Bioloogia referaat hormoonide kohta (0)

Kool
Nimi
klass
Kõhunääre ja sugunäärmete hormoonid
Referaat
Juhendaja :
Kuupäev
Sissejuhatus:
Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained – hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad.
Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammilistes hulkades . Isegi väikesed hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu. Igal hormoonilon oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit . Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone mis reageerivad hetkelistele muutustele, nägu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu – näiteks kasvamist, arenemist , paljunemist ja vananemist .
Kõhunääre:
Kõhunääre asub mao taga. Seedimiseks vajalike ensüümide kõrval eritab kõhunääre ka hormoone. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin . Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara – glükogeen – sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja eritub lõpuks uriiniga.
Suhkrutõve raskema vormi korral tuleb süstida insuliini.
Insuliin on pancreases beetarakkude toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Insuliini vabaneb verre proportsionaalselt söögikorrajärgse veresuhkru ehk glükoosi hulga tõusuga.
Sugunäärmete hormoonid:
Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste – vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) – arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone . Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas . Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused.
Uurime lähedamalt:
Suguküpsel naisel toodavad munasarjad munarakke, suguküpsel mehel munandid seemnerakke. Mehel võivad viljastamisvõimelised seemnerakud tekkida puberteedist kuni kõrge eani välja, naisel tekivad sigimisvõimelised munarakud kunimenopausini. Nii munasarjad kui ka munandid toodavad ka suguhormoone: munasarjad peamiselt östrogeene ja gestageene, munandid peamiselt androgeene. Munandite või munasarjade eemaldamist või funktsioneerimisvõimetuks muutmist nimetatakse kastratsiooniks. Sugunäärmete kahjustused võivad kaasa tuua muutusi teisestes sootunnustes, kasvuhäireid, sigimishäireid ja muutusi seksuaalkäitumises.
Kokkuvõte:
Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust.
Igal hormoonil on erinev mõjuaeg ja kindel toime, st nad mõjutavad ainult kindalt kude või elundit.
Muutused hormoonide sünteesis (üle- või alatootmine) põhjustavad suuri häireid organismi talitluses.
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha,
kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimati nimetatud näärmed sünteesivad lisaks hormoonidele ka teisi ühendeid.
Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad.
Allikad:
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/sisenorenaarmed_janika.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Sugun%C3%A4%C3%A4rmed
http://et.wikipedia.org/wiki/Insuliin
http://et.wikipedia.org/wiki/Hormoonid
Bioloogia põhikoolile 9klass lk. 53-56