sugurakke Eesnääre, seemnesari, kond 2. Viljastamiseks peenis, rinnanääre, 3. Kujunevad sootunnused munasari, emakas, tupp 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöstaas on võime säilitada stabiilne sisekeskkond isegi siis kui väliskeskkond on muutuv. Kuuma korral inimesel higistamine, külmaga kananahk jms. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. Säilitab: Temperatuuri, pH, gaaside hulk, veresuhkur, jääkainet tase, vee hulk 18. Millised on inimese energiabilansi komponendid
Rõõmust on tavaliselt kergem rääkida, kuid negatiivseid või intiimseid tundeid jagame kellegagi keda usaldame. Suhete ja suhtlemisega kaasnevad omad õigused, kohustused ja väga raskeid otsuseid. 1.1 SUHTED SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA Suhete iseloom sõprade ja eakaaslastega on noortel erinevatel eluetappidel erinev. Mürsikuiga (11/12-15/16). Mürsiku- ehk murdeiga peetakse lapsepõlve lõpuks. Mürsikueas toimub kõige rohkem muutusi, siis arenevad välja sootunnused, kasv on kiire. Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge ja et ta polegi enam laps. Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Samas muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega
2.1.3. Tüüp Trakeeni hobune kehastab kõige õilsamat saksa ratsahobuse tüüpi, mida eristab eeskätt trakeeni tõutüüp. Soovitud on eriti elegantne, suurejooneline, sealjuures harmooniline ja suursugune ratsahobuse tüüp, mida rõhutab väljendusrikkus, aadelikkus ja markantsus. Trakeeni hobuse tüübi tunnused on väljendusrikas pea, suured silmad ja hästi vormitud kael, plastilised lihased ja korrektsed selged jäsemed. Tõutäkkudel ja märadel peavad olema selgelt väljendunud sootunnused. 2.1.4. Kehaehitus Kehaehitus on suursugune ja harmooniline, mis soodustab hobuse saavutusi sportlikel aladel. Siia kuuluvad: keskmise pikkusega, pealt kumer ning kuklaga hästi ja kergelt ühendatud kael, suured libajad abaluud, selgelt eristatav kaugele seljale ulatuv turi, töövõimeline selg, mis vastab atleetliku sporthobuse standardile ja ühendab endas liikumise, kandejõu ja tasakaalu, pikk, kergelt kaardunud muskliline laudjas ning harmooniline kerejaotus
esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse kõrval, võib-olla ka olulisem muutus, toimub üleminekuperioodil ka lapse sisemaailmas. Tekivad uued arusaamad ümbritsevast maailmast, uutest olukordadest ning inimestest. Nii nagu öeldakse, hakkab laps, sel perioodil, otsima kohta siin päikese all. See keeruline, ebakindel ning muutuv olukord on raske lapsele, kuid sama raske või raskemgi
PNG 04.10.2009) 1.1.4.Hocstetteri konn Hocstetteri konn (Liopelma hocstetteri) on võrreldes ülejäänud konnadega oma perekonnas üpriski veelise eluviisiga. Teda on vähemalt 10 erinevad asupaigas Uus-meremaa põhjapoolsel saarel. Nad on öise eluviisiga ja päevad veedavad vee lähedal kivide või puude all. Selle liigi eripäraks on see, et isastel on lihaselisemad eesjalad kui emastel. See on ainus liik Liopelma sugukonnast, kus emastel ja isastel on erinevad välised sootunnused. Seda liiki ohustab peamiselt nende elukohtade hävitamine, mis toimub kas otseselt (kuivendamine, kulla kaevandamine, tormi vee ärajuhtimine) või kaudselt. Uus-Meremaa Säilitamaise osakond ( The New Zealand Department of Conservation) on ostunud ära mitmeid sellele liigile sobivaid elukohti ja proovib jälgida nende konnade arvukust. IUCNi poolt on see liik kuulutatud haavatatavaks. Joonis 4. Liopelma hocstetteri levila (http://en.wikipedia
kromosoomiga. Crossingoveri käigus võivad X ja Y omavahel paarduda, teatud juhtudel võib nendevaheline geneetilise materjali vahetumine selleni, et järglased on XX-mehed, kellel puudub Y ning kes kannavad SRY regiooni X kromosoomis. Imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu; X0 on naissoost ja XXY on meessoost. TDF puudumisel (= SRY geeni defektsus) avalduvad naistele iseloomulikud sootunnused. Y-liiteline tunnus on nt karvased kõrvalestad. Testikulaarne feminism. TFMi (testosterooni retseptorgeen) defektsuse korral ei kujune välja meestele iseloomulikud sootunnused. TFM on X-liiteline geen ja avaldub alles pärast testiste arengut, sest alles siis toimub testosterooni sekretsioon. Inimene näeb välja nagu naine, ent on geneetiliselt mees. Pole võimeline järglasi saama. 19
Krokodillidel on vastupidi: madalal temperatuuril moodustuvad emased, kõrgemal isased. Temperatuuril on sugu määravate geenide aktiveerimise roll. Inimesel ja teistel imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu. XO indiviidid on naissoost XXY indiviidid on meessoost 14 Testist määrav faktor TDF on geeni SRY ehk sugu määrava piirkonna produkt. TDF puudumisel (SRY geeni defektsus) avalduvad naistele iseloomulikud sootunnused. Järelikult on SRY piirkond isasust määrav segment ja see on selgelt vajalik isasorganismide tekkeks. SRY geen Y kromosoomis on seotud inimese sootunnuste kujunemisega. XX mehed on väiksemat kasvu, enamasti väiksemate testistega ja steriilsed XY naised steriilsed, neil ei teki munarakke Kui testised on moodustunud, siis algab hormoon testosteroon sekretsioon. Testosteroon seondub paljude rakutüüpide retseptoritega
2) haploidsete seeneniitide ühinemisel moodustub dikaarüon kakstuumne seeneniit. See tähendab, et tekib kaks tuuma, tuumad jagunevad sama aegselt, tütarrakkudesse üks rakutuumake(?). Rakutuumade ühinemine toimub vahetult enne meioosi. Kakstuumne rakutuum on haploidne, rakk tervikuna diploidne. (seeneniit kasvab ainult tipust). Seentel on kindel ligikaudne kromosoomide arv, kuid mitte kindlat liigiomast kromosoomide arvu. Seentel välised sootunnused enamasti puuduvad. Soo tunnused võivad olla füsioloogilised, aga ka geneetilised. /.../ 2 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS 19/10/09 Limaseened ei ole nagu päris seened, on kaks hõimkonda: ebalimaseened ja väärlimaseened. Limaseened
Testised produtseerivad testosterooni. · Äädikakärbestel Normaalsel diploidsel kärbsel on 2 sugukromosoomi (XX või XY) ning 3 paari erinevaid autosoome (AA, kus iga A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse =<0,5 isased, >= 1 emased, 0,5 ja 1 vahel nn intersex välja arenevad mõlemad sootunnused. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu on X-liiteline Sxl · Teistel loomadel enamikel on isased heterogameetsed ja emased homogameetsed, kuid lindudel, liblikatel ja osadel roomajatel on vastupidi. 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? · Äädikakärbestel kui puudub geeni Sxl produkt rakus (isased), siis seondub teatav
Kuse- ja suguelundid http://www.uh.edu/~tgill2/image010.jpg M u n a n d on lapikovaalne ploomisuurune ~ 30 g kaaluv paariselund, mis asub munandikotis. Munand koosneb 200 - 300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. Seemnerakud suunduvad munandi tagumisel serval asuvasse m u n a n d i m a n u sesse, mis on seemnerakkude reservuaariks. Sellest väljuv 30 - 40 cm pikkune s e e m n e j u h a kulgeb koos munandi veresoonte ja närvidega nn. seemneväädis ülenevas suunas kubemekanalisse, kust laskub kusepõie taha väikevaagnasse. http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/testis.jpg http://www.monashivf.edu.au/images/male_reproductive.gif
viljakad, tsiviilteovõimetud, vaimne alaareng. Otsene korrelatsioon sünnitaja vanusega. Alla 24 aastasel tõenäosus 1: 2500. Sünnitada üle 45 aastaselt - 1:50. b) sugukromosoomidega - 1) XXX - ,,supernaise" sündroom - keskmisest pikem kasv, üldjuhul viljakad, keskmisest madalam intellekt, suurenenud risk vaimseteks häiretseks II eluperioodil, osadel on hästiarenenud sekundaarsed sootunnused, käitumuslikult aktiivne huvi vastassoopoole suhtes. 2) XYY ,,supermehed" - normaalne intellekt, kesmisest pikemat kasvu, alati viljakad, hea lihastik, kontrollimatu agressiivsus ja vägivaldsus - osa leiavad legaalse väljundi, osa lähevad kuritegelikule teele. 2. Kromosoommutatsioonid a) kassikisa sündroom (cri du chat) - 5. kromosoomi ühe lõigu deletsioon. Tunnused -
jms, samuti agressiivne käitumine, paarilise valvamine, mittmesugused spermakonkurentsi meetodid (vt allpool) jne; · interseksuaalne ehk sugudevaheline valik. Hindab vastassugupoole (enamasti emaste) jaoks atraktiivseid omadusi mingil sugupoolel (enamasti isastel). Selle valikuvormi käigus arvatakse paljude liikide isastel olevat välja kujunenud näiteks mitmesugused nn sekundaarsed sootunnused (paabulinnu saba, kroonkure kroon, ogaliku punane kurgualune jne), mis erutavad emaseid, stimuleerides neid paaruma sellise isasega, kellel need tunnused on eriti hästi arenenud. Paabulinnu saba on tüüpiline sugulise valiku näide. Isase paabulinnu toretsev saba on uhkeldamiseks ja arvatakse, et see on arenenud loentamatute põlvkondade jooksul emaste paaritumiseelistuse tulemusena.
H-Y antigeeni olemasolu mjutades rakkude diferentseerumist määrab ära kas munasarjade ja testiste ühistest "eellastest" kujunevad ühed vi teised. Eelduseks, et isassughormoonid toimet saaksid avaldada, peavad suguorganite algete rakud olema omakorda varustatud retseptoritega, mille abil hormoonid ära tuntakse. Geneetilise defektina esineb isassuguhormoonide retseptori defitsiit (retsessiivne suguliiteline defekt). Sellisel juhul arenevad välja väliselt emase isendi sootunnused. Testised jäävad khunde, kuid ka emakas ei arene välja. Saame väliselt emase isendi kellel on aga XY sugukromosoomide paar. Kirjeldatud anomaaliat nimetatakse testikulaarfeminisatsiooniks e testikulaarebaliitsugulisuseks, ja seda on täheldatud paljudel loomaliikidel. 34. XX-isase ja XY emase fenotüübi tekke põhjused XX-kromosoomidega isase fenotüübi põhjuseks on enamasti Y-kromosoomi väikese fragmendi insertsioon ühes X-kromosoomis
· Hoiduma peaks avalikust hindamisest ja võrdlustest Murdeiga alustatakse kuritegeliku käitumise, narkootikumide tarvitamise, alkoholi tarvitamise, seksuaalsete suhetega, et uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu. Füüsiline areng primaarsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem, esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon
Spermatogeneesi soodustab ka follitropiin e folliikuleid stimuleeriv hormoon(FH), mis seondub otse Sertoli rakkudega stimuleerides rakusiseste andrigeensete retseptorite sünteesi. MEESSUGUHORMOONID Meesuguhormoonid ehk androgeenid(steroidid) valmivad munadites, neerupealisekoores ja naistel mõnel määral ka munasarjades. Olulisim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Peamiselt testosterroni toimel tekivad ja arenevad mehel: - Primaarsed sootunnused Suguelundid: munandid, suguti, seemnerakud - Sekundaarsed tunnused Laiad õlad, kitsad puusad, tugevad lihased, habe, kõri(madalam hääl), tugavm nahk, häbemekarvad kiiluna nabani, sagedane kiilaspäisus. OVULATSIOON Teeka ja granuloosa rakud valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Viiendaks prenataalse arengu kuuks on oogoone 7 miljonit. Sünni
geeniekspressioonis, DNA replikatsioonis ja rekombinatsiooniprotsesside toimumises Epigeneetilise regulatsiooni all mõeldakse – DNA metülatsiooni/ hüdroksümelatsiooni/ atsetüleerimist jne 47.Suguline orientatsioon - Tüübid – heteroseksuaalsus, homoseksuaalsus, biseksuaalsus (dsx geen) - Sugu – geneetiline (X, Y tüüp, loode biseksuaalne), gonaadne, fenotüübiline (sekundaarsed sootunnused) - Homoseksuaalsus avaldub x liitelise retsessiivse tunnusena. - Hermafrodiitsus ehk kahesoolisus - Geneetiline soo määramine: 1) X:A suhte tuvastamine – geenidoos, numeraatorelemendid, denominaatorelemendid 2) Arengusignaalid soo diferentseerumisel – biseksuaalsus-, feminiseerumis-, viljatus-, homoseksuaals-, hermafrodiitsusgeenid 48.Geenidoosi kompensatsioon
hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 20. Sugunäärmed ja nende hormoonid Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Testosteroon (meessugu hormoon) stimuleerib valkude sünteesi. Naissuguhormoonideks on östrogeenid ja progesteroon. 21. Kesknärvisüsteemi struktuur Koosneb peaajust ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju , mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nööri kujuline närvi - rakkude kogumik.
tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konkreetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõiesteks kunstiteosteks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neile on iseloomulikud rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje-, seevastu käe-, jalalabasid ja nägu pole kuigivõrd viimistletud. Naiste roll sugukonnas oli tähtis, sest sugulust arvestati naisliini pidi. Koopamaalingud olid seotud uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Sellisel moel loodeti nõidud endile head jahiõnne ja saaki. 5 Maaharijad ja karjakasvatajad
Tfm geen kui seda pole, siis mehe sugutunnused ei arene. Asub ka X kromosoomis. Y kromosoomi oma geen, mis kodeerib faktorit TDF/SRY, mõjutab Y kromosoomis asuvate geenide avaldumist, mis kontrollivad testiste arengut ja testosterooni kaudu seksuaalsete tunnuste väljakujunemist. 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Inimestel ja teistel imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu. Kui TDFi pole, siis avalduvad naisele iseloomulikud sootunnused. Võimalik ka SRY segadus XX mees (on SRY) või XY naine(SRY puudub). Äädikakärbsel on oluline X kromosoomide suhe autosoomides. Isane=0,5, emane=1. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, siis on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes. Kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased
Heterosügootsetel järglastel (F 1 põlvkond) mood. 4 tüüpi gameete. 17. Soomääramise mehhanismid erinevatel organismidel. /19. Soo määramine erinevatel organismidel. NB! (küs 19.) Inimestel jt imetajatel sugu Y kromosoom olemasolu. X0 indiviidid naissoost & XXY meessoost. Kärbsel 2 sugukromosoomi (XX v XY) & 3 paari erinevaid autosoome. Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel 0,5 & emastel 1,0. Suhe 0,5...1,0 mõlemad sootunnused. X-liiteline geen Sxl mõjutab sugu: X:A 1 (geen akt) emane; X:A 0,5 (geen inakt) isane. Teised loomad: Isasloomal 2 erinevat sugukromosoomi, X & Y heterogameetseks. Emased 2 X kromosoomiga homogameetsed. Lindudel, liblikatel, mõnedel roomajatel vastupidi: isased homogameetsed (ZZ); emased heterogameetsed (ZW). 18. Suguliitelised geenid ja nende avadumine inimesel. Tooge näide. X-liitelised retsessiivsed alleelid märksa kergemini tuvastatavad kui retsessiivsed autosoomsed alleelid
Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma. Noorukiiga, murdeiga Biopsühhosotsiaalne mudel sellisena peaks noorukiea ps olema kirjeldatud. Toimub bioloogilisel ja psühholoogilisel tasandil 3-aastase kordus ehk hüppeline kasv. See on tingitud hormoonidest. Kui 11-12-aastasel on märgatavad sekundaarsed sootunnused (kehalised muutused, häälemurre jne). 9-aastaselt on hormoonid juba toodetud/olemas. Rasva- ja ka soorakke toodab hüpotaalamus ainult öösel. Kui ei magata korralikult, ei läbita puberteeti normaalselt. Lisaks kehalistele muutustele ka muutused ajus ehk müelinisatsioon (müeliini tekib rohkem, närvilõpmete juurde, sünaptiliste keskuste juurde, toimub sujuvam edasiandmine, kujunevad välja keerulisemad sünaptilised teed). Saab alguse areng frontaal ja prefontaalasju osades
annaabi.ee 
